lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-18182/55

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-18182/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18182

Tsiviilasi

A.S. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. augusti 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.S. (ik: XXXXX), esindaja advokaat Tatjana Dobolina Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindajad Eve Kangro ja Agu Rillo

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 4. augusti 2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrs on lõplik.

ASJAOLUD

1.A.S. (hageja) esitas 2. detsembril 2015 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt läheb hagejal nina deformatsiooni tõttu öösiti nina kinni, mistõttu ta on sunnitud öö jooksul mitu korda ärkama ja nina kinnisust vähendavaid preparaate tilgutama. Nina deformatsiooni on võimalik parandada operatsiooniga, mida hageja on vanglalt nõudnud kaheksa aastat. Viru Vangla direktori Anu Möldri vastuse järgi ei ole tegemist erakorralise terviseprobleemiga, operatsioon toimub plaanilises korras ning on planeeritud 2016. a teise poolaastasse. Pikaajalised unehäired avaldavad negatiivset mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. 8-aastast operatsioonile saatmise perioodi ei saa pidada mõistlikuks. Vastuseks kostja väidetele leidis hageja, et TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks puudub alus. Kostja viidatud eelmise kohtulahendi jõustumisest on möödunud kaks aastat ja operatsiooni mitmeaastast ooteaega ei saa pidada mõistlikuks ega inimlikuks. Vaidlus ei ole ka sama hagieseme üle. Eelmises hagis palus hageja kohustada kostjat korraldama hagejale operatsioon, praeguse hagi esemeks on hüvitisenõue operatsiooniga põhjendamatu venitamise ja sellega kannatuste põhjustamise eest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hageja on analoogses vaidluses juba hagiga kohtu poole pöördunud ja Viru Maakohus jättis 25. septembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-23260 hagi rahuldamata. Hagi on ka tõendamata. Hageja probleemiga on tegelenud LOR Tõnis Pruler. Arst ei ole pidanud vajalikuks erakorralist operatsiooni. Operatsioon on määratud 2016. a sügiseks. Asjaolu, et hageja arvates tuleks operatsioon teha kiiremini, ei tähenda, et vangla oleks rikkunud hoolsuskohustust. 30. mail 2013 teostatud ekspertiisi aktis nr 107 andis ekspert arvamuse, et operatsioon hagejal esineva ninavaheseina deformatsiooni kõrvaldamiseks on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole vältimatu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus lõpetas 4. augusti 2016 määrusega A.S. hagis Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse kohaselt kohus tuvastas, et sama esemega ja samal alusel arutatud tsiviilasjas nr 2-11-23260 on maakohus teinud 25. septembril 2013 otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata. Otsus jõustus 8. märtsil 2014. Seega asja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et praeguses asjas on esitatud uued asjaolud (uus alus).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. augusti 2016 määruse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kaitseb maakohus koos hagejale riigi poolt määratud advokaadi Tatjana Dobolinaga Viru Vangla kuritegelikku tegevust. Kostja keeldub tegemast hagejale vajalikku ninaoperatsiooni. Probleem ninaga ei lase hagejal öösiti magada, mis tekitab hagejale suurt moraalset ja füüsilist kahju juba 10 aastat.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu, põhjendades oma vastuväiteid sellega, et kostja arvates ei ole põhjendatud hageja taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Viru Maakohtu 4. augusti 2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
7.Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, s.o põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend – Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-23260, mis jõustus
8.märtsil 2014. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas menetluse lõpetanud ebaõigesti. Tsiviilasjas nr 2-11-23260 19. mail 2011 esitatud hagis palus hageja kohustada kostjat korraldama talle operatsiooni tegemine ja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas. Hageja tõi eelmises hagis välja, et tema kahju seisneb selles, et Viru Vangla ei olnud kolme aasta jooksul korraldanud vajalikke uuringuid ja ninaoperatsiooni. Hagejal on nina kaudu hingamine raskendatud, selle tulemusena magab ta 3-4 tundi ööpäevas. Alates 2008. aastast on Viru Vangla arstid viinud hagejat eksitusse, väites, et vanglas ei ole kõrva-nina-kurguarsti ja selliseid operatsioone ei tehta. 2010. a ütles Viru Vangla peaarst, et kui vanglal jääb raha üle, siis tehakse operatsioon. 7. oktoobril 2010 viibis hageja LOR-arsti konsultatsioonil, kus arst soovitas operatsiooni. Operatsiooni asemel andis vangla aga hagejale raviks ninasprei ja ninatilgad. Need ravimid hagejat ei aita. Maakohus jättis 25. septembri 2013 otsusega hagi rahuldamata, leides, et ei ole tõendatud, et hagejale oli eriarsti poolt näidustatud operatsioon, mis jäi tegemata vangla tegevusetuse tõttu. Maakohus tuvastas, et SA Ida-Viru Keskhaigla otorinolarüngoloog on 7. oktoobril 2010 diagnoosinud hagejal vasomotoorse riniidi ja kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavaheseina ning raviks ordineeriti Nasonex ninasprei (arstitõend tl 108). Tsiviilasjas nr 2-11-23260 läbi viidud kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena andis ekspert 30. mail 2013 arvamuse (ekspertiisiakt tl 100–104), et kirurgiline ravi (operatsioon) hagejal esineva ninavaheseina deformatsiooni kõrvaldamiseks on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole vältimatu; LOR-arsti määratud ravi on vangla meditsiiniosakonnas teostatud regulaarselt ja täies mahus (LOR-arst dr Konnovi ambulatoorse epikriisi järgi ei saa teha järeldust, et hagejale tuleb teha operatsioon); hageja unehäirete põhjusteks võivad olla nii ninahingamise raskused kui ka muud haigused. Praegune hagi on esitatud maakohtule 2. detsembril 2015 ja hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt on hagejal nina öösel kinni, seetõttu on tal unehäired ja ta on vanglalt nõudnud vastavat operatsiooni juba kaheksa aastat. Toimiku materjalidest nähtub, et mõlemad pooled on esitanud kohtule hageja tervisliku seisundi kohta uusi tõendeid, mida eelmise asja arutamise ajal veel olemas polnud: - tl 107 oleva arstitõendi kohaselt on hageja käinud 27. mail 2014 LOR-arsti T. Pruleri vastuvõtul, talle on määratud ravi (ninna pihustada Flixonaset 2x päevas, esimesed 2 nädalat koos Xymeliniga ja Xymelin seejärel ära jätta, miinimum kasutusaeg 2 kuud) ning lisaks on märge, et „kui medikamentoossest raviviisist efekti ei tule, võimalik mõelda septoplastika peale“; - 29. juuli 2014 arstitõendis (tl 107, 18) on kirjas, et tegu on medikamentoosse riniidiga nina deformatsioonide taustal ja „ninahingamise jäävamaks parendamiseks võimalik teostada rinoseptoplastika kõhre craftiga, kuid op. ulatuse tõttu võimalik teostada see vaid Tartus (dr Kasenõmm) või Tallinnas“;

- Viru Vangla on hageja advokaadi päringule 9. märtsil 2016 vastanud, et hageja operatsioon toimub plaanilises korras ja on planeeritud 2016. a teise poolaastasse (tl 81). Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas sama kostja vastu sama nõude, mis on lahendatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-23260, s.o Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaraline kahju hüvitise saamiseks kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas, st hagi ese on sama. Küll aga on ringkonnakohtu arvates praegusel hagil võrreldes eelmise hagiga erinev alus, st erinevad on hageja osundatud faktilised asjaolud, millega hageja seob oma nõude. Inimese tervis on ajas muutuv. Viru Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-11-23260 otsuse

25.septembril 2013 (otsus jõustus 8. märtsil 2014), uus hagi on esitatud 2. detsembril 2015 ning hageja on menetluses (nt menetlusabi taotluses tl 21) viidanud asjaolule, et 2014. a kevadel ja suvel on talle tehtud kahel korral uued uuringud, mille käigus jõudis arst järeldusele, et hageja vajab operatsiooni. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud hagi käsitleb uut perioodi, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-11-23260 menetluse lõppemist toimunut, ning kohtul ei ole õigust lõpetada hilisema perioodi põhjal käiva hagi menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Seisukohta, et tegemist ei ole sama hagi alusega, toetavad toimikus olevad tõendid, mille järgi on hageja käinud 2014. a uuesti LOR-arsti juures ja vangla vastuse kohaselt ongi hagejale planeeritud teha operatsioon 2016. a teisel poolaastal.
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
9.TsMS § 433 lg 1 järgi on ringkonnakohtu määrus lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja