Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-13-11590
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-11590
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi XXXvastu võla saamiseks 8 010,36 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht esindajad Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Consuelo Laanemäe Räim (Kesk 7, 63308 Põlva, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo ALTERNA, Tartu mnt 84a-25, 10112 Tallinn, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-13-11590 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
2-13-11590
2-13-11590 ülesütlemisteadet kätte toimetada. Kohus leiab, et tahteavalduste kättesaamise regulatsiooniga ei oleks kooskõlas olukord, mil tahteavalduse tegija on teinud endast kõik võimaliku tahteavalduse kättetoimetamiseks teise poole poolt märgitud kontaktaadressidele, kuid tahteavalduse saaja keeldub tahteavalduse kättesaamist tunnistamast, kui puuduvad mõistlikud seletused ja põhjused selleks, miks tahteavalduse kättesaamine oli takistatud. Lisaks sätestab TsÜS § 70, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Nimetatud sätet tuleb kohaldada ka lepingu rikkumisega seotud tahteavalduste, sh lepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamise puhul. Kui lepingupool edastab teate mõistlikul viisil, kuid see ei jõua saatjast mitteolenevatel põhjustel adressaadi ehk lepingut rikkunud pooleni, saab lugeda, et see läheb adressaadi jaoks kaotsi. Antud juhul on hageja laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse edastanud nii tava, tähitud kui ka e-kirjaga kostja enda poolt avalikustatud aadressidel ja saatnud teate internetipanga kaudu. Seega isegi, kui kostja ei oleks hageja teateid reaalselt kätte saanud, tuleks need lugeda TsÜS § 70 alusel kättetoimetatuks. TsÜS § 70 eesmärgiks on kaitsta seda lepingupoolt, kelle suhtes teine pool on oma kohustusi rikkunud, pannes tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku riski rikkunud poolele. Kui võlgnik tahtlikult hoiaks kõrvale oma kohustuste täitmisest ega avaldaks oma kontaktandmeid või ei võtaks talle saadetud teateid vastu, oleks võlgnikul võimalik lõpmatult vältida lepingu ülesütlemisest tulenevaid tagajärgi. Selline käsitlus ei oleks mõistlik rikkumise all kannatava lepingupoole suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on 16.01.2013 laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud.
2-13-11590 tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles alates 13.02.2013 (tl 65). Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenu maksete aruandest on kostja võlgnevus põhiosas 6 086,50 eurot ja intressivõlgnevus 444,56 eurot (tl 13). Kostja ei ole nimetatud võlgnevuste suurusele vastu vaielnud, ega tõendanud, et ta oleks tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatud laenu maksete aruande väljavõttest nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhinõude ja intressinõude osas põhjendatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.