XXX ja XXX hagi Korteriühistu XXX vastu 30. mai 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
Hageja II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Vadim X (e-post: XXX; hageja I osas esindusõigus lõppenud 06.09.2013) Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX; asukoht XXX); esindajad juhatuse liige XXX ja lepinguline esindaja Ants Kuningas (A. Kuningas ja partnerid OÜ, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28. august 2013
Kohtuistungil osalenud isikud
hagejad, nende esindaja Vadim X ning kostja esindajad XXX ja Ants Kuningas
RESOLUTSIOON
Jätta hagejate mõlemad alternatiivsed nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Käesoleva
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20. septembril 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle 1(7)
2-12-34404 lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.XXXja XXX(edaspidi hagejad) esitasid 30.08.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX(edaspidi kostja või korteriühistu) vastu, milles paluvad tuvastada 30.05.2012 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse või alternatiivselt tunnistada eelnimetatud otsus kehtetuks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 30.05.2012 korteriühistu üldkoosolek, millel vastuvõetud otsusega muudeti korteriühistu põhikirja p. 3.2.5 teist lõiku selliselt, et korteriomandite halduskulud tuleb jaotada korteriomandite vahel võrdselt. Hagejate arvates ei ole põhjendatud ning on heade kommetega vastuolus halduskulude arvestamine korteriomandi põhiselt, arvestamata korteriomandi suurust. Selle tulemusel peavad ühetoaliste korterite omanikud tasuma halduskulude eest sama palju, kui kolmetoaliste korterite omanikud. Väiksemate korterite omanike halduskulud moodustavad 44% kuni 73% korteriühistule makstavatest maksudest. Hagejad leiavad, et iga korteriühistu liige peab kandma halduskulusid võrdeliselt temale kuuluva korteriomandi suurusega. Väiksemate korterite omanikel on õigustatud huvi tasuda oma majandamiskulud, sealhulgas halduskulud, proportsionaalselt oma korteri suurusele. Üldkoosoleku otsusega on kahjustatud väiksemate korterite omanike õigust tasuda halduskulud pindalapõhiselt. Hagejad on esitanud enne üldkoosoleku toimumist kostjale eriarvamuse, milles vaidlesid vastu halduskulude pindalapõhise arvestuse muutmisele. Üldkoosoleku käigus esitasid hagejad vaidlustatud otsusele ka vastuväite.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg-s 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha lisaks MTÜS § 7 lg-s 1 sätestatule ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Hagejad ei ole põhistanud, millest tuleneb vaidlustatud otsuse tühisus, samuti kehtetuse alused. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-s 1 on nähtud ette võimalus sätestada põhikirjas majandamiskulude arvestus ka teisiti, kui arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja põhikirja on tehtud muudatus halduskulude jaotamise kohta. Halduskulude puhul on tegemist teenustega, mida tarbivad kõik ühistu liikmed võrdselt sõltumata omandi suurusest. Nimetatud halduskulude hulka kuuluvad juhatuse liikme/majahalduri tasu, raamatupidaja tasu, revidendi/audiitori tasu, koristaja/majahoidjateenuse tasu, prügivedu ning postkastide ehitus. Vaidlustatud halduskulud ei ole korteri suurusega mingis loogilises seoses. Ühistu juhatus, raamatupidaja ja majahoidja ei osuta oma teenust suurema pinnaga korteriomandile 2(7)
2-12-34404 rohkem kui väiksema pinnaga korteriomandile. Juhatuse liige peab juhtima ühistut ja suhtlema vajadusel kõigi ühistu liikmetega. Raamatupidaja arvestab kulud ja väljastab arved korterite kaupa. Koristaja koristab maja üldkasutatavaid pindu ja majaesist väikest kõnniteed. Prügiveo tasu on konteineri tühjenduse põhine ja ei sõltu prügi kogusest. Postkast kuulub vahetult iga korteri juurde ja suurematele korteritele ei ehitata suuremaid ega väiksematele väiksemaid postkaste. Halduskulude jaotamine korteriomandite arvust lähtuvalt on tavaks paljudes korteriühistutes. Samuti tuleneb halduskulude osas raamatupidamiskulu jaotamine korteriomandite arvu põhiselt raamatupidamisteenuse pakkumistest. Teenusepakkujad lähtuvad ühe juriidilise isiku piires samaliigilise töö mahust ja koostatavate arvete arvust, mis omakorda tuleneb korteriühistu piires teenindatavate korteriomandite arvust. Seega on vaidlustatud otsuses nimetatud halduskulud korteriomandi põhised ja ei esine ühtegi objektiivset asjaolu, millest lähtuvalt omaksid hagejad õigust maksta haldusteenuse eest vähem võrreldes teiste ühistu liikmetega. Korteriühistu halduskulude jaotamine korteriühistu liikmete/korteriomandite omanike vahel lähtub võrdse kohtlemise printsiibist ja on õigustatud. Võrdsel alusel halduskulu jaotamise põhimõte ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega heade kommetega, otsus ei ole hagejate suhtes tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja hagejatele langevate kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Koosolek oli kokku kutsutud seaduses sätestatud nõudeid järgides, koosoleku päevakord ja põhikirja muudatusettepanekud olid kostja liikmetele kätte toimetatud, koosolekul oli nõutav kvoorum ja otsus põhikirja muutmiseks võeti vastu häälteenamusega 16 kostja liiget poolt ja 6 vastu. Otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus. Seega puudub üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muutmise otsuse tühistamiseks alus. Kostja taotleb, et juhul kui hagejate hagiavaldus on esitatud pärast kolme kuu möödumist üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates, kohaldaks kohus MTÜS § 24 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele aegumist.
MENETLUSE KÄIK
5.28.08.2013 toimunud kohtuistungil jäid hagejad senises menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
6.Vadim X on 06.09.2013 kohtule teatanud, et ei esinda enam hagejat I käesolevas tsiviilasjas (tl 102).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta mõlema alternatiivse nõude osas rahuldamata.
8.Pooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - Tallinnas aadressil XXX asuva elamu korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on asutatud korteriühistu (kostja); - hagejad on kostja liikmed; - mõlemad kostjad olid esindatud liikmete 30.05.2012 toimunud üldkoosolekul; - 30.05.2012 liikmete üldkoosolekul on otsustatud (koosoleku protokolli p 5.1) muuta kostja põhikirja punkti 3.2.5 (teist lõiku), muutes halduskulude pindalapõhise arvestuse korteriomanike võrdsuse põhimõttel põhinevaks arvestuseks; - hagejad on esitanud 30.05.2012 üldkoosolekul märgitud otsuse osas vastuväite.
3(7)
2-12-34404
9.Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Seega tuleb ka käesoleval juhul kaasomandi eseme valitsemise küsimustes kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätted.
10.30.05.2012 üldkoosolek on otsustanud kinnitada kostja põhikirja punkti 3.2.5 (teise lõigu) järgmises redaktsioonis: "Kulud, mis jaotatakse vastavalt korteriomandite arvule võrdselt on halduskulud (juhatuse liikmete või majahalduri, raamatupidaja, koristaja ja revidendi/audiitori töötasud), prügivedu, postkastide ehitus, samuti sihtkapidatlid panipaikade ja parkla ehituseks ning remondiks panipaiku ja parkimiskohti kasutuskorra või muul õiguslikul alusel kasutavate korteriomanike vahel. Parklast ülejääva õueala ja ülejäänud elamu juurde kuuluva maatüki pinnasekatte ehitus- ja remondikulud kantakse kõigi ühistu liikmete poolt vastavalt nende omanduses oleva korteri üldpinna suurusele majas asuvate korterite kogupinnas." (tl 9). Hagejad leiavad, et halduskulude jaotamine kõigi korteriomanike vahel võrdselt (st mitte pindalapõhiselt) on vastuolus seadusega või heade kommetega ning sellekohane üldkoosoleku otsus tühine. Juhul kui otsus ei ole tühine, tuleks see samadel põhjustel kehtetuks tunnistada. Kostja hinnangul on kõnealune 30.05.2012 liikmete üldkoosoleku otsus kehtiv ning vaidlustamine hagejate poolt põhjendamatu.
11.TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus käsitleb esmalt hagejate esimest alternatiivset nõuet, st nõuet üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsuse tühisuse aluste tuvastamisel puuduks kohtul vajadus kontrollida üldkoosoleku otsuste kehtetuse aluste esinemist.
12.KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hagejate hinnangul tingib praegusel juhul otsuse tühisuse selle vastuolu heade kommetega. Seda on kinnitanud hagejate esindaja 28.08.2013 istungil (tl 109). Heade kommete vastasust näevad hagejad omakorda selles, et otsustatud põhikirjamuudatuse alusel hakataks halduskulusid arvestama korteriomandi põhiselt, arvestamata korteriomandi suurust. Selle tulemusel peavad ühetoaliste korteriomandite omanikud tasuma halduskulude eest sama palju kui nt 3toaliste korterite omanikud. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt võivad tehingud olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 21.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23). Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse 4(7)
2-12-34404 tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist (vt Riigikohtu 18.07.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, p 13).
13.Kohtu hinnangul ei anna hagejate poolt välja toodud asjaolud alust pidada üldkoosoleku otsust heade kommetega vastuolus olevaks. Muid MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud üldkoosolekute otsuste tühisust tingivaid asjaolusid ei ole hagejad välja toonud ning kohus ei ole selliste asjaolude olemasolu menetluse käigus ka ise tuvastanud.
14.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et 30.05.2012 liikmete üldkoosolekul vastu võetud otsus kostja põhikirja punkti 3.2.5 muutmise kohta ei ole tühine (selle vastuolu tõttu heade kommetega).
15.Kuivõrd otsuste tühisuse alused ei ole tuvastamist leidnud, tuleb kohtul käsitleda järgnevalt ka hageja teist alternatiivset nõuet, st kontrollida otsuse kehtetuks tunnistamise aluste olemasolu. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).
16.Hagiavaldus on esitatud 30.08.2012. Seega on hagejad pöördunud üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudega kohtu poole KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole kostja esitatud (tingimuslik) taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
17.MTÜS § 24 lg 3 järgi võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hagejad praegusel üldkoosolekul vastuväite vaidlustatud otsusele esitanud ning poolte ühtse arusaama kohaselt kajastub see protokolli 9. leheküljel (tl 12).
18.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Viimatinimetatud sättest lähtuvalt on korteriühistu kohustuseks hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskuludena korterühistuseaduse tähenduses mõistetakse vastavalt KÜS §151 lg-s 1 sätestatule korteriühistu vajalikke kulutusi eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus nõustub hagejatega, et kostja põhikirja (tl 14-19) punktis 3.2.5 nimetatud halduskulud on samuti vaadeldavad majandamiskuludena KÜS § 151 tähenduses, kostja ei ole otseselt ka teisiti väitnud. Vastavalt KÜS § 151 lg-st 1 sätestatule tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik 5(7)
2-12-34404 majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Samas võib KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). 25.05.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 tehtud otsuse punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2.
19.Seega ei ole pindalapõhiselt arvestuselt üleminek halduskulude võrdsele kandmisele KÜS-ist lähtuvalt iseenesest välistatud. Samuti vastab 30.05.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsus kostja põhikirja punkti 3.2.5 muutmiseks kohtu hinnangul ülalmärgitud nõuetele. Vaidlustatud otsuses, millega kostja põhikirja muudeti, on piisava täpsusega määratletud, millised kulutused jagatakse erinevalt seaduses sätestatust. Kohus nõustub üldjoontes kostja seisukohaga, et kinnitatud põhikirja punkti 3.2.5 teise lõigu esimeses lauses märgitud halduskulude näol on tegemist kuludega, mille suurus ei sõltu eelduslikult korteriomandite suurusest. Raamatupidamisteenuse osas kinnitab seda ka kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamisteenuse hinnapakkumine (tl 52-54). Enamike nimetatud kuludega seotud teenuseid tarbivad eelduslikult kõik ühistu liikmed võrdselt, sõltumata kaasomandiosa suurusest. Seega ei esine objektiivseid asjaolusid, millest lähtuvalt peaksid hagejad olema õigustatud osalema kulude kandmises väiksemas ulatuses võrreldes ühistu teiste liikmetega. Ainuüksi asjaolu, et käsitletav otsus võis tuua kaasa hagejate osa proportsionaalse suurenemise elamu majandamiskulude kandmises, ei muuda otsust veel ebaseaduslikuks. Vaieldavaks loeb kohus prügiveoga seotud kulude jaotamist kõigi korteriomanike vahel võrdselt, kuid taoline otsustus ei ole samas siiski seadusega vastuolus. Kohus ei jaga hagejate arvamust, et väiksemate korterite omanikel on õigustatud huvi tasuda vaidlusaluseid halduskulusid proportsionaalselt oma korterite suurusele ja mitte teistmoodi.
20.Esitatud kaalutlustest lähtuvalt puudub kohtu arvates alus ka hagejate teise alternatiivse nõude rahuldamiseks. Seega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
21.Seonduvalt hagejate väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Hagejate hinnangul on vaidlusalune 30.05.2012 kostja liikmete üldkoosoleku otsus vastuolus hea usuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt TsÜS §-s 32 sätestatule peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus märgib, et hea usu põhimõtte rikkumine (kui see esineks) ei tooks iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust (erinevalt heade kommete vastasest otsusest). Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega võib põhikirja sätte rakendamine olla õiguslikult takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, st ühistu liikmel on võimalik vastuväitega tugineda majandamiskulude tasumise nõude vastuolule hea usu põhimõttega. Esitatud seisukohta toetab ka hagejate poolt osundatud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu ülalviidatud lahend 6(7)
2-12-34404 tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 16). Kuivõrd käesolevas asjas ei lahenda kohus nõuet majandamiskulude tasumiseks, ei ole võimalik ega vajalik otsuses hinnata, kas vaidlusaluse põhikirja sätte rakendamine oleks takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hagejad on tuginenud majandamiskulude pindalapõhise jaotuse õigsuse põhjendamisel asjaõigusseaduse § 75 lg-le 1, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohtu hinnangul ei ole asjaõigusseaduse sätetele tuginemine selles osas õiguslikult asjakohane, kuna majanduskulude jaotusega seonduvat reguleerivad korteriühistute puhul KÜS-i erisätted. Sarnaselt ei ole asjakohane hagejate viide KOS § 13 lg-le 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu KÜS nõuete kohaselt, siis valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS järgi. Seetõttu ei kohaldu majanduskulude jaotusele käesoleval juhul KOS normid.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-s 1 sätestatule vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.