Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-15-18182
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
A. S.i hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu operatsiooni tegemise kohustamise ja mittevaralise kahju nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22.mai 2017 ja 28.august 2017
Menetlusosalised
Hageja:
A. S. (IK xxx; viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi)
Hageja esindaja:
vandeadvokaat Henn Koduvere
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu)
Kostja esindajad:
E. K. ja A. R.
Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
põhieesmärgiks xxx taastamine/normaliseerimine ehk siis hageja vaevuste leevendamine ja tervise taastamine. Asjaolu, et hageja on xxx raskuste üle kaevanud ja, et kostja sellest teadlik oli, on tõendatud juba Viru Maakohtu poolt 25.09.2013 tsiviilasjas nr 2-11-23260 tehtud otsusega. Hageja poolt xxx osas kaebuste esitamine on näha Viru Vangla hageja tervisedokumentatsiooni 07.10.2010, 15.05.2012, 02.06.2012, 03.07.2012, 21.08.2012, 06.09.2012, 04.12.2012, 01.04.2013, 17.10.2013 ja 05.12.2013 sissekannetelt (vt käesolevale lisatud Ida-Viru Keskhaigla 07.10.2010 ambulatoorne epikriis ja hageja tervisekaardi vastava väljavõtte sissekanded). Hageja kaebused xxx osas, koos arsti sissekannetega xxxoperatsiooni vajalikkusest hageja xxx normaliseerimiseks, on hageja Viru Vangla terviskaardis märgitud 28.05.2014, 29.07.2014, 21.10.2014, 02.12.2014, 06.03.2015, 04.05.2016 ja 21.03.2017 kannetes (vt käesolevale lisatud hageja tervisekaardi vastava väljavõtte sissekanded). Viru Vangla on nõustunud operatsiooni tegemise vajadusega ja määranud hageja operatsiooni ajaks 2016 aasta sügise (vt Viru Vangla 09.03.2016 kiri nr 2-5/6237-2, tl 81). Kostja on seda ka antud menetluses kinnitanud ehk teisisõnu operatsiooni teostamise vajalikkuse menetluses omaks võtnud (vt kostja 03.05.2016 vastuse p 3.3.). Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tegu pole eluohtliku olukorraga ja seega puudub alus erakorraliseks operatsiooniks ehk vältimatuks abiks. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse (Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5). Hageja ei olegi nõudnud, et talle teostataks operatsioon vältimatu abina ehk erakorralises korras. Hageja soovib operatsiooni xxx taastamiseks/normaliseerimiseks ehk hageja vaevuste leevendamiseks ja tervise taastamiseks, nagu seda on enamus meditsiiniabist. Asjaolu, et tegemist ei ole otsese ohuga elule, ei õigusta operatsiooni teostamisega ebamõistlikult viivitamist. Hageja xxx normaliseerimiseks operatsiooni vajalikkust on Viru Vangla arst hageja terviskaardis esmalt märkinud 28.05.2014. Hagi esitamise ajaks 02.12.2015 oli sellest möödunud juba 1,5 aastat. Kostja lubas operatsiooni korraldada 2016 aasta sügisel, kuid ei korraldanud operatsiooni ka sellel kostja poolt lubatud ajal. Kostja ei ole operatsiooni 2016 aasta sügisel ära jätmist põhjendanud, kuid olemasolevate asjaolude taustal tundub tõenäoline ja usutav, et kostja jättis 2016 sügisel operatsiooni ära, kuna kohus tegi 04.08.2016 menetluse lõpetamise määruse antud asjas. Eelkirjeldatust on ilmne, et kostja on püüdnud ja püüab hagejale operatsiooni tegemise korraldamisest igati hoiduda ning ilma kohtuliku surveta kostja operatsiooni ei korralda. Asjakohased ei ole kostja viited ravijärjekordade osas. Kostja kinnitas operatsiooni korraldamist ja teostamise aega esmakordselt Viru Vangla 09.03.2016 kirjas nr 2-5/6237-2 (tl 81). Antud kirja saatis kostja vastuseks hageja eelmine esindaja advokaat Tatjana Dobolina 01.03.2016 dateeritud järelepärimisele. Seetõttu on põhjendatud alus järeldada, et kostja kooskõlastas operatsiooni teostamise aja vastava raviasutusega kostja esindajalt 01.03.2016 järelepärimise saamise järgselt. Sellest omakorda järeldub, et antud operatsiooni ravijärjekord ei ületa 7 – 8 kuud (s.o. ajavahemik 2016 märts kuni 2016 oktoober-november). Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tõendatuks, et operatsiooni teostamise korraldamisega viibimine kuni hagi esitamiseni (1,5 aastat) ning veelgi enam hageja vastuse koostamiseni (2 aastat 10 kuud) on olnud ebamõistlikult pikk periood. Operatsiooni pole siiani teostatud. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kostja on nüüdseks nimetanud operatsiooni teostamise ajaks alles 2018 aasta sügise, mis tähendaks hageja jaoks operatsiooni ooteajaks kokku juba 4,5 aastat (alates 28.05.2014, vt p 0 ülal). Kuna hageja karistuse ärakandmise tähtaeg lõpeb 04.11.2018 (vt käesolevale lisatud
23.03.2016 Tartu Ringkonnakohtu 1-07-5486 kohtumääruse p 1), kinnitab kostja operatsiooni kostja poolt määratud uus teostamise tähtaeg, et kostja tegelikult soovib igati hoiduda hagejale operatsiooni teostamise korraldamisest. Asjakohaseks ei saa lugeda ka kostja poolt 05.04.2017 esitatud vaatenurka, justkui sooviks hageja paremat raviteenust, kui parimates tsiviilhaiglates või vabaduses üldiselt. Hageja pole seda nõudnud. Hageja on näidanud, et kostja on operatsiooni teostamise korraldamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ja tegelikult soovib/üritab sellest üldse hoiduda. Seega on hageja tõendanud kostja õigusvastase tegevuse. Operatsiooni teostamisega viibimine pika aja jooksul on põhjustanud ja põhjustab hagejale füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Xxx takistuse kõrvaldamata jätmine takistab hageja xxxhingamist, mis tekitab õhupuudust, halba enesetunnet, unehäireid ja sagedast nohu ning seeläbi ka hingelisi kannatusi. Eelkirjeldatud füüsiliste kannatuste tekkimine on tõendatud Viru Vangla hageja tervisekaarti sissekannetega (vt pp 0 - 0 ülal) ja hageja sellekohaste avaldustega. Asjaolu, et hageja xxx vaheseina kõverus takistab hageja xxxhingamist ning asjaolu, et hageja xxxvaheseina operatsiooniga oleks võimalik xxxhingamist parandada on tõendatud Viru Vangla hageja tervisekaarti sissekannetega tervisekaarti sissekannetega (vt pp 0 - 0 ülal). Järelikult on operatsiooni teostamise korraldamisega viivitamine põhjuseks hageja füüsiliste ja hingeliste kannatustele ja nende kestmisele ning seega on tõendatud põhjuslik seos kostja teo (tegevusetuse) ja tagajärje (hageja kannatuste) vahel.
VÕS § 128 lg1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg.1 ja 5 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 758 lg.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 762 kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseadus § 49 lg.1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.
talle määratud preparaatide pikaajalisest tarbimisest tekkinud juba sõltuvus. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vajalikule tasemele ja hageja ei saanud kostjalt tervishoiuteenust tavaliselt oodatavast hoolsusest lähtuvalt (VÕS § 762). Neli aastat operatsiooni ooteaega on põhjendamatult pikk ooteaeg tervishoiuteenuse saamiseks. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on VÕS §-dest 127-128 ja 134 lg.1 ja 5 tulenev alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kostja pidi tervishoiuteenuse osutamisel mõistma, et vajalikul määral tervishoiuteenuse osutamata jätmine (kohustuse rikkumine) ei võimalda hagejale tavapärast elukvaliteeti (mida kinnipidamisasutuses on võimalik saada), normaalseks hingamiseks pidi ta regulaarselt tarvitama talle määratud preparaate, mis üksnes ajutiselt leevendasid hageja olukorda, kuid mille tulemusena tekkis hagejal ravimisõltuvus (mis nähtub hageja raviloost). Tervisekahjustuse korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tervisekahjustuse olemasolu). Asjaolu, et hagejal oli hagiavalduses märgitud perioodil terviskahjustus, mida sai välja ravida üksnes rinoseptoplastika operatsiooni kaudu, vaidlustatud ei ole. Seega pidi hageja mõistma, et tema otsustus operatsiooni mitte teostada, võib põhjustada mittevaralise kahju hagejale (VÕS § 134 lg.1). ja 5.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.