Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2013.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-41554
Tsiviilasi
Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatise tasumise kokkuleppe tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja
esindajad
postiaadress P.O.BOX 20, 00232 Helsinki, Soome
Soome
Sotsiaalkindlustusamet
Vabariik) Puudutatud
isik/võlgnik
XXX(isikukood
XXX,
registreeritud elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-13-41554, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud 06.09.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos) esitatud taotluse Helsingi sotsiaalametis 27.03.1997 kinnitatud elatislepingu nr 1191 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatislepingud on sõlmitud 27.03.1997. Seega rakendub käesolevas asjas New Yorgis 20.06.1956 sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon. TsMS § 627 lg 1 järgi kohaldatakse TsMS 62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (TsMS § 627 lg 2). Kohus leiab, et elatise kokkulepete tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad ning see vastab TsMS § 627 lg 2 p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome
Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) § 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhistusi, mis tingiksid TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.