Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

XXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ XXX(likvideerimisel) juhatuse liikmest likvideerija esitas 04.06.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmest likvideerija XXXon märkinud, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks. Täiendavat kapitali võlausaldajate nõuete täitmiseks võlgniku ainuosanikul XXXOÜ-l leida ei õnnestunud ja võlgnik oli sunnitud oma majandustegevuse lõpetama. Juhatuse liikmest likvideerija on jäänud pankrotiavalduses esitatud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 07.08.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja võlgnikul on kohustusi ajutise halduri nimetamise 07.08.2013 seisuga vähemalt 35 856.60 euro ulatuses. Võlgniku juhatuse liikmest likvideerija selgitas ajutisele haldurile, et arendusprojekti alguses olnud tellija loobus ja uut tellijat ei õnnestunud leida ega projekti realiseerida. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise või – nõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks 221.76 eurot). Ajutine haldur palub töötasu välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 496.76 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu välja mõista võlgniku juhatuse liikmest likvideerijalt XXX. 10.09.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Ajutine haldur selgitas, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 2 000 eurot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku juhatuse liikmest likvideerija teatas, et võlgniku likvideerija XXXon nõus tasuma ajutise halduri kulude katteks 496.76 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu), kinnitades enda nõustumist 10.09.2013 kohtuistungi protokollis enda allkirjaga. 10.09.2013 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 10.09.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maksejõuetuse põhjuseks on äriplaani nurjumine. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara ajutise halduri hinnangul 4.81 eurot, kohustusi on vähemalt 35 856.60 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks so 221.76 eurot). Võlgniku juhatuse liikmest likvideerija ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku likvideerija XXX on teatanud, et on nõus tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 496.76 (sisaldab sotsiaalmaksu) eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu summas 496.76 (sisaldab sotsiaalmaksu) eurot välja ajutise halduri kasuks, võlgniku juhatuse liikmest likvideerijalt XXX. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikmest likvideerija XXX(ik XXX, eluk XXX) vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.