ZAO SEB Liising hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse 425 377,19 euro ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
riigilõivu tagastamise taotluse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ZAO SEB Liising (registrikood 1027804847575; asukoht Mikhailova 11, Sankt-Peterburg, Venemaa 195009) Hageja esindaja Janek Alvela (e-post: [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja Kaspar Kamsakann (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011. a kuni 30. juunini 2012. a kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469,89 euro kuni 447 381,53 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338,79 eurot.
Rahuldada hageja ZAO SEB Liising taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt, s.o 5 969,93 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 93 senti) euro ulatuses.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada ZAO SEB Liising (reg kood 1027804847575) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Vene Föderatsiooni äriühingu XXX SEB Bank pangas alljärgnevate rekvisiitidega: Makse saaja: XXX SEB Leasing
(CJSC
SEB Leasing); Makse saaja aadress: XXX, Arve nr: XXXXXXXXXXXXXX, Makse saaja pank: XXX SEB Bank (XXX , c/a XXXXXXXXX , address: XXX ) XXX hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv 5 969,93 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 93 senti) euro ulatuses.
6.Määrus saata hagejale ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse osas, millega riigilõivu tagastamise
taotlust ei rahuldatud. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse resolutsiooni 2. punktis märgitud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Asjaolud
1.20.01.2012. a esitas ZAO SEB Liising kohtusse hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse 425 377,19 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja tasus 17.01.2012. a riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1010220034796011 viitenumbriga 2900072123 summas 15 338,79 eurot.
2.13.09.2013. a esitasid pooled kohtule kompromissi kinnitamiseks. Lisaks esitas hageja taotluse tunnistada riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-s 1 nimetatud lisa 1 (kehtinud hagiavalduse esitamisel) osas, milles tsiviilasjas hinnaga 383 469,89 kuni 447 381,53 eurot tuleb tasuda hagiavalduselt riigilõivu 15 338,79 eurot, põhiseadusega vastuolevaks ja seega jätta see kohaldamata ning tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 11 938,79 eurot. Hageja hinnangul on mõistlikuks riigilõivumääraks käesolevalt kehtivas riigilõivuseaduses kehtestatud riigilõivu täismäär 3 400 eurot.
3.17.09.2013. a määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi ja määras hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o summas 7 669,40 eurot vastavalt TsMS § 150 lg 2 pile 1. Kohtumääruse põhjendused
4.Riigilõivu maksnud isikul on õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p-st 1 lähtuvalt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist. Seega on hagejal õigus nõuda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist, kui ta tasus seda ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Lisaks sätestab TsMS § 150 lg 6, et riigilõivu tagastamise nõue ei lõpe siiski enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 17.01.2012. a. Kohus lõpetas asjas menetluse kompromissi kinnitamisega 17.09.2013. a määrusega. Riigilõivu tagastamise taotluse on hageja maakohtule esitanud 13.09.2013. a s.o enne menetlust lõpetava lahendi jõustumist, seega tähtaegselt.
5.Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-2-1-140-12 tehtud lahendi 20. punktis leidnud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hiljem esitatud taotlust lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja praegusel juhul enam tasutud riigilõivu tagastamist lõivu põhiseadusvastasusele tuginedes nõudnud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Järelikult saab kohus käesolevas asjas lõivu maksmise aluseks olnud sätete põhiseadusvastasust hinnata.
6.Vaidlustatud riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust on kohtul võimalik hinnata vaid siis, kui need saab lugeda asjassepuutuvaks (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimene lause). Kohtupraktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 22.12.2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; 28.10.2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
7.Käesoleva asja hagihind on 425 377,19 eurot. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise seisukohast on asjassepuutuv RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga üle 383 469,89 euro kuni 447 381,53 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 15 338,79 eurot. PS § 15 lõike 2 ja § 152 kohaselt peab kohus kontrollima kõiki sätteid, mida kohaldab. Hageja on praegusel juhul hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 338,79 eurot. Sellest on maakohus 17.09.2013. a määrusega määranud juba tagastamisele riigilõivu summas 7 669,40 eurot.
8.Hagilt tasutava riigilõivu määr ja selle tasumise kohustus riivab esmajoones PS § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigust kohtusse pöörduda. PS §-des 13-15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.04.2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03, p 16). Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise riive olemasolu ka juhul, kui riigilõiv on enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.05.2013. a otsus asjas nr 3-4-1-913, p 32). Tegemist on põhiõigusega, mis laieneb ka juriidilistele isikutele (PS § 9 lg 2). PS § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse piiramise eesmärkidena on riigilõivude puhul loetud legitiimseks õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõte ja menetlusökonoomia (Riigikohtu üldkogu 16.05.2008. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 43 ja seal viidatud kohtupraktika; Riigikohtu üldkogu 12.04.2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45; Riigikohtu üldkogu 06.03.2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 25.5). Hagilt hinnaga 383 469,89 eurot kuni 447 381,53 eurot riigilõivu 15 338,79 euro tasumise nõue võib muu hulgas ära hoida põhjendamatute ja pahatahtlike hagide esitamist ning soodustab seega menetlusökonoomia eesmärki. Samuti katab hagiavalduselt sellises suuruses tasumisele kuuluv riigilõiv arvatavasti õigusemõistmise kulud selles kohtuastmes (vt Riigikohtu üldkogu 06.03.2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 26.2), olles seega ka õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgil sobiv abinõu. Samas ei ole hagiavalduselt sellises suuruses tasuda tulev riigilõiv kohtu arvates vajalik, kuna õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu ja menetlusökonoomia eesmärki on võimalik saavutada teiste, vähem koormavate abinõudega, mis on vähemalt sama efektiivsed kui käsitletavas määras riigilõiv.
9.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tunnistanud 18.10.2012. a otsusega asjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivu määra 14 060,56 eurot, mida tuli 01.01.2011-30.06.2012. a kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 alusel hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 319 558,24 euro kuni 383 469,89 eurot. Samuti on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistanud riigilõivu määra 16 617,02 eurot, mida tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 447 381,53 euro kuni 511 293,18 eurot 20.06.2012. a otsusega asjas nr 3-4-1-9-12. Seega on käesoleva hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõivumäär kahe põhiseadusega vastuolevaks tunnistatud määra vahel.
10.Kohtu arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Hagilt hinnaga üle 383 469,89 euro kuni 447 381,53 eurot nõutav riigilõiv 15 338,79 eurot ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. Eeltoodust lähtuvalt tunnistab kohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011. a kuni 30. juunini 2012. a kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469,89 euro kuni 447 381,53 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338,79 eurot. PSJKS § 9 lg-st 1 tuleneb, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Lähtudes PSJKS § 9 lg-st 2, lisab kohus Riigikohtule edastavale lahendile selle resolutsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud õigustloova akti tekst asjakohased väljavõtted.
11.Eelnevaga seoses tuleb maakohtul määrata lahendis põhiseaduspärane riigilõivu määr. Hageja on palunud määrata põhiseaduspäraseks riigilõivumääraks käesolevalt kehtivas seaduses sätestatud riigilõivu täismäär. Kuna käesolev hagiavaldus on esitatud 20.01.2012. a, mil oli käesolevalt kehtiva seaduse eelnõu menetlemisel, siis kohus peab põhjendatuks lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks 3 400 eurot, millise näeb ette käesolevalt kehtiv RLS § 57 lg-s 1 nimetatud lisa 1 hagilt hinnaga 425 377,19 eurot riigilõivu täismäärana.
12.Juba kompromissimäärusega tagastamisele määratud lõivu osa arvestades on hageja praegusel juhul tasunud hagiavalduse esitamisel 7 669,39 eurot (s.o 15 338,79 – 7 669,40). Seega kuulub täiendavalt tagastamisele lõiv 5 969,39 euro ulatuses (s.o 7 669,39 – 1 700), sest TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel tagastatakse hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, kui pooled sõlmivad kompromissi. 13.09.2013. a maakohtule esitatud avalduses on hageja taotlenud enam tasutud riigilõivu tagastamist 11 938,79 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hageja taotluse osaliselt. Vastavalt hageja taotlusele tuleb lõiv tagastada ZAO SEB Liising arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Vene Föderatsiooni äriühingu XXX SEB Bank pangas alljärgnevate rekvisiitidega: Makse saaja: XXX SEB Leasing (CJSC SEB Leasing); Makse saaja aadress: XXX , XXX , Arve nr: XXXXXXXXXXXXXX, Makse saaja pank: XXX SEB Bank (XXX , c/a XXXXXXXXX , address: XXX ) XXX enamtasutud 5 969,39 euro ulatuses.