Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-6876 maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus

2-13-6876 nende ebaõigsusest. Antud juhul ei ole kohtul tsiviilasja materjalide puhul kahtlust selles, et kostja oli teadlik laenulepingust tulenevast võlgnevusest hageja ees. Hinnates kostja väiteid kostja pahatahtliku mõjutamise kohta, asub kohus seisukohale, et sellekohased väited on tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistus tühistatav ka TsÜS § 96 lg 1 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohad ei anna kohtule alust arvata, et võlatunnistus oleks kostja poolt allkirjastatud olukorras, kus kostjale ei jäetud mingit muud mõistlikku valikut. Kohtu hinnangul võib aru saada kostja kõrgest east ja raskest majanduslikust olukorrast, kuid antud tsiviilasjas hageja esindaja poolt tehtud ettepanekud kostjale kuuluva elukoha müügi kohta, ei ole esitatud väidete põhjal käsitletavad vahetu ja tõsise ähvardusena. Kohus peab vajalikuks siiski lisada, et kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et võlatunnistuse puhul ei ole tegemist tehinguga, vaid on ühepoolne tahteavaldus, mistõttu võlatunnistus on kehtiv (tl 35). Kohus juhib hageja tähelepanu TsÜS § 67 lg-le 2, mille kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Seega on võlatunnistuse näol tegemist tehinguga, mille tegemisele on iseenesest kohalduvad eelnimetatud TsÜS §-d 94 ja 96. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja poolt 09.01.2013. a kinnitatud võlatunnistus tühistamisele ei kuulu ning seega on kehtiv.

2-13-6876 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.