Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 30. september 2013, Tallinn 2-12-14277 Lemon Invest OÜ hagi R Ri vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 15.01.2013 (18.03.2013) otsus R Ri apellatsioonkaebus 1000 eurot Hageja Lemon Invest OÜ (registrikood 10965313, postiaadress Pärnu Kandekeskus PK577, 80010 Pärnu), esindaja juhatuse liige H K Kostja R R (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 15.01.2013 resolutsioonotsus koos 18.03.2013 otsusega (TsMS § 448 lg 41) tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 10.04.2012 esitas Lemon Invest OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Rilt 1047, 93 euro saamiseks. Kohus tegi 20.04.2012 R Rile makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.04.2012. R R esitas 25.04.2012 nõudele vastuväite. 30.05.2012 lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis Lemon Invest OÜ nõude R Ri vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.05.2012
määrusega keeldus Pärnu Maakohus Lemon Invest OÜ nõuet menetlusse võtmast ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 ning § 75 lg 2 alusel Harju Maakohtule. Vastavalt Harju Maakohtu 04.08.2012 määrusele esitas Lemon Invest OÜ 25.09.2012 Harju Maakohtule hagi R Ri vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.01.2012 suulise laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 1000 eurot korteri üürimiseks. Laenu tagastamise tähtpäeva kokku ei lepitud. 04.02.2012 ütles hageja laenulepingu üles, kuid kostja laenu ei tagastanud. Kostja rikub oma tegevusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 6 sätestatut. Hageja palus kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 1000 eurot ja viivis hagi esitamisest kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejalt laenu saanud ja hageja nõue on tõendamata. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis R Rilt välja 26.01.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 1000 eurot Lemon Invest OÜ kasuks ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt alates 10.04.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 405 kohaselt võib käesolevat asja lahendada lihtmenetluses. 15.01.2013 resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. 24.01.2013 teatas kostja kohtule soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus. 18.03.2013 täiendas kohus TsMS § 448 lg 41 kohaselt maakohtu 15.01.2013 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Hageja on esitanud kassa väljamineku orderi, mille kohaselt on 1000 eurot makstud kostjale laenuna. Hageja ja kostja e-kirjavahetuses tunnistab kostja 1000 euro saamist ning lubab selle tagasi maksta. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et on hagejalt saanud 1000 eurot 26.01.2012 (ekslikult märgitud 26.12.2012) sularahas korteri üürimiseks. Kostja leiab, et kuna hageja on jäänud tööde eest kostjale võlgu, siis on nad nüüd kostja arvestuste kohaselt tasa. Hageja on esitanud 06.03.2012 kostja vastuse töövaidlusasjas, mille p-s 9 avaldab kostja, et 1000 euro laenamine ei ole töösuhte vaidlus ja seda tuleks käsitleda kui eraldi õigussuhet. Seega tunnistab kostja laenu olemasolu. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et pooled sõlmisid 26.01.2012 (ekslikult märgitud 26.12.2012) suulise laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 1000 eurot (VÕS § 396 lg 1, TsÜS § 77 lg 1). Kostja ei ole vastupidise tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud sisulist seisukohta hageja poolt esitatud tõenditele, vaatamata sellele, et kohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada oma seisukohad ja tõendid tsiviilasja esemeks oleva nõude osas. Kostja on piirdunud poolte omavaheliste suhete üldise ja paljasõnalise iseloomustamisega. Hageja 04.02.2012 e-kiri on käsitletav ülesütlemisavaldusena, kuivõrd tähtaja andmisega laenu tagastamiseks on hageja avaldanud tahet laenulepingust tuleneva õigussuhte lõpetamiseks. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 04.04.2012 (VÕS § 398 lg 1). Kohus rahuldas hagi VÕS § 396 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja esitatud kassa väljamineku order nr 2 ei tõenda kostjale laenu andmist, kuna puudub kostja allkiri orderil märgitud summa kättesaamise kohta. Orderi väljaandjaks on Lemon Investments OÜ (hageja ärinimi kuni 27.01.2012), kuid orderi kohaselt tuli 1000 eurot välja anda K Jile. 1000 eurot võttis 09.01.2012 Lemon Investments OÜ-lt vastu H K, mida kinnitab orderile märgitud raha saaja isikut tõendava dokumendi number - H Ke juhiloa number. Kostja ei ole orderi alusel raha saanud ning arusaamatu on, miks orderile on kirjutatud „Laen R Rile“. Kostja töötas Lemon Investments OÜ-s töödejuhatajana oktoobrist 2011 kuni jaanuarini 2012. Kostja sai palka sularahas 1000 eurot kuus. Tööandja juhatuse liikme H Ke nõudmisel maksis kostja sularahas Lemon Investments OÜ töötajatele töötasu, mille H. K kandis oma pangakontolt kostja kontole. Ajavahemikul 31.09.2011 - 20.01.2012 kandis H. K kostja kontole kokku 3500 eurot. Jaanuaris 2012, kui kostja töösuhe hagejaga lõppes, oli 3500 eurost jäänud kostja kätte 1000 eurot, mis on jätkuvalt kostja käes. 27.01.2012 kell 19:16 saadetud e-kirjas pakkus kostja välja võimalused kolmanda isiku sõiduki kasutamise pinnalt tekkinud vaidluse lahendamiseks, tehes muuhulgas ettepaneku tagastada H. Kelt saadud 1000 eurot. Samuti lubab kostja 28.01.2012 kell 05:05 saadetud e-kirjas H. Ke pangaarvele kanda nimetatud 1000 eurot. Tegemist ei ole kostja kinnitustega, nagu oleks kostja saanud hagejalt 09.01.2012 kassa väljamineku orderi alusel laenu. Hageja 02.02.2012 kell 21:17 kostjale saadetud e-kirjas väidab H. K, et on 26.12.2012 andnud apellandile 1000 eurot sularahas laenuks korteri üürimiseks. Hageja paljasõnaline väide on väär ja tõendamata. Kõnealuses kirjas osutatakse H. Ke (mitte hageja) ja kostja väidetavatele laenusuhetele, mistõttu ei saaks isegi 02.02.2012 kirjas nimetatud laenusuhte olemasolu korral olla tegu maakohtu otsuses käsitletava väidetava laenusuhtega. Lisaks viidatakse 02.02.2012 e-kirjas 26.12.2012 antud laenule, seega ainuüksi veel saabumata kuupäevale tehtav viide välistab laenusuhte olemasolu. Kostja 02.02.2012 kell 22:15 saadetud vastuses esitatud väide seondub kostja kui Lemon Investments OÜ töötaja töösuhtest tuleneva vaidlusega, mitte käesolevas tsiviilasjas oleva vaidlusega. Kostja 06.03.2012 vastuses töövaidlusasjas ei ole kostja tunnistanud Lemon Investments OÜ-lt 1000 euro laenamist, kuna tegemist ei olnud töövaidluse esemesse puutuva asjaoluga. Kostja tasub 1000 eurot H. Kele pärast seda, kui pooled on selgitanud omavaheliste võlasuhete lõpliku seisu ning teinud teineteise suhtes olevate nõuete osas lõplikud tasaarvestused. H. K tunnistab 02.02.2012 kell 21:17 saadetud e-kirjas, et kostjal on H. Ke vastu nõudeid („Kokku ma isiklikult sulle võlgu jaanuari eest 300 eurot“). Seega on kostjal ja H. Kel teineteise vastu nõudeid ning pärast pooltevaheliste võlasuhete revideerimist on alus teha tasaarvestus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis tingib otsuse tühistamise ning asja saatmise vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude, millele kostja, alates maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest, on menetluses läbivalt vastu vaielnud. 25.09.2012 esitatud hagiavaldusele lisas hageja kassa väljamineku orderi (tl 62) ning pooltevahelise e-kirjavahetuse. 02.10.2012 määrusega võttis kohus Lemon Invest OÜ hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastust. 21.11.2012 vastuses (tl 93-94) on kostja eitanud küll laenu saamist, kuid korrektset sisulist vastust
ei ole ta esitanud (vastus sisaldab arvukalt retoorilisi küsimusi-hüüatusi ning süüdistusi hageja juhatuse liikme aadressil). Kostja pahandab ka kohtuga, et hagiavaldus on üldse menetlusse võetud, samas ütlemata, millisele õigusnormile tuginedes oleks kohtul olnud alust avalduse vastuvõtmisest keelduda („...võtab selliselt isikult vastu kontrollimata tühiavaldusi...“). Samas kirjas on kostja väitnud, et hageja juhatuse liige on tekitanud kostjale materiaalse kahju kokku 17 000 eurot (saamata töötasud ja vaidluse lahendamiseks tehtud õigusabikulud). Vastavalt kohtu nõutud selgitusele edastas kostja 02.01.2013 uue vastuse (tl 103-104), milles käsitleb poolte, s.h hageja seadusliku esindaja ja enda, vahelisi ärilisi ja muid suhteid, väites jätkuvalt, et hageja kui kostja tööandja jäi kostjale töötasu ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitise võlgu. Konkreetset seisukohta hageja nõude suhtes nimetatud dokument ei sisalda. Sisulised vastuväited hagile on kostja esitanud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Maakohus rahuldas hagi, sest leidis, et laenulepingu sõlmimine ja laenu andmine on tõendatud. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja eitas laenu saamist, tuli hagejal lepingu sõlmimist ja raha üleandmist tõendada. Maakohtul ei olnud alust lugeda laenu andmise tõendiks kassa väljamineku orderit (tl 62), sest selle järgi ei antud raha üle kostjale, vaid hageja juhatuse liikmele H Kele. Laenu andmist ei tõenda ka hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest vaid nähtub, et pooltevahelised suhted on äärmiselt komplitseeritud ja pingelised. Toimiku materjaliga ei ole kooskõlas kohtu järeldus, et kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et on saanud korteri üürimiseks hagejalt laenuks 1000 eurot sularaha. Kostja 06.03.2012 vastus töövaidlusasjas ei ole hinnatav laenu tunnistamisena. Õige on see, et kostja ei ole esitanud kohtule sisulist seisukohta hageja esitatud tõendite suhtes, piirdudes vaid poolte omavaheliste suhete iseloomustamisega. Seetõttu oleks kohtul tulnud menetlusosalisele selgitada, millele tuleb neil tähelepanu pöörata. Kui kostja ei suutnud kohtu nõudele adekvaatselt reageerida, oleks kohus pidanud kostjale selgitama vajadust kasutada professionaalset õigusabi. Kohus on küll ühel korral juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada oma konkreetne seisukoht (30.11.2012 e-kiri - tl 103), vastuse saamise järel aga pidanud võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses otsusega. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus jätnud täitmata seadusest tulenevad eelmenetluse ülesanded, s.h selgitamiskohustuse (TsMS § 392). Pooltele tuleb eelmenetluses selgitada muuhulgas tõendamisreegleid ning seejärel selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Eelnevalt vajaksid täpsustamist ka menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Antud juhul oleks tulnud hagejale selgitada, et kassa väljamineku 09.01.2012 order nr 2 ei tõenda raha kostjale laenuks andmist (muul õiguslikul alusel ei ole hageja raha nõuet kostja vastu esitanud). Ka lihtmenetluses tuleb kohtul järgida üldisi menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1). Asja menetlemisel lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära, kusjuures menetlusosalistele tuleb teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Samuti lasub kohtul kohustus teha kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (TsMS § 4 lg 4). Eeltoodud rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi, mis toovad kaasa kaasa lahendi tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.