Jätta A. S.i hagi Eesti Vabariigi vastu operatsiooni tegemise kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista A. Sreltsovilt riigilõiv riigituludesse 300 (kolmsada) eurot. Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A. S. kannab karistust Viru Vanglas alates 16.04.2008. a. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja pidevalt pöördunud Viru Vangla arstide poole palvega, et talle tehtaks ninaoperatsioon. Hageja nina on katki löödud ning sel põhjusel on nina kaudu hingamine raskendatud. Kui hageja magab, siis tuleb tal väga tihti üles ärgata, et end ühelt küljelt teisele keerata, sest kord on kinni üks ninapool, kord teine. Alates 2008. aastast on Viru Vangla arstid viinud hagejat eksitusse, väites, et vanglas ei ole kõrva-nina-kurguarsti ning selliseid operatsioone ei tehta. Alates 2010. aastast ütles Viru Vangla peaarst hagejale, et kui vanglal jääb mingi raha üle, siis hagejale tehakse ninaoperatsioon. Operatsiooni tehtud ei ole.
2.Hageja väidab, et ta viibis LOR-arsti konsultatsioonil, talle öeldi, et teha on vaja operatsioon, kuid kõik sõltub Viru Vanglast, kes pidi finantseerima operatsiooni. Operatsiooni asemel andis vangla hagejale raviks ninasprei ja ninatilgad. Need ravimid ei aita hagejat. Hageja on seisukohal, et Viru Vangla ei soovi finantseerida operatsiooni ja tahtlikult tekitab talle füüsilisi ja hingelisi kannatusi.
3.Vangistusseaduse § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest justiitsministeeriumi kaudu. Vangistusseaduse § 53 lg 2 esimese lause kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangla siseeeskirjade § 9 lg 3 p 1 kohaselt vanglas korraldatakse kinnipeetavate kliinilisi uuringuid ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks.
4.Viru Vangla arstid ei ole korraldanud hagejale kliinilisi uuringuid selleks, et välja selgitada, kas hageja vajab operatsiooni või mitte. 07.10.2010. a viibis hageja LOR-arsti konsultatsioonil, kus arst soovitas hagejale operatsiooni tegemist. Viru Vangla eriarst soovitust ei tunnista. Viru Vangla ei suuna hagejat operatsioonile ja ei finantseeri seda, millega rikub hageja õigust tervise kaitsele.
5.Hageja väidab, et talle tekitati mittevaraline kahju, mis väljendub selles, et kolme aasta jooksul Viru Vangla ei ole korraldanud vajalikke uuringuid ja ninaoperatsiooni, vaatamata sellele, et hageja nina on katki löödud ning sel põhjusel on raskendatud hingamine nina kaudu. Selle tulemusena hageja magab ainult 3-4 tundi ööpäevas ja see asjaolu omakorda tekitab talle füüsilisi kannatusi. Viru Vangla sai aru või pidi aru saama, et hagejale diagnoositud haigus – vasomotoorne riniit ja kõrvalekaldunud ninavahesein, põhjustab temale mittevaralist kahju.
6.Hageja hindab talle tekitatud mittevaralist kahju summas 15 000 eurot. Hageja nõuded on: (1) kohustada kostjat korraldama operatsiooni tegemine; (2) mõista kostjalt välja mittevaraline kahju 15 000 eurot.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja hagi ei tunnista.
8.Vangistusseaduse §-dest 52 ja 53 tuleneb vanglale kohustus jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
9.Kostja ei eita, et hagejal on terviseprobleeme ninaga, kuid nagu nähtub hageja tervisekaardist on kostja hageja ninaprobleemide ilmnemisel osutanud vältimatut arstiabi vanglas kohapeal, etapeerinud konsultatsiooni saamiseks Tallinna Vangla haiglasse ja viinud hageja eriarsti vastuvõtule. Hagejal on diagnoositud küll vasomotoorne riniit ja kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavahesein, kuid eriarst ei ole hinnanud hageja tervislikku seisundit selliseks, mis vajaks operatsiooni teostamist. Eriarst on vasomotoose riniidi raviks soovitanud Nasonex ninaspreid. Kostja on lähtuvalt eriarsti ettekirjutusest määranud soovitatud ravimi ja hageja palvel vahetanud ravimit. Regulaarselt on hagejale määratud ja tagatud ninaprobleemide leevendamiseks ravimeid, mis hoiavad ära hingamist takistavaid nina limaskesta turseid ja ravivad nohu.
10.Hageja väide, et kostja on talle 2010. aastal raha olemasolu korral ninaoperatsiooni lubanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Tervisekaardist ei tulene, et ninaoperatsioon oleks hagejale näidustatud, operatsiooni teostamise võimalust oleks kaalutud ja hagejale mingisugusid lubadusi operatsiooni kohta antud. Kinnipeetavatele isikutele operatsioonide teostamist ei otsustata selle järgi, kas vangla eelarves selleks raha jääb või ei, vaid operatsiooni teostamise vajaduse järgi. Operatsiooni vajaduse otsustab üldjuhul eriarst, mitte vangla meditsiinipersonal.
11.Hageja väide, et ta magab halvasti ja peab öö jooksul ärkama ja külge keerama, võib olla küll iseenesest tõene, kuid hageja on tervisekaardi andmetel oma uneprobleeme seostanud ka pideva närvilisusega, sest kogu vangla- ja kohtusüsteem teda ärritab. Hageja puhul on tegemist ka süstemaatilise distsipliinirikkujaga ning teda on tihti kartserisse paigutatud. Kartseris ei ole kindlasti nii hea uni, kui oma kambris oma naril. Ka täiesti terved inimesed ärkavad aegajalt öösiti üles erinevatel põhjustel ja muudavad öö jooksul mitu korda asendit. Kostja leiab, et selles ei ole midagi ebatavalist.
12.Hagist tulenevalt on hagejal on ninaprobleem tekkinud nina trauma tagajärjel. Kostja ei ole hagejale traumat tekitanud.
13.Kostja on seisukohal, et ei ole operatsiooni võimaldamata jätmisega hagejale füüsilist valu ja hingelisi üleelamisi põhjustanud ja hagejal ei ole kostja tegevusest või tegevusetusest tervisekahjustusi tekkinud, mistõttu puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE JA NÕUDE SUURENDAMINE
14.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et asjaolu, et tervisekaart ei sisalda informatsiooni selle kohta, et hagejale oleks näidustatud ninaoperatsioon või seda võimalust oleks kaalutud, ei tähenda seda, et eelnimetatud lubadust ei olnud tehtud ning seda, et hageja ei vaja operatsiooni. Hageja tervisekaardist ei ole näha, et vangla meditsiinipersonal tõstataks eriarsti ees küsimuse, kas hageja vajab ninaoperatsiooni selleks, et kõrvaldada puudust, mis takistab tal vabalt nina kaudu hingata.
15.Hageja ei põhjenda mittevaralist kahju trauma tekitamisega, vaid sellega, et talle ei ole kolme aasta vältel ninaoperatsiooni korraldatud.
17.Kohtu 16.11.2012. a määrusega määrati kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
18.Kohtule on esitatud 30.05.2013. a koostatud isiku ekspertiisiakt. Ekspertiisi teostas kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin.
HAGEJA LÕPLIKUD NÕUDED
19.Kohtuistungil 12.09.2013. a täpsustas hageja esindaja nõudeid. Hageja nõueteks jäid: (1) kohustada kostjat teostama hagejale operatsioon; (2) välja mõista hagejale mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
21.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
22.Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ning kohtu pädevuses on tervishoiuteenuse osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
23.Vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejal on 07.10.2010. a SA-s Ida-Viru Keskhaigla eriarsti poolt diagnoositud vasomotoorne riniit (krooniline nohu), kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavahesein.
24.Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja väljaspool vanglat on nähtav hageja tervisekaardi andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused.
25.Hageja väidab, et kui ta viibis LOR-arsti konsultatsioonil, teatas arst (otorinolaringoloog Dmitry Konnov), et vaja on teha ninaoperatsioon, kuid kõik sõltub Viru Vanglast, kes peab finantseerima operatsiooni. Hageja väidab ka seda, et alates 2010. aastast lubab vangla peaarst talle operatsiooni tegemist. Kohus märgib, et hageja väited ei ole mitte millegagi tõendatud. A. S.i tervisekaardile on kantud järgmised andmed: 24.09.2010. a saatekiri SA Ida-Viru Keskhaigla polikliinikusse LOR-arsti konsultatsioonile seoses kroonilise ninapõletiku ehk riniidi kahtlusega; 07.10.2010. a viibis SA Ida-Viru Keskhaiglas otorinolaringoloogi vastuvõtul, diagnoositud vasomotoorne riniit, kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavahesein, ordineeritud raviks Nasonex ninasprei; 29.07.2010. a vangla arst Viktoria Pronevitš konsulteeris oktoobris 2010. a LOR-arstiga seoses A. Srteltsovi raskendatud hingamisega, operatiivne ravi pole näidustatud, raviks sümptomaatiline ravi. Arst Juta Kogani 25.02.2012. a tõendi kohaselt (tl 82) suunas arst V.Pronevitš A. S.i seoses viimase kaebustega LOR konsultatsioonile, kus A. Sreltsov käis 07.10.2010. a. Raviks soovitati Nasonex aerosooli. Viimati käis A. S. perearstil 21.12.2011. a, kaebas pidevat nohu, oli määratud Flexonase ninatilgad. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, vandeadvokaat Sergei Politšev, et hageja ravidokumentides ei kajastu, et hageja vajab seoses tervisega ninaoperatsiooni, kuid eriarst ütles seda hagejale. Hageja loobus eriarsti (Dmitry Konnov), kes väidetavalt teatas hagejale, et viimane vajab operatsiooni, tunnistajana kohtusse kutsumisest ja tunnistajana ülekuulamisest (tl 105p).
26.Kohus määras hageja taotlusel kohtuarstliku ekspertiis, esitades eksperdile muu hulgas küsimused:
1.Kas A. S. vajab seoses diagnoositud ninaprobleemidega (vasomotoorne riniit, kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavahesein) operatsiooni? Kui jah, siis kas operatsioon on lähtuvalt terviseseisundist vältimatu või on operatsioon soovituslik elukvaliteedi parandamiseks?
2.Kas selleks, et teha kindlaks, kas A. S. vajab operatsiooni, on vajalikud täiendavad uuringud? Kui jah, siis millised?
3.Kas Viru Vangla poolt osutatud tervishoiuteenus seoses A. S.i kaebustega ninaga seotud probleemide üle (nohu, nina kinni, hingamise raskused), sh * talle antud ravi, * asjaolu, et A. S. suunati 07.10.2010. a konsultatsioonile eriarsti juurde,
* asjaolu, et Viru Vangla juhindus A. S.i ravimisel dr Konnovi poolt koostatud epikriisis ettenähtud ravist, * asjaolu, et A. S.i ei ole suunatud uuele või täiendavale konsultatsioonile eriarsti juurde, vastab vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega?
4.Kas A. S.ile (tervisekaardi kohaselt) teostatud uuringute tulemustest võis teha järelduse, et A. S.i ravimiseks tuleb teha operatsioon?
5.A. S. kaebab, et tal on raskendatud nina kaudu hingamine, nina on kinni. Kas on võimalik vastata küsimusele, kas nende vaevuste põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund? Kui jah, kas nende vaevuste põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund?
6.A. S. kaebab, et tal on raskusi magamisel: ärkab öösel tihti, magab 3-4 tundi ööpäevas. Kas on võimalik vastata küsimusele, kas nende vaevuste põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund? Kui jah, kas nende vaevuste põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund?
27.Vastuseks esimesele ja teisele küsimusele vastas ekspert, et kirurgiline ravi (operatsioon) A. S.il esineva ninavaheseina deformatsiooni kõrvaldamiseks on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole vältimatu. A. S.i täiendavad uuringud operatsiooni vajaduse väljaselgitamiseks ei ole vajalikud.
28.Vastuseks kolmandale ja neljandale küsimusele raviteenuse osutamise kohta Viru Vanglas vastas ekspert, et LOR-arsti määratud ravi on vangla meditsiiniosakonnas teostatud regulaarselt ja täies mahus, meditsiiniteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt oodatava hoolega. LOR-arst dr Konnovi poolt täidetud ambulatoorse epikriisi järgi ei saa teha järeldust, et A. S.ile tuleb teha operatsioon.
29.Vastuseks kahele viimasele küsimusele vastas ekspert, et ekspertiisiks esitatud dokumentidest ei saa teha järeldust kumb seisunditest: ninavaheseina deformatsioon või riniit osutab suuremat mõju ninahingamise takistusele. A. S.il esinevate unehäirete (magamisraskuste) põhjusteks võivad olla nii ninahingamise raskused kui ka eeskätt valusündroomi anda võivad haigused, mis fikseeritud tervisekaardis: ösofagiit gastroösofageaalse tagasivooluhaigusega, hemorroidid, lülivaheketta kitsenemisest tingitud seljavalu, seega ei saa teha kindlaks, kas unehäirete põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund.
30.Eksperdiarvamuse põhjenduste kohaselt nina vaheseina deformatsiooni ulatuse, ninahingamise takistuse tõsiduse ning selllest tingitud täiendavate uuringute ning kirurgilise operatsiooni vajaduse üle otsustab LOR-arst, kes konsulteeris A. S.i 07.10.2010. a ning määras ravi Nasonex spreiga nohu ja sellest tingitud ninakinnisuse kõrvaldamiseks.
31.Kohus märgib, et VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille
kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.
32.Vangistusseaduse § 52 ja 53 tuleneb, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. A. S.i tervisekaardist nähtub, et 16.01.2009. a on hagejale antud saatekiri Tallinna Vangla haiglasse statsionaarsele ravile suunamiseks, muuhulgas on probleemiks ninahingamise takistus; 24.09.2010. a saatekiri SA Ida-Viru Keskhaigla polikliinikusse LOR-arsti konsultatsioonile seoses riniidi kahtlusega; 07.10.2010. a viibis A. S. SA Ida-Viru Keskhaiglas otorinolaringoloogi vastuvõtul, diagnoositud vasomotoorne riniit, kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavahesein, ordineeritud raviks Nasonex ninasprei. Ambulatoorsest kaardist nähtub, et A. S.ile on eriarsti poolt soovitatud ravimeid kaebuste korral antud. Seega on Viru Vangla vangistusseadusest tulenevat kohustust tervishoiuteenuse osutamisel vanglas täitnud.
33.Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et Aleksanr S.ile oli eriarsti poolt näidustatud operatsioon, mis jäi tegemata Viru Vangla tegevusetuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka A. S.i nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest hageja põhistab mittevaralist kahju raviteenuse osutamata jätmisega põhjustatud füüsilise ja hingelise valu ning kannatustega. Hageja märgib, et raskendatud hingamise tõttu saab ta magada vaid 3-4 tundi ööpäevas. Eksperdi arvamuse kohaselt A. S.il esinevate unehäirete (magamisraskuste) põhjusteks võivad olla nii ninahingamise raskused kui ka eeskätt valusündroomi anda võivad haigused, mis fikseeritud tervisekaardis: ösofagiit gastro-ösofageaalse tagasivooluhaigusega, hemorroidid, lülivaheketta kitsenemisest tingitud seljavalu, seega ei saa teha kindlaks, kas unehäirete põhjuseks on ainult või eelkõige kõrvalekaldunud ninavahesein või sellest tingitud haigus või seisund. Kohus märgib, et hageja unehäired võivad tuleneda ka muudest põhjustest. Asja materjalidest nähtub, et A. S.i on korduvalt distsiplinaarrikkumiste eest paigutatud kartserisse, lausa 99-l korral (tl 83-87). Oma arvukates kaebustes halduskohtusse on A. S. märkinud unehäirete põhjustena ka lärmi ja kambri valgustamist (Kohtute infosüsteemi, KIS andmetel on Tartu Halduskohus menetlenud 316 A. S.i kaebust).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
34.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
35.Kohtu 14.09.2011. a määrusega rahuldati hageja taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja tõlkekulude kandmisel.
36.Kohtu 21.12.2011. a määrusega anti hagejale riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.
37.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
38.Hagihinna määramisel lähtub kohus TsMS § 132 lg 1, lg 1-1 ja lg 3. Riigilõivu täismäär hagihinna puhul 3 500 eurot on 300 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.