Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-11590
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi XXXvastu võla saamiseks 8 010,36 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht esindajad Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Consuelo Laanemäe Räim (Kesk 7, 63308 Põlva, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo ALTERNA, Tartu mnt 84a-25, 10112 Tallinn, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX põhivõlg 6 086,50 (kuus tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 50 senti) eurot, intress 444,56 (nelisada nelikümmend neli eurot ja 56 senti) eurot ja viivis 140,27 (ükssada nelikümmend eurot ja 27 senti) eurot AS SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis 22% aastas põhivõlalt (6 086,50 eurolt) alates hagi esitamisest, s.o 13.03.2013 kuni kohustuse täitmiseni AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud täies ulatuses (100%) AS SEB Pank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-13-11590 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.04.10.2012 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 6 391 eurot (tl 6-12). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6 086,50 eurot, intressi 444,45 eurot, viivise 140,27 eurot, viivise 22% aastas põhinõudelt (6 086,50 eurolt) alates 13.03.2013 kuni põhinõude rahuldamiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 82 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 113 lg 1, § 196 lg 2, § 396, § 397 lg 1, § 399 lg 1 ja § 415 lg 1.
3.Hageja märgib, et: - hageja on laenulepingu ülesütlemise teate saatnud kostjale lihtkirjaga ja väljastusteatega kostja poolt laenulepingus märgitud ja rahvastikuregistris märgitud aadressil; - kostja ei ole hagejale elukohaandmete muutmisest teatanud, mistõttu on põhjust eeldada, et kostja sai postkasti jäetud ülesütlemisteated kätte; - lisaks saatis hageja laenulepingu ülesütlemisteate kostja e-postiaadressile ning SEB internetipanka; - hageja on teinud kõik mõistliku selleks, et kostjale ülesütlemisteadet kätte toimetada; - hageja on pakkunud ülesütlemisteates võimalust läbirääkimisteks võla tasumises kokkuleppele jõudmiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Kostja märgib, et: - hageja ei ole tõendanud laenusumma ülekandmist kostjale; - laenulepingu ülesütlemine on tühine; - laenulepingu ülesütlemine on tõendamata; - ülesütlemisteade tulnuks kostjale reaalselt kätte toimetada; - ülesütlemisavaldus on formaalsete puudustega; - ülesütlemise avaldusest ei ole järeldatav, millistel eesmärkidel hageja läbirääkimiste võimalust pakub. Kohtuotsuse põhjendus
6.Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata, kirjalikus menetluses.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-13-11590
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-st 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et 04.10.2012 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 6 391 eurot (tl 6-12). Kostja ei ole vastu vaielnud laenulepingu sõlmimisele, kuid on väitnud, et hageja ei ole laenusummat üle andnud. Kostja väide ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Hageja on esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte (tl 46), millelt nähtub, et 04.10.2012 on hageja krediteerinud kostja kontot nr XXXXXXXXXXXXX summas 6 391 eurot, märkides selgitusse „Lep. XXX laenu väljamaks“. Seega on hageja poolt laenu üleandmine kostjale tõendatud. Hageja on kohtule esitanud 16.01.2013 kuupäeva kandva ning kostjale adresseeritud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate. Nimetatud teates palus hageja võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.02.2013 ning hoiatas, et kui kostja võlgnevust selleks ajaks ei tasu, ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles 13.02.2013 ning nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tasumist. Lisaks märkis hageja teates, et pakub võimalust läbirääkimisteks (tl 65).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
13.TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Laenulepingu punkti 20.1 kohaselt poolte lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis või esitatud internetipanga kaudu (tl 9). Laenulepingu punkti 15.1.2 kohaselt kohustub laenusaaja teatama pangale viivitamatult laenusaaja nime, elukoha, kontaktandmete ja postiaadressi muudatustest (tl 8). Laenulepingus on kostja oma aadressiks märkinud XXX ning e-postiaadressiks XXX (tl 6). Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks XXX (tl 18). Hageja on esitanud tõendeid, millede kohaselt on hageja saatnud kostjale panga töötaja poolt allkirjastatud lepingu ülesütlemise teate (tl 65) lihtkirjaga ja väljastusteatega aadressile XXX (tl 48-49). Väljastusteatelt on näha, et kostjale on nimetatud aadressil proovitud kirja edastada 17.01.2013 kell 10.22 ja 23.01.2013 kell 17.19, kuid kuna kostja ei viibinud kohal, siis on saadetis jäetud kostja postkasti (tl 49). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ela tema poolt laenulepingus märgitud ja Rahvastikuregistri märgitud aadressil. Seega võib eeldada, et kostja sai postkasti jäetud kirjad kätte. Kostja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, mille pärast ta postkasti jäetud kirju ei oleks pidanud kätte saama. Lisaks saatis hageja 16.01.2013 laenulepingu ülesütlemise teate laenulepingus märgitud kostja epostiaadressile XXX (tl 51) ning SEB internetipanka (tl 52). Kostja ei ole märkinud, et vastav epostiaadress ei kuulu temale või mis põhjusel ei ole ta tema e-postiaadressile saadetud kirju kätte saanud. Seega on kohtu hinnangul hageja teinud kõik mõistliku selleks, et kostjale
2-13-11590 ülesütlemisteadet kätte toimetada. Kohus leiab, et tahteavalduste kättesaamise regulatsiooniga ei oleks kooskõlas olukord, mil tahteavalduse tegija on teinud endast kõik võimaliku tahteavalduse kättetoimetamiseks teise poole poolt märgitud kontaktaadressidele, kuid tahteavalduse saaja keeldub tahteavalduse kättesaamist tunnistamast, kui puuduvad mõistlikud seletused ja põhjused selleks, miks tahteavalduse kättesaamine oli takistatud. Lisaks sätestab TsÜS § 70, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Nimetatud sätet tuleb kohaldada ka lepingu rikkumisega seotud tahteavalduste, sh lepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamise puhul. Kui lepingupool edastab teate mõistlikul viisil, kuid see ei jõua saatjast mitteolenevatel põhjustel adressaadi ehk lepingut rikkunud pooleni, saab lugeda, et see läheb adressaadi jaoks kaotsi. Antud juhul on hageja laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse edastanud nii tava, tähitud kui ka e-kirjaga kostja enda poolt avalikustatud aadressidel ja saatnud teate internetipanga kaudu. Seega isegi, kui kostja ei oleks hageja teateid reaalselt kätte saanud, tuleks need lugeda TsÜS § 70 alusel kättetoimetatuks. TsÜS § 70 eesmärgiks on kaitsta seda lepingupoolt, kelle suhtes teine pool on oma kohustusi rikkunud, pannes tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku riski rikkunud poolele. Kui võlgnik tahtlikult hoiaks kõrvale oma kohustuste täitmisest ega avaldaks oma kontaktandmeid või ei võtaks talle saadetud teateid vastu, oleks võlgnikul võimalik lõpmatult vältida lepingu ülesütlemisest tulenevaid tagajärgi. Selline käsitlus ei oleks mõistlik rikkumise all kannatava lepingupoole suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on 16.01.2013 laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud.
14.VÕS § 416 lg 1 ja 2 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hageja poolt esitatud laenu maksete aruandest nähtub, et kostja on olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tl 13). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja on andnud 16.01.2013 kirjas täiendava tähtaja kuni 12.02.2013 puudujääva summa tasumiseks (tl 65). Hageja on esitanud kohtule panga töötaja poolt allkirjastatud 16.01.2013 laenulepingu ülesütlemise teatise, millega on tõendatud, et ülesütlemisavaldus oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tl 65). Eelmärgitud kirjas on hageja pakkunud võimalust läbirääkimisteks. Kohus leiab, et kostja poolt on meelevaldne tõlgendada lauset „AS SEB Pank pakub võimalust läbirääkimisteks“ muus tähenduses, kui laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumise kokkuleppele jõudmiseks suunatud läbirääkimistes. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks pangaga muid suhteid kui vaidlusalusest laenulepingust tulenev suhe. Vastavast tekstist nähtub, et hageja on teinud omapoolse tahteavalduse läbirääkimiste alustamiseks, millele kostjal oli võimalus soovi korral reageerida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on laenulepingu ülesütlemisel järginud VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ning laenuleping on seega kehtivalt erakorraliselt üles öeldud.
15.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt tagastab laenusaaja laenu ja tasub intressi annuiteetmaksetega iga kuu 10. päeval, esimese maksega 10.11.2012 ning viimase maksega laenutähtpäeval, milleks on laenulepingu punkti 3.1 kohaselt 10.08.2013 (tl 6). Laenulepingu punkti 2.1.1 kohaselt oli fikseeritud intressimääraks 22% aastas (tl 6). Kostja oma laenulepingust
2-13-11590 tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles alates 13.02.2013 (tl 65). Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenu maksete aruandest on kostja võlgnevus põhiosas 6 086,50 eurot ja intressivõlgnevus 444,56 eurot (tl 13). Kostja ei ole nimetatud võlgnevuste suurusele vastu vaielnud, ega tõendanud, et ta oleks tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatud laenu maksete aruande väljavõttest nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhinõude ja intressinõude osas põhjendatud.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kuni 15.04.2013 7% ja alates 15.04.2013 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõude käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja küsib põhiosa viivist laenulepingu punktis 2.1.1 sätestatud intressimäära järgi, milleks on 22% aastas. Viivisevõlgnevus seisuga 13.03.2013 on 140,27 eurot (tl 15). Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse punktis 12 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lepingus sätestatud määras.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 6 086,50 eurot, intress 444,56 eurot, viivis põhinõudelt 140,27 eurot ja viivis 22% aastas põhinõudelt (summalt 6 086,50 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 13.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.