OÜ Mebelland hagi T. T. vastu 7 936, 95 euro nõudes
Hagihind
7936, 95 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Mebeland (RKxxx)
Hageja lepinguline vandeadvokaat Küllike Namm (eesindaja: post [email protected]) Kostja:
T. T. (IK xxx)
Kostja lepinguline M.T. (e-post: xxx) esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Mebelland hagi T. T.`i vastu 7 936, 95 euro nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ Mebelland kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt loodi Osaühing MEBELLAND (registrikood 11190340) 20.02.2006 ja kostja oli alates sellest ajast hageja juhatuse liige. Hageja raamatupidamise kontrollimise käigus tuvastati, et ajavahemikus märts 2006 kuni november 2007 võttis kostja hageja
kontodelt 217 518, 43 krooni, kuid aruande vahendite kulutamise kohta esitas 92 972, 75 krooni suhtes. Kostja ei esitanud põhjendusi 124 545, 68 krooni saamise kohta hagejalt. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Kostja, kasutades juhatuse liikmeks oleku ajal antud volitusi, on võtnud hageja arvelt sularaha ning ei ole esitanud selle kohta nõutavaid kuludokumente. Kuna puudub teave, millistel eesmärkidel nimetatud summasid kasutati, on põhjendatud arvamus, et kostja pööras need summad enda kasuks. Kostja poolt väljavõetud rahaliste vahendite ja esitatud kulude vahe on summas 124 186, 31 krooni ehk 7 936, 95 eurot. Hageja on 30.11.2009 esitanud kohtule hagiavalduse täiendamise, milles palub kohtul alternatiivnõudena välja mõista alusetu rikastumise sätete kohaselt alusetult saadud summa 124 545,68 krooni. 18.01.2010 on hageja vähendanud haginõuet 50 krooni võrra summani 124 495,68 kroonini. 05.02.2013 on hageja poolt esitatud hageja lõplik seisukoht hagi suuruse kohta, kuna seoses kriminaalmenetluses teostatud dokumentide kontrolliga on selgunud, et nõude lõplikuks suuruseks jääb 7 936,95 eurot, ehk 124 186,31 krooni. Haginõude alus on ÄS § 187 lg 2 mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed kahju tekitamise eest solidaarselt ja juhatuse liige ,kes tõendab, et et ta on täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, vabaneb vastutusest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1. Juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline ja kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS § 115 (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-05 p 18). Hageja on 06.05.2013 kohtuistungil loobunud kohtule esitatud avalduses alusetu rikastumise nõudest. Kostja on loobumisega nõustunud ja kohus on loobumise vastu võtnud, mis on istungi protokolli kantud /tl.61 III kd).
2.Juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisnes selles, et raamatupidamise eest vastutava isikuna ning juhatuse liikmena oli kostja kohustatud dokumenteerima kõiki kulutusi, mis olid seotud äriühinguga. Kostja, olles juhtorgani liige, pidi täitma nii seadusest kui ka põhikirjast tulenevaid kohustusi. Eeltoodud rikkumised põhjustasid äriühingule kahju, kuna kostja kasutas juhatuse liikme õigust ning omades juurdepääsu äriühingu pangaarvetele, võttis kostja pangaarvetelt sularaha ning jättis esitamata tõendid selle kohta, et sularaha kasutati hageja majandustegevuses. Seega rikkus kostja raamatupidamisseaduse § 4 p 2 tulenevat kohustust dokumenteerida kõiki majandustehinguid. Hageja leiab, et kahju tekitamine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-05, p 22). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) §-d 187 lg 1, 2, TsÜS §-d 35, 37 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 127 lg 1 ja 128 lg 1-3 ja raamatupidamisseaduse §-le 4. Hageja palub kostjalt välja mõista 7 936, 95 eurot (124 186, 31 krooni) ja viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja 2006 ja 2007 bilansis ning aastaaruandes kahju kajastatud ei ole. Kui kostja midagi sai, peab saadu olema ka kajastatud ettevõtte bilansis. Kui kahju puudub, pole kostja ka midagi saanud. Hageja teine juhatuse liige, S. A. on majandusaasta aruanded allkirjastanud ja kinnitanud nende vastavust heale raamatupidamistavale. Seega puudub alus andmete õigsuses kahelda. Kostja on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on hagejale esitanud pidevalt aruandeid kulude ja tehtud töö kohta. Mingitele muudele juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisele, peale kuludokumentide esitamata jätmist, hageja ei viita.
4.Hageja viide raamatupidamisseaduse §-le 4 on väär, kuna sama seaduse paragrahv 2 määratleb kes on raamatupidamiskohustuslane. Nimetatud paragrahvist ei tulene, et raamatupidamiskohuslane oleks olnud kostja. Selleks oli hageja ning kui hagejal puudusid raamatupidamise seaduse § 11 lg 1 ettenähtud raamatupidamise eeskirjad ning ta ei säilitanud raamatupidamise seaduse § 12 lg l ettenähtud korras algdokumente, siis selle eest ei ole
vastutav kostja. Kostja rõhutab, et tema esitas kuludokumendid raamatupidajale, kes tegeles ettevõttes väljakujunenud korra kohaselt kulude dokumenteerimisega. Kriminaalasi kostja suhtes lõpetati kriminaalmenetluse alusel puudumise tõttu 18.05.2013. Hageja kriminaalasja lõpetamist ei vaidlustanud, seega nõustus, et kostja ei ole OÜ Mebelland vara omastanud. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNGID
5.Hageja väitel on kostja poolt tekitatud firmale olulist kahju. Raamatupidaja vahetumisel avastas uus raamatupidaja, et on tekkinud puudujääk. Sularaha on välja võetud ja selle kohta kuludokumente ei ole. Kostja on välja võtnud sama suure summa nagu oli kirjas lähetuskorraldusel. Selle perioodi kohta ei ole ta avansiaruannet esitanud.
6.Kostja leiab, et raamatupidamisbilansis ei ole kahju kajastatud. Hagiavaldusest ei nähtu, millist kohustust kostja rikkus. Majandusaasta aruande kinnitasid mõlemad juhatuse liikmed. Esitas raamatupidamisele kõik kuludokumendid. Hageja on viidanud hagiavalduses, et juhatuse liikmetel on solidaarne vastutus, seega lasub vastutus ka teisel juhatuse liikmel, S. A.il. Järgnevate perioodide majandusaasta aruanded tõendavad, et kahju ei ole järgnevatel perioodidel siiani kajastatud.
7.Tunnistaja M. A.a ütluste kohta on ta käinud raamatupidamiskursustel. Aitas raamatupidamist korraldada. Raamatupidamist teostas alates 2007 A.. 2006 aasta aruande tegi S., 2007 aruande tegi ta ise. Kuna A. ei võtnud raha välja, siis pani 10 000 krooni T.i kontole nr. 1340. Alates 2007 maist kostja raha võtmisega probleeme ei olnud. A. oli toonud sularahaarved, need olid ka pandud T.i arvele. Tegemist olid A.i bensiinikuludega, mis oli kantud T.i kuludeks. A. oli kulutanud kütust, andis need sularahaarved T.ile, tema edastas need raamatupidajale. Avansiaruannetel puudusid allkirjad. Hiljem kui kostja käis mööbliga messidel, olid sularaha väljavõtted pangast. Puudus dokumentatsioon, mis otstarbel raha välja võeti. Tšekid mis kostja tõi, on olemas. Kassadokumentidel ei olnud midagi puudu, kuid olid valede kontode alla pandud. Kui kostja tõi dokumendid, siis puudusid raamatupidamise eeskirjad. Raamatupidamise ülevõtmisel puudus dokumentatsioon selle kohta, mida kostja pangast välja võttis. Raamatupidamisega tegelesid A. ja T., kui firma omanikud. Viimane sissekanne oli novembrikuus kui T. tõi kaks avansiaruannet. Kostja käis messidel, tegeles kaubaga, tellis kaupa, saatis laiali.
8.Tunnistaja Irina S. ütluste kohaselt töötas ta OÜ Mebellandis veebruarist-märtsis 2006 kuni 2007 juulini raamatupidajana. Tegi 2006 aruande. Raamatupidamiseeskirju ei olnud. Juhatuse liikmed töötasid koos ja olid kogu asjaga kursis. Kontrollisid 2, 3 korda kuus raamatupidamist, bilanssi jne. Juhatuse mõlemad liikmed olid kursis ettevõtte raamatupidamisega. Kontrollisid igakuiseid aruandeid. Aruandeid tegi juhatuse liikmetele igakuiselt. Raamatupidamisdokumendid tõid tema kätte alati koos. Pangakontodelt võtsid vist mõlemad raha välja- kindel ei ole. Avansiaruannetele kirjutas kostja nime seetõttu, et kostja tegeles rohkem äritegevusega. Käis komandeeringutes, vedas mööblit. Kostja tegi tööd ja A. kontrollis pidevalt. Kostja käis Hiinas komandeeringus. Komandeeringu lähetuse summad on eeldatavad summad, mida võis kasutada komandeeringus olles, see ei ole avansi aruanne. Komandeeringu päevaraha oli tol ajal 500 krooni. See oli korraldus, mis tuli juhtkonna poolt. Pärast esitati aruanded ja nende järgi koostati ka avansiaruanne. Lähetuskorralduse juurde pidid tulema kulutšekid ja selle põhjal tehti avansiaruanne. Kui kostja oleks Mebellandile võlgu olnud 120 000 krooni, siis aastaruandes oleks selle kajastanud bilansi aktiva pooles, ostjate laekumata arvetele all. Kui omanik on raha välja võtnud, siis see kajastatakse bilansi aktiva osas. A. kirjutas aastaaruandele alla tunnistaja juuresolekul ja mingeid pretensioone ei esitanud. Pooled oli nõus asja edasise menetlusega kirjalikult.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. 06.05.2013 kohtuistungil nõustusid pooled asja lahendamisega edaspidi kirjalikus menetluses (III kd, tl. 62). Tuvastamist on leidnud, et: Asjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: Kostja oli hageja juhatuse liige alates 20.02.2006 kuni 07.10.2008 ning kostjal oli õigus hageja arvetelt sularaha välja võtta. Hageja majandusaasta aruannetes kahju kajastatud ei ole. Hagejal puudusid ettenähtud raamatupidamise eeskirjad. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskoh ustust ja kas kostja tegevusega on tekkinud hagejale kahju ja kas kostja peab hagejale hüvitama rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, kuna võttis OÜ Mebelland pangaarvetelt raha ning jättis esitamata tõendid, et raha kasutati hageja majandustegevuses. Hageja leiab, et raamatupidamise eest vastutava isikuna ja juhatuse liikmena oli kostja kohustatud dokumenteerima kõik kulutused ,mis olid seotud äriühinguga vastavalt Raamatupidamisseaduse § 4. Kostja eelnimetatuga ei nõustu. Kostja raamatupidamise eest ei vastutanud, raamatupidamist korraldas raamatupidaja ja juhatuse liige oli ka S. A., st. teine juhatuse liige. Raamatupidamise eeskirju kehtestatud ei olnud ja kostja esitas hagejale pidevalt aruandeid kulude kohta ja esitas ka dokumendid. Kostja ei vastuta selle eest, kas need ka olid säilinud hageja juures. Samuti leiab kostja, et kostja ei ole raamatupidamiskohuslane vastavalt Raamatupidamisseaduse § 4. Kostja leiab, et pigem on hoolsuskohustust rikkunud hageja juhatuse liige ja enamusosaniku OÜ S.A.Cito 85 % omanik ja juhatuse liige S. A.. Kostja poolt kahju tekitamine ei ole tõendatud.
10.Juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohu stuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigu statud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (RKTKo 3-2-1-33-10 p-d 10, 11).
11.Hageja nõue on suunatud kostja kui hageja juhatuse liikme vastu juhatuse liikme lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab hageja tõendama lisaks sellele, et talle on tekitatud kahju, ka kostja rikkumise ning põhjusliku seose kostja rikkumise ja kahju vahel. Hageja näeb oma kahju selles, et kostja
võttis hageja arvetelt sularaha ja ei kasutanud seda hageja huvides eesmärgipäraselt. Kostja kohustuste rikkumine seisneb hageja arvates selles, et kostja ei dokumenteerinud kõiki kulutusi ja ei esitanud kuludokumente. Kohus leiab, et juhatuse liikme poolt kuludokumentide esitamata jätmine ei ole hageja poolt tõendatud. Ei saa ka väita, raha kasutamine oli ebavajalik ja majanduslikult põhjendamatu, või, et raha ei kasutatud hageja äritegevuseks. Samuti ei tähenda ainuüksi eelnimetatu automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Tegemist ei ole juhatuse liikme sellise tegevusetusega, mille tagajärjel antud juhul tekiks äriühingule kahju. Teisiti öeldes, juhul, kui juhatuse liige oleks kuludokumendid ka esitanud, oleks olukord muutumatu, st. kuludokumentide esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa kahju. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga selles, et kostja ei ole raamatupidamiskohuslane Raamatupidamise seaduse kohaselt. Raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 on raamatupidamiskohuslane iga Eestis registreeritud era-või avalik õiguslik juriidiline isik. Seega raamatupidamiskohuslane saab olla OÜ Mebelland. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga sellest, et viide Raamatupidamisseaduse § 4 –le on väär, kuna kohustus korraldada raamatupidamist lasub raamatupidamiskohustuslasel.
12.Vaidluse sisuks on kostja poolt hageja arvetelt väljavõetud rahaliste vahendite kohta väidetavalt osaliselt kuludokumentide puudumine (välja võetud raha ja esitatud kulude vahe 7 936, 95 eurot, ehk 124 186, 31 krooni). Kostja väitel on ta esitanud kõik kuludokumendid. Kohus leiab, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 alusel tõendanud, et just kostja tehtud kulutused ei ole osaliselt kaetud kuludokumentidega. Hageja on esitanud hulga pangakonto väljavõtteid, kuludokumente ja avansiaruandeid (I kd, tl. 16-36, 117-119, II kd, tl. 8-127), kuid pole teinud üheselt arusaadavaks, kust tuleneb väidetav kahju 7 936, 95 eurot ning mida ja milliste dokumentidega konkreetselt tõendada tahetakse. Hagiavaldusest, selle täpsustusest (I kd, tl. 134) ja lisatud konto aruandest (I kd, tl. 13,14) perioodil 08.03.2006-04.11.2007 lõppsaldoga 124 545, 68 võib järeldada, et hageja arvates tuleneb väidetav kahju just sellelt kontolt. Samas on hageja esitanud Nordea panga (I kd, tl. 23-25), Eesti Krediidipanga (I kd, tl. 16, 26-32) ja Swedbanga (I kd, tl. 33-36) konto väljavõtted ning Swedbanga (I kd, tl. 17-22) ja Krediidipanga (I kd, tl. 16) sularaha väljamakse orderid. Tunnistaja M. A.a ütluste kohaselt (III kd, tl. 64) esitas kostja 2006 aastal pangast sularaha väljavõtted ja kahju tekkis 2007 aasta alguses. Hageja viimase seisukoha kohaselt (III kd, tl. 80) tekkis kahju peamiselt 2007. aastal. Kohtuistungil on hageja väitnud, et kostja on välja võtnud sama suure summa nagu oli kirjas lähetuskorraldusel ning selle perioodi kohta ei ole ta avansiaruannet esitanud (III kd, tl. 69). Nimetatud summa suurus pole aga tuvastatav ja raamatupidaja S. ütluste kohaselt pärast komandeeringut esitati aruanded ja nende järgi koostati ka avansiaruanne. Lähetuskorralduse juurde pidid tulema kulutšekid ja selle põhjal tehti avansiaruanne. Kui kostja oleks OÜ-le Mebelland võlgu olnud 120 000 krooni, siis aastaruandes oleks selle kajastanud bilansi aktiva pooles, ostjate laekumata arvetele all. Niisugust puudujääki ei olnud ja S. A. kinnitas aastaaruande ,kus puudujääk kajastatud ei olnud. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud ,et raamatupidamist kontrollisid pidevalt mõlemad juhatuse liikmed, kellele tehti ka igakuuliselt aruandeid ja sellises summas puudujääk oleks olnud koheselt tuvastatav.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli töölähetuses Hiinas ning lähetus oli hageja huvides. Toimiku materjalide juures oleva lähetuskorralduse järgi oli kostja lähetuses alates 15.03.2007-25.03.2007 ning on esitanud lähetuse koha kuludokumendid (II kd, tl. 71-73) ja raamatupidaja Irina S.le 12.03.2007 elektrooniliselt avansi aruande (I kd, tl.
155). Järelikult on väär hageja väide, et kostja ei ole avansi aruannet esitanud. Hagiavalduse täiendusele lisatud sularaha väljamaksete maksekorralduste (I kd, tl. 117119) järgi on mitmete väljamaksete selgitustesse märgitud töötasu ja komandeerin g. Täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl. 134) on hageja väitnud, et kostja on esitanud kuludokumendid 93 022, 75 krooni kohta, viidates erinevate pankade sularaha väljamaksete kviitungitele (I kd, tl. 16-36). Arusaamatuks jääb, mida hageja püüab viidatud dokumentidega tõendada, sest summad ei kattu omavahel nii tõendatud kulutuste osas, kui ka väidetava kahjusummaga.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole väidetavat kahjusummat seostanud konkreetsete väljaminekutega ja neid omakorda kostjaga ning ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliste konkreetsete kostja poolt tehtud kulutuste osas kuludokumendid puuduvad. Järelikult pole ka tuvastatav millistest kulutustest moodustub väidetav kahju 7 936, 95 eurot ning millal täpselt kulutused on tehtud. Selliste üldistatud väidete ja esitatud dokumentide pinnalt ei saa järeldada ja lugeda tõendatuks, et väidetav kahju on tekki nud just kostja väljaminekutest ja ainult sularaha väljavõtmisest. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kohus lähtub poolte esitatust.
15.Tunnistaja Irina S. ütluste kohaselt (III kd, tl. 66), oleks sellise summa puudumine kajastunud majandusaasta aruannete bilansi aktiva osas. Pooled ei vaidle selle üle, et majandusaastate aruannetes eelnimetatu ei kajastu. Tunnistajad Irina S. ja M. A.a on väitnud ka seda, et nõutav raamatupidamiseeskiri puudus ja teise juhatuse liikme S. A.i sularahaarved fikseeriti samuti kostja kuludena. Samas on tunnistaja M. A.a ütlustega (III kd, tl. 63) tõendatud, et alates 2007 aastast teostas raamatupidamist S. A. ise. Kohus leiab, et hagejal endal pole kindlat teadmist ja arusaama, millal täpselt ja millest tulenevalt tekkis vahe väljavõetud raha ja esitatud kulude vahel. Eeltoodu alusel ei saa tõsikindlalt väita ka seda, et nimetatud kahju on üldse tekkinud, sest vahe võis tulla ka sellest, et kuludokumendid pole säilinud, need ei kajastu raamatupidamisarvestuses, või pole nendega lihtsalt arvestatud. Nõude esmaseks eelduseks on aga tuvastatava ja tõendatud kahju olemasolu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tunnistaja Irina S. ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistajal Irina S.l on raamatupidamisalane eriharidus ja tunnistaja on andnud asjakohaseid ütluseid. See, et tunnistaja ei mäleta täpselt kõiki kuus aastat tagasi toimunud sündmusi, ei anna alust kahelda ütluste usaldusväärsuses. Mõlemate tunnistajate ütluste kohaselt tegelesid mõlemad juhatuse liikmed, nii T. T. kui S. A. raamatupidamisega, olid kursis igapäevaselt ja mõlemad kontrollisid ja olid kursis raamatupidamisega. Raamatupidaja S.le toodi dokumente koos ja koos kontrollisid ka 2-3 korda kuus raamatupidamist ja ka bilanssi. Raamatupidaja tegi igakuiselt aruandeid juhatusele. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt saaks tuvastada, et ettevõttele on kahju tekitatud summas 7936,95 eurot ja et selle kahju tekitas kostja. Hageja taotlusel Ida Prefektuurist välja nõutud kostja ülekuulamise protokolli kohaselt oli ettevõttel arvelduskontod SWedpangas, Krediidipangas ja Nordea pangas. Pangakaart oli kostjal ainult Swedpangas. Samas ülekuulamise protokollis on T. T. öelnud ka, et kuludokumendid ja kuluaruanded andis üle S. A.ile ja raamatupidajale kord kuus ja koheselt toimus ka nende kontrollimine kolme isiku juuresolekul ( III kd 55-56/. Peale 07.09.2008 hagi esitamist OÜ Mebelland poolt on kohtule esitatud 13.10.2008 hagi tagasivõtmise avaldus. Avalduse on esitanud T. T.i poolt 13.10.2008 antud volikirja alusel esindaja M. Tiirik. Vastavalt äriregistri andmetele ei ole T. T. äriühingu juhatuse liige alates 07.20.200, mil on tehtud muutmiskanne.
Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaks veenvalt, et T. T. juhatuse liikmena ei ole täitnud ÄS § 182 tulenevaid kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja on jätnud esitamata dokumentatsiooni, mis tõendaks, et ta on ettevõttest saadud raha kulutanud ettevõtte tegevuseks ja on tekitanud sellega kahju 7 936,95 eurot. Samuti ei ole tõendanud hageja ,et teine juhatuse liige –S. A. oleks täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab menetluskulud hageja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.