Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, UIvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-12768
Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi A Pa vastu 28 885. 58 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 794.58 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Liising apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767; asukoht Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja Siret Kütt Vastustaja/kostja A P (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 15.05.2013 otsus tühistada osaliselt müügikahju väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A Palt välja AS-i SEB Liising kasuks täiendavalt 9681.65 eurot.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista A Palt välja AS-i SEB Liising kasuks liisingulepingutest tulenev võlgnevus kokku 23 772.65 eurot; 3) Maakohtu menetlusega seotud kuludest jätta 82% kostja ja 18% hageja kanda; 4) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 5) Apellatsioonimenetlusega seotud kuludest jätta 65% vastustaja ja 35% apellandi kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.03.2012 esitas AS SEB Liising (endine AS SEB Ühisliising; hageja) Pärnu Maakohtule hagi A Palt (kostja) võlgnevuse 28 885.58 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 18.10.2006 hageja ja kostja vahel liisinguleping nr L06112035, millega anti kostja kasutusse xxxxxxxxxxx, tehasetähisega W0L0ZCF6971020062 (edaspidi xxxxxxxxxx). Kuna kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, ütles hageja selle üles. Sõiduk tagastati 05.06.2009. Hageja pani sõiduki müüki hinnaga 155 000 krooni, müügihinnaks oli 153 000 krooni (käibemaksuga). Hageja tasus ka müügi vahendustasu 7500 krooni. Müügikahju kujunes järgmiselt: liisingueseme jääkväärtus (km-ta) 10 172.65 eurot - müügihind (km-ta) 8148.73 eurot = 2023.92 eurot. Selle liisingulepingu alusel olid hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga järgmised nõuded: liisingumaksete võlg 6.09 eurot, kulud seoses liisingueseme välipesu ja osalise keemilise sisepesuga 44.74 eurot, müügikahju 2023.92 eurot ja müügiteenus 479.34 eurot.
3.Lisaks eelnevale sõlmiti poolte vahel 28.11.2007 liisinguleping nr L07114495, millega anti kostja kasutusse xxxxxxxxxxx, tehasetähisega YS2R4X20002032032 (edaspidi Scania). Ka seda lepingut ei täitnud kostja nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Sõiduk tagastati 10.06.2009, läks müüki hinnaga 750 000 krooni ja müüdi 06.08.2009 hinnaga 804 000 krooni (käibemaksuga). Samuti tasus hageja müügiteenuse eest 32 160 krooni. Müügikahju kujunes järgmiselt: liisingueseme jääkväärtus (km-ta) 60 545.62 eurot - müügihind (km-ta) 42 820.81 eurot = 17 724.81 eurot. Selle liisingulepingu alusel olid hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga järgmised nõuded: liisingumaksete võlg 6211.51 eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu 7.54 eurot, kindlustusmakse võlg 200.28 eurot, müügiplatsi vastuvõtutasu 44.50 eurot, müügiteenus 2055.40 eurot, müügikahju 17 724.81 eurot ja viivis 0,3% päevas liisingumaksete võlalt (kuni müügini 05.08.2009) 87.45 eurot.
4.Auto24.ee väljavõttest perioodi 05.06.2009–06.08.2009 (periood, mil xxxxxxxxxx tagastati ja müüdi) kohta nähtub, et sel ajavahemikul on müügis olnud 5 sarnast sõidukit keskmine hinnaga 9879 eurot. Hageja müüs hinnaga 9778.48 eurot. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punktile 18 on hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud. Antud juhul on hinna langetus keskmisest turuhinnast olnud 1,02% algsest hinnast, olles kooskõlas turul valitsenud olukorraga. Scania müüki suunamisel oli arvestatud kostja poolt soetatud lisaseadmetega. Liisinguese müüdi hinnaga 804 000 krooni. Hinnaerinevus on 9% algsest hinnast, seega põhjendatud, tuginedes viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale. Liisingulepingu punkti 5.2 kohaselt ei ole hageja kohustatud kostjale hüvitama, tagastama ega ümber vahetama tema poolt muretsetud vajalikke, kasulikke ega toreduslikke parendusi ja lisasid. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja püüdis lahendada vaidlust kohtuväliselt. xxxxxxxxxxx müüdi kiirustades ja turuhinnast madalamalt. Scaniale oli ta aga paigaldanud lisaseadmeid (hüdraulika, raadiosaatja) ja parendanud seda määras, mis annab aluse vastuhagi esitamiseks summas 13 939.76 eurot. Vastuhagi kostja ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Pärnu Maakohus rahuldas 15.05.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja järgmised liisingulepinguga nr L06112035 (xxxxxxxxxxx) seotud nõuded: 1) liisingumaksete võlg 6.09 eurot, 2) liisingueseme puhastuskulud 44.74 eurot, 3) müügikahju 459.48 eurot ning 4) müügiteenuse maksumus 479.34 eurot, kokku 989.65 eurot. Samuti rahuldas maakohus osaliselt liisingulepinguga nr L07114495 (Scania) seotud nõuded järgmiselt: 1) liisingumaksete võlg 6211.51 eurot, 2) lepingu lõpetamise teatise tasu 7.54 eurot, 3) kindlustusmakse võlg 200.28 eurot, 4) müügiplatsi vastuvõtutasu 44.50 eurot, 5) müügiteenuse maksumus 2055.40 eurot, 6) müügikahju 4494.67 eurot ning 7) viivis liisingumaksete võlalt 87.45 eurot, kokku 13 101.35 eurot.
7.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud kaks liisingulepingut sõidukite kasutamiseks. Kostja vastusest ja sellele lisatust ei tulene, et kostja vaidlustaks kummagi lepingu ülesütlemisi ega võlgnevusi, vastusele lisatud kirjavahetus käsitleb kostjal juba selleks ajaks tekkinud võla (sõidukid olid müüdud) tasumise küsimusi. Hageja esindaja on 23.10.2009 kostjale saadetud kirjas (t lk 88) teatanud, et võlgnevuse suuruseks on põhiosas 456 089.19 krooni, millele lisandub viivis 3503.30 krooni. Need summad on väga lähedased käesolevas menetluses esitatud nõuetega (kokku ca 29 400 eurot, selles menetluses kokku ligemale 28 900 eurot). Seega on hageja nõuded liisingumaksete võla, lepingu lõpetamise teatise tasu, kindlustusmakse võla ja liisingumaksete võlalt arvutatud viivise osas põhjendatud ning tuleb rahuldada. Nimetatud nõuded on tõendatud hagi lisadega nr 1 – 6 ja nr 16 – 23.
8.Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 367. Antud juhul on lepingud erakorraliselt üles öeldud seoses kostjapoolse lepingute rikkumisega. Vara tagastamise ja realiseerimisega tekkinud kulud müügiteenuse ja müügiplatsi vastuvõtutasu näol on põhjendatud ja vajalikud kulud sõiduki realiseerimiseks. Seda on ka kulutused tagastatud sõiduki puhastamisele, xxxxxxxxxx porisusele viidatakse sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis (hagi lisa 7). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-06 (punktid 9–11) märkinud, et müügikulud (sealhulgas sisseostetav müügiteenus) ja puhastusteenuse kulud on lisakulud VÕS § 367 lõike 4 mõttes. Sisuliselt ei ole kostja nendele nõuetele ega hageja arvutustele vastuväiteid esitanud. Nõuded on tõendatud
teenuse osutajate esitatud arvete ja nende tasumise maksekorraldustega (hagi lisad nr-d 8, 9, 12, 13, 25, 26, 31 ja 32).
9.Seega tuleb veel käsitleda sõidukite turuväärtuse küsimust ehk müügikahju. Liisingueseme väärtust VÕS § 367 lõike 3 mõttes on Riigikohus korduvalt käsitlenud. Antud juhul ei ole hageja näidanud ega tõendanud, mil viisil teavitati kostjat kummagi sõiduki müüki suunamise hinnast või müügiprotsessis tehtud hinna muudatustest/alandamistest. Kohus küsis 29.08.2012 kirjas vastavat teavet hagejalt. Ka kostja on xxxxxxxxxxx osas märkinud, et temale teadmata ja kiirustades müüdi sõiduk liiga madala hinnaga. Seega ei saa kohtu arvates käesoleval juhul lähtuda sõidukite tegelikust müügihinnast. See aga ei tähenda samas, et õige on liisingueseme turuväärtuse määramisel võtta aluseks selle lepingujärgne jääkväärtus. Käesolevas asjas on tuvastatav, et mõlema sõiduki puhul on hinnatud nende turuväärtust vahetult enne müüki suunamist – xxxxxxxxxxxx puhul 10.06.2009 müügihinna protokollis (hagi lisa nr 10) ehk 5 päeva pärast sõiduki tagastamist 155 000 kroonile ja Scania puhul 16.06.2009 müüki suunamise aktis (hagi lisa nr 27) ehk 6 päeva pärast sõiduki tagastamist 750 000 kroonile. Mõlemad hinnad on käibemaksuta. Müügihinna protokoll on koostatud hageja enda esindaja osalusel (koos müügiteenuse osutajaga), müüki suunamise aktis on turuväärtuse andnud aga OÜ Balti Realiseerimiskeskus, kes üldteada asjaoluna tegeleb aastaid sõidukite realiseerimisega. Kohus ei näinud alust lähtuda vaidlusaluste sõidukite turuväärtuse määramisel muudest dokumentidest ning pidas nimetatud tõendeid asjakohasteks tegeliku liisingueseme tagastamisaegse turuväärtuse osas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-08 öelnud, et kui liisinguandja on koostanud või lasknud koostada liisingueseme tagastamise kohta akti, kus eseme väärtus on määratud, peab tema tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal väiksem aktis märgitust.
10.Hageja esitatud tõendid xxxxxxxxxxx keskmise hinna kohta Auto24.ee portaalist (t lk 121-122) tõendusväärtust ei oma, sest ei erine oluliselt müügihinna protokollis esiletoodust (vastavalt 9879 eurot ja 155 000 krooni ehk 9906 eurot). Hageja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-08, milles peetakse hinnaerinevust kuni 10% turuväärtusest mõistlikuks (sellisel juhul saaks Riigikohtu hinnangul lähtuda müügihinnast), ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd kostjat ei olnud teavitatud müügiprotsessist ega hinna langetamisest. Nimetatud lahendi punkt 18 keelab sellise hinnariski panemist liisinguvõtjale olukorras, kus ta müügiprotsessi mõjutada ei saa.
11.Mis puutub kostja vastuväidetesse tema poolt sõidukile Scania tehtud parenduste kohta, siis on hageja õigesti viidanud pooltevahelise lepingu punktile 5.2, mille kohaselt ei pea hageja kostjale parendusi hüvitama. Oluline on märkida, et tegelikult on Scania hinnatud koos parendustega, mis nähtub nii sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist (t lk 56), kus viidatakse lisaseadmena hüdraulikale ja raadiosaatjale, kui müüki suunamise aktist, mis on eelnevast lähtuvalt ka turuväärtuse aluseks. Seega ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Vastuhagi kostja ei esitanud.
12.Alljärgnevalt arvutas kohus välja hageja müügikahju VÕS § 367 lõigete 1 ja 3 mõttes, arvestades ka Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-118-08 ja nr 3-2-1-124-08 toodud põhimõttega, mille kohaselt peavad käibemaksu juurdearvestamine liisinguesemete väärtuste määramisel ja liisinguesemete omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumus) vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel (olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta). Kohus arvutas summad käibemaksuta.
13.Opel Vectra – jääkmaksumus käibemaksuta seisuga 15.05.2009 (sõiduki tagastamise hetkel ei olnud järgmise makse tähtpäev 15.06.2009 saabunud) 10 365.69 eurot (t lk 139),
turuväärtus 155 000 krooni ehk 9906.31 eurot, müügikahju seega 459.48 eurot. Scania – jääkmaksumus käibemaksuta seisuga 15.05.2009 (sõiduki tagastamise hetkel ei olnud järgmise makse tähtpäev 15.06.2009 saabunud) 52 428.41 eurot (t lk 42 maksegraafikust nähtub, et hind 61 865.52 sisaldab käibemaksu, mis on periodiseerituna juba 2008. aasta alguses liisinguandjale ette tasutud), turuväärtus 750 000 krooni ehk 47 933.74 eurot, müügikahju seega 4494.67 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldas kohus hagi osaliselt, vähendades müügikahju nõuet Opel Vectra osas 2023.92 - 459.48 = 1564.44 euro võrra ning Scania osas 17 724.81 - 4494.67 = 13 230.14 euro võrra.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, seda ligemale 49% ulatuses, siis on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest hageja on kandnud kulutusi riigilõivule, kostja aga ilmselt esindajast advokaadile. Apellatsioonkaebus
15.14.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja teha selles osas uus otsus ning mõista kostjalt välja täiendavalt müügikahju 14 794.58 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
16.Maakohus hindas valesti tõendeid ning selle tulemusena eksis müügikahju nõuete arvutamisel. Kohus on küll märkinud, et arvutab müügikahju nõudeid käibemaksuta, kuid on siiski võtnud käibemaksuga ja käibemaksuta summad segamini.
17.Opel Vectra puhul on kohus liisingueseme tagastamishetke väärtuse aluseks võtnud küll hageja poolt näidatud 9906.31 eurot, kuid leidnud, et see on käibemaksuta summa. Tegelikult sisaldab nimetatud summa juba käibemaksu. Seega oleks maakohus pidanud arvutamisel võtma aluseks käibemaksuta summa, mis on 8123.17 eurot. Arusaamatuks jääb, miks kohus arvestas jääkmaksumust seisuga 15.05.2009, kui liisinguleping on erakorraliselt üles öeldud 15.06.2009. Liisingulepingu lõppemisel oli jääkmaksumus kostjale 01.06.2009 väljastatud rendiarve kohaselt 10 172.62 eurot, mitte 10 365.69 eurot. Hageja on varasemas menetluses esitanud arvutuskäigu müügikahju välja arvestamiseks, lähtudes tegelikust müügihinnast, kohus on aga lähtunud määratud tagastamishetke väärtusest ning selliselt oleks müügikahju järgmine: jääkväärtus (km-ta) 10 172.65 eurot tagastamishetke väärtus (km-ta) 8123.17 eurot = müügikahju 2049.48 eurot. Erinevus tuleneb 01.07.2009 muutunud käibemaksumäärast, mis varasemalt oli 18% ja nimetatud kuupäevast alates 20%. Liisingueseme turuväärtus on määratud hetkel, mil käibemaks oli 18% ning liisinguese on müüdud, kui vastav määr oli 20%.
18.Scania puhul jääb arusaamatuks, miks on maakohus arvestanud jääkmaksumust seisuga 15.05.2009, kui liisinguleping on erakorraliselt üles öeldud 15.06.2009. Liisingulepingu lõppemisel on jääkmaksumus kostjale 01.06.2009 väljastatud rendiarve kohaselt 60 545.62 eurot, mitte 61 865.52 eurot. Samuti jääb arusaamatuks, miks on kohus nimetatud jääkmaksumusest arvestanud maha käibemaksu. Liisingulepingu maksegraafiku eelviimases tulbas pealkirjaga „Väljaostuhind“ on kajastatud andmed käibemaksuta, mistõttu ei ole sealt enam võimalik käibemaksu täiendavalt maha arvutada. Kohus on nõustunud, et liisingueseme tagastamise hetke väärtus on 47 933.74 eurot (km-ta) ning võtnud selle enda arvutustes aluseks. Seega oleks kohus pidanud arvutama müügikahju järgmiselt: jääkväärtus (km-ta) 60 545.62 - liisingueseme väärtus (km-ta) 47 933.74 eurot = müügikahju 12 611.88.
19.Vaatamata eelnevalt toodud arvutuskäikudele palub hageja rahuldada tema müügikahju nõuded hagis toodud arvutuste alusel täielikult.
Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks müügikahju suuruse osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse. Samuti tuleb uuesti jaotada menetluskulud. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Liisinguandja vaidlustab kahjuhüvitise arvestamisel aluseks võetud liisinguesemete jääkmaksumuste ja turuväärtuste suuruste kujunemist.
22.Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohus võttis mõlema lepingu puhul kahjuhüvitise arvestamisel aluseks liisinguesemete jääkmaksumuse ebaõige kuupäeva seisuga. Liisingulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva kahjunõude arvestamisel tuleb aluseks võtta liisingueseme jääkmaksumus lepingu lõppemise kuupäeva seisuga ja see nähtub lepingu lisaks olevast maksegraafikust. Käesolevas asjas ei ole maakohus lepingute lõppemise kuupäeva selgelt tuvastanud, kuid jääkmaksumuse on võtnud arvesse seisuga 15.05.2009, põhjendades seda asjaoluga, et sõidukite tagastamise hetkel (vastavalt siis 05.06.2009 ja 10.06.2009) ei olnud järgmine graafikujärgne maksetähtaeg (15.06.2009) veel saabunud. Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud tõendeid, nõustub kolleegium apellandiga, et selline käsitlus ei ole asjakohane. Puudub vaidlus, et teatise lepingute ennetähtaegseks ülesütlemiseks saatis liisinguandja 28.05.2009 (t lk 21). Selles öeldi, et kui kahe nädala jooksul võlgnevust ei tasuta või ei tulda läbirääkimistele, loeb liisinguandja lepingud ennetähtaegselt lõpetatuks ja liisinguvõtjal on kohustus sõidukid tagastada. Pooled ei ole toonud esile kuupäeva, millal kostja teatise kätte sai, samas tahteavalduse kättesaamist kostja ei vaidlusta. Seega võtab kolleegium aluseks postisaadetise Eesti piires liikumise mõistliku aja (hageja asus Tallinnas, kostja Koonga vallas Pärnumaal) ja loeb, et kostja sai teatise kätte 01.06.2009. Kuna järgmise kahe nädala jooksul võlga ei tasutud, siis sai hageja lugeda lepingu lõppenuks alates 15.06.2009, nagu on esile toodud kaebuses. Kindlasti ei saanud leping lõppeda enne liisinguandja poolt vastava tahteavalduse tegemist. Ka ei lõppenud leping liisinguvõtja poolt peale teatise saamist sõidukite tagastamisega, sest lepingut ei lõpetatud liisinguvõtja algatusel.
23.Eeltoodu alusel nõustub kolleegium apellandiga, et sõidukite jääkmaksumus tuleb võtta arvesse seisuga 15.06.2009. Seega tuleb Opel Vectraga seotud kahju arvestamisel võtta jääkmaksumusena arvesse 10 172.65 eurot (käibemaksuta; t lk 139) ja Scania puhul 60 545.62 eurot (käibemaksuta; t lk 42). Asjaolu, et Scania puhul nimetatud summa ei sisalda käibemaksu, nähtub selgelt lepingujärgsest maksegraafikust (t lk 42), kus periodiseeritud käibemaks sisaldus väljaostuhinnas seisuga 15.01.2008, 15.02.2008 ja 15.03.2008, kuid edasi oli käibemaksu suuruseks „0“.
24.Apellant vaidlustab ka maakohtu poolt kahjuhüvitiste arvestamisel aluseks võetud sõidukite turuväärtuse suurust. Opel Vectra puhul võttis maakohus arvesse 10.06.2009 müügihindade protokolli (t lk 31-32) alusel 155 000 krooni, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-124-08. Apellant on seisukohal, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punkti 18 aluseks oleks tulnud võtta tegelik müügihind 153 000 krooni, mis erines müüki suunamise hinnast vaid 1,02%. Scania puhul võttis maakohus arvesse 16.06.2009 müüki suunamise aktilt nähtuva alghinna 750 000 krooni (t lk 60). Apellant on seisukohal, et arvesse tuleb
võtta tegelik müügihind 670 000 krooni (t lk 64), kuna see erineb müüki suunamise hinnast vaid 9%.
25.Kolleegium nõustub maakohtuga. Käesolevas asjas on hageja esitanud tõendid, milles tema ja tema koostööpartner hindasid sõidukite väärtused vastavalt 5 ja 6 päeva peale tagastamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et sõidukite tegelik väärtus tagastamise hetkel oleks olnud väiksem. Lahendi nr 3-2-1-33-08 punktis 18 käsitles Riigikohus olukorda, kus liisingulepingu pooled olid kehtivalt leppinud kokku lähtuda liisingueseme tagastamise hetke väärtuse asemel (nagu näeb ette VÕS § 367 lõige 3) eseme tegelikust müügihinnast tingimusel, et seetõttu ei jääks võõrandamisega seotud hinnarisk ainuüksi liisinguvõtjale. Opel Vectra puhul sellise kokkuleppe olemasolu lepingust (t lk 9-18) ega muudest tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Scania puhul oli lepingu (t lk 40-46) tüüptingimustes (punktis 12.2) selline võimalus ette nähtud, kuid samas ei nähtu lepingust, et vara võõrandamisest saadud summa arvesse võtmine oleks kuidagigi sõltunud sellest, millise hinnaga vara võõrandati ja kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud (kaua kestab jmt). Seega võimaldas viidatud tingimus oluliselt kahjustada teise poole huve ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramine sisuliselt liisinguandja otsustada. Selliselt vastab nimetatud tingimus VÕS § 42 lõike 3 punktile 5 ja on, lähtudes VÕS § 39 lõikest 2 ja § 42 lõikest 1, tühine. Samale järeldusele jõudis ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis.
26.Opel Vectra puhul on vaidlus ka selles, kas arvesse võetud 155 000 krooni sisaldas käibemaksu või mitte. Maakohus leidis, et mitte, apellant leiab, et sisaldas. Tsiviilasja materjalid annavad kolleegiumile aluse nõustuda apellandiga. Maakohus on aluseks võtnud hageja poolt esitatud väljavõtte 10.06.2009 müügihindade kinnitamise protokollist (t lk 31-32). Sellelt nähtub, et kajastatud 35-st sõidukist 3 puhul on märkustes märgitud „km-ta“. Vaidlusaluse Opel Vectra puhul selline märkus puudub. Sellest järeldub, et ülejäänute puhul sisaldus müüki suunamise hinnas käibemaks, nagu on esile toonud apellant, kuid vaidlusaluse sõiduki (nagu ka ülejäänud 21) puhul mitte. Seega tuleb liisinguandja kahju arvestamisel võtta tagastamise aegse väärtusena arvesse mitte 155 000 krooni, vaid 127 100 krooni (vastab 8116.78 eurole).
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb Opel Vectraga seotud müügikahju arvestada järgmiselt: 10172.65-8123.17=2049.48 eurot. Hageja nõuab sellest 2023.92 euro hüvitamist (t lk-d 6, 138). Scaniaga seotud müügikahju aga järgmiselt: 60545.62-47 933.74=12 611.88 eurot. Maakohus mõistis sellest välja 459.48+4494.67=4954.15 eurot. Seega tuleb hagi täiendavalt rahuldada 9681.65 euro ulatuses.
28.Maakohtu otsuse muutmisel tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena kuulub hagi rahuldamisele 82% ulatuses (23 772.65 28 885.58-st) ja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 65% ulatuses (9681.65 14 794.58-st). Seega jäävad maakohtu menetluses kantud kulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt 65% ulatuses vastustaja ja 35% ulatuses apellandi kanda.
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.