Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 30.04.2013.a esitas võlgniku esindaja avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku pangakontod arestitud. Avalduse esitamise hetkeks on võlgniku konto jääk Swedbank AS-s 1.28 eurot ning AS-s SEB Pank 0.09 eurot. Andmed võlgniku kassa jäägi kohta puuduvad. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on maksuvõlg summas 30 468.94 eurot, arvestuslik intress 30.04.2013.a seisuga on 27 396.38 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.05.2013.a nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 164 830.70 eurot, vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur peab tõenäoliseks, et maksejõuetuse on põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Korrektse hinnangu andmine eeldaks võimalust võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga tutvuda. Võlgniku juhatus on aga jätnud raamatupidamise korraldamata ning viimane juhatuse liige XXXvarjab ennast võlausaldajate, likvideerija ja ajutise halduri eest. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub raamatupidamine, aruandlus on korraldamata ja ei vasta kehtivatele nõuetele. Viimane majandusaasta aruanne kajastab 2008. aastat. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige XXX raamatupidamise korraldamata jätmisega rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgnikul puuduvad raamatupidamise algdokumendid, samuti ei ole võlgnik haldurile esitanud raamatupidamise dokumentatsiooni. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

2(4)

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2009. aastal, mil lõppes võlgniku majandustegevus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige XXX on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 30.04.2013. a. Võlgniku juhatuse liikme XXX tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur ei ole vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,04 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Veli Kraavi kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Veli Kraavile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 360 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutused 35,04 eurot. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX . 3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.