Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2013, Tallinn
Kohtuasja number
2-11-14066
Tsiviilasi
OÜ Vitransa hagi P Vi vastu 864, 48 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2013 määrused hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vitransa määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Vitransa (registrikood 10058851, asukoht Vilde te 56-157, Tallinn), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (e-post [email protected]) Kostja P V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksandr Strelov (e-post [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 19.02.2013 määrus menetluse taastamata jätmise kohta jätta lõppjäreldustes (resolutsiooni osas) muutmata, kuid põhjenduste osas arvestada käesolevas määruses sisalduvaid motiive. Jätta läbi vaatamata OÜ Vitransa määruskaebus Harju Maakohtu 19.02.2013 määruse peale hagi läbi vaatamata jätmise kohta. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta OÜ Vitransa kanda.
Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Vitransa hagi P Vi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. 12.02.2013 algusega kell 10.00 toimus kohtuistung (eelistung), kuhu hageja esindaja kohale ei ilmunud ega olnud kohut ka teavitanud mitteilmumise põhjusest. Kostja esindaja, tuginedes TsMS § 409 lg-le 1, taotles hagi läbivaatamata jätmist. Istungi protokolli kohaselt (tl 43, II köide) rahuldas kohus kostja taotluse ning teatas, et lahend tehakse kantselei kaudu teatavaks (e-toimiku kaudu kättesaadavaks) 19.02.2013.
12.02.2013 kell 13.01 saadetud kirjaga teatas hageja esindaja, et puudus kohtuistungilt, kuna tundis ennast halvasti ega saanud seetõttu ka kohtule varem teatada. 18.02.2013 esitas hageja kohtule taotluse menetluse taastamiseks. Avalduse kohaselt kavatses hageja esindaja istungile tulla, kuid ootamatult ilmnesid tal terviseprobleemid (iiveldus ja seedahäired). Kõnealune haigestumine takistas tal õigeaegselt teavitada kohut istungile ilmumata jätmise põhjusest enne istungi toimumist. TsMS § 422 lg 1 tähenduses on mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigestumine. 13.02.2013 saadeti hageja esindajale kohtuistungi protokoll, millest nähtus kohtu protokolliline määrus kostja vastava taotluse rahuldamise kohta, samas oli ka märgitud, et määrus tehakse teatavaks 19.02.2013. 19.02.2013 kuupäevaga vormistas maakohus kaks määrust, ühega jättis hagi läbi vaatamata ning teisega keeldus menetlust taastamast. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata, sest leidis, et see on esitatud enne hagi läbivaatamata jätmise määruse kirjalikku vormistamist. 27.02.2013 esitas hageja uue taotluse menetluse taastamiseks, sisu osas oli avaldus samane eelnavalt esitatuga. 12.03.2013 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 19.02.2013 määruste peale. Hagi läbivaatamata jätmise kohta hagejal sisulisi vastuväiteid ei ole, kuid tuginevalt TsMS § 412 lg-le 3, leiab, et menetlus tuleb taastada, sest hageja esindajal oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud kohut õigeageselt teavitada. Hageja esitas taotluse menetluse taastamiseks päev enne hagi läbivaatamata jätmise määruse kirjalikku vormistamist seetõttu, et kohtuistungi protokollis oli kohtumääruse sisu eelnevalt juba kajastatud. Pealgi, kui kohus ei lahendanud kostja vastavat taotlust enne 19.02.2013, siis oleks ta pidanud jätma taotluse rahuldamata, sest selleks ajaks oli hageja esindaja esinud kohtule juba tõendi oma tervisliku seisundi kohta. 18.07.2013 määrustega jättis kohus hageja taotluse menetluse taastamiseks veelkord rahuldamata (märkides nüüd, et 27.02.2013 taotluse), samuti jättis kohus rahuldamata määruskaebused (millest üks oli esitatud samasisulise varasema menetlustoimingu peale) ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 19.02.2013 määrus menetluse taastamata jätmise kohta on lõppjäreldustes õige, kuid vastavaid põhjendusi tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 muuta. Maakohtu 19.02.2013 määruse peale hagi läbivaatamata jätmise kohta esitatud määruskaebuse jätab ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut puudumise põhjusest, on hagejal õigus taotleda menetluse taastamist. TsMS § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 412 lg 5). Antud juhul on hageja esitanud taotluse menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 3 korras, mistõttu ringkonnakohus kontrollib selle taotluse lahendamise õigsust. Maakohtu eksitavast käitumisest tulenevalt on hageja esitanud vastava taotluse kahel korral (eraldi menetlusdokumentidena), mida ringkonnakohus vaatleb ühtse avaldusena. Sõltumata sellest, et menetluse taastamise avaldus oli esitatud päev enne hagi läbivaatamata jätmise määrus kohtupoolset kirjalikku vormistamist, ei
olnud kohtul alust jätta avaldust vaid sel põhjusel rahuldamata. Seetõttu vajab 19.02.2013 määrus menetluse taastamata jätmise kohta täiendavat põhjendamist (menetlusökonoomiast tulenevalt ei pea kolleegium otstarbekaks maakohtu 19.02.2013 määruse tühistamist ja samale kohtule uueks lahendamiseks saatmist). Samas, maakohtu hilisemad põhjendused, mis sisalduvad 18.07.2013 määrustes, näitavad kohtu seisukohta vaidlusaluse küsimuse osas. Nimetatud kuupäeva kandvaid määrusi käsitleb ringkonnakohus ühtse määrusena, milles on maakohus võtnud seisukoha määruskaebuste suhtes, otsustades need jätta rahuldamata. Kõnealusel juhul ei olnud maakohtul menetluslikku alust lahendada hageja samasisulist taotlust uuesti. Maakohus oleks pidanud lahendama hageja taotluse kohe sisuliselt. Seadusest tulenevalt on hagejal hagi läbivaatamata jätmise korral õigus taotleda kohtult menetluse taastamist, kui tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada (TsMS § 412 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et hageja oli kohtuistungi toimumise päeval haigestunud, mis TsMS § 422 lg 1 järgi võib olla selliseks mõjuvaks põhjuseks. Samas eeldab menetluse taastamine ka usutavat põhistust, et hagejal ei olnud võimalik haigestumisest kohtule õigeaegselt teatada. Toimiku materjalist nähtuvalt on hageja esindaja kohtuistungi päeval 12.02.2013 suhelnud nii kohtu kui arstiga, mistõttu ei ole ringkonnakohtul veendumust, et hageja ei olnud suuteline teatama kohtule oma haigestumisest enne kella 10.00, mil algas kohtuistung (saatma kohtule e-kirja või teatama telefoni teel). Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks hageja määruskaebust rahuldada. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse lõppjärelduse muutmata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.