Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr 2-12-20151

kojusaamist pereteenistuse sotsiaaltöötajatega koostööd teha ja võimaldada kodukülastusi. X X tunnistas, et tarvitab endiselt narkootikume, kuid lubas alustada ravi. X X taotles kohta sotsiaalmajutusüksusesse, kuid kui tema taotlus rahuldati, ei võtnud ta seda vastu. Kuigi X Xil puudusid rahalised vahendid, plaanis ta oma elukaaslasega üürida iseseisvalt korteri. Kuigi X X käis esialgu last regulaarselt varjupaigas vaatamas, ei ole ta lapse kojupöördumise nimel valmis oma elukorraldust muutma. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajad leiavad, et X Xil puuduvad oskused enda kui lapsevanema elu korraldamiseks. Ta ei suuda hoolitseda oma tütre heaolu eest ega ole võimeline tagama lapsele turvalist arengut. Kuna lapse isa X Xega kohtumine oli juhulik, mille käigus ta keeldus koostööst ja alates maist 2011 viibib ta kinnipidamisasutuses, siis tema vanemlikke oskusi sotsiaaltöötajad hinnata ei saanud. 06.06.2011 käis X X Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti vastuvõtul. Koostati juhtimisplaan, milles eesmärkideks seati lapsele lasteaiakoha saamine, loobumine narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest, koostöö tegemine Tallinna Perekeskuse pereteenistuse ja lastekaitse spetsialistidega ning Wismari Haigla regulaarne külastamine. Wismari Haiglas analüüse andmas ei ole X X käinud, lastekaitse spetsialisti vastuvõtule vaatamata korduvatele kutsetele ei ole tulnud, lasteaia järjekorda last ei ole pannud. 15.04.2012 teostas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialist kodukülastuse. Kodus oli X X koos oma meessõbraga. Väidetavalt pidid nad hakkama tegema remonti, kuid remondimaterjale näha ei olnud. Korter oli segamini, räpane, prussakad jooksid ringi, õhus oli suitsuhais. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et X X on jätnud oma tütre X Xe ilma vajalikust vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest. Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise tõttu ei ole ta taganud oma tütrele vajalikku hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades ohtu alaealise tervise ning arengu. X X ei ole teinud koostööd lastekaitse spetsialistidega ja Tallinna Perekeskuse pereteenistusega ega näidanud üles tahet oma eluviise muuta. X Xi poolt antud lubadused on jäänud paljasõnalisteks ning ta ei ole teinud midagi, et oma tütart tagasi saada. Kuna X X sotsiaalhoolekande osakonnas koostatud juhtimisplaani ei täida, siis antud juhul ei ole rakendada muid meetmeid, kui üksnes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine. Muud abinõud ei ole piisavad, et kaitsta lapse õigusi ja huve. X isa X X on kriminaalsete elukommetega ja vägivaldse käitumisega isik, kes ka käesoleval ajal viibib vanglas, kuna lõi kääridega oma lapse ema, X Xit. Oma tegudega on X X tekitanud olukorra, kus tema laps on jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitsusest. Oma isikuomadust poolest ei ole X X sobilik teostama lapse isikuhooldusõigust ning vanglas viibides ei saa ta ka tegelikult lapse kasvatamisega tegeleda. X X avaldab oma lapsele X Xele kahjulikku mõju, mistõttu tuleb temalt lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võtta. Alates X Xe varjupaika paigutamisest ei ole X X ega X X täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust. Sellega on nad ohustanud alaealise varalisi huve ning seadnud ohtu lapse materiaalse toimetuleku, mistõttu on õigustatud nendelt ka varahooldusõiguse täielik äravõtmine. Laps on riiklikul ülalpidamisel. Vanematelt hooldusõiguse täielikul äravõtmisel jääb X X ilma seadusliku esindajata ning talle on vajalik määrata eestkostja. Kuna X Xel puuduvad lähedased, kes oleksid sobilikud täitma tema eestkostja ülesandeid, tuleb alaealise eestkostjaks määrata tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne linnavalitsus ehk Tallinna linn. Puudutatud isiku X Xe seisukoht Puudutatud isik leiab, et on süüdi mõistetud ebaõiglaselt ja seaduse jämedate rikkumistega: ta valmistub edasi kaebama ja kogub dokumente Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks. Isegi siis, kui Riigikohus jätab otsuse jõusse, on üks aasta juba istutud. 3-3,5 aasta pärast korraliku käitumise eest

Tsiviilasi nr 2-12-20151

võib puudutatud isik enne tähtaega vanglast vabaneda ning oma tütre X Xe enda juurde võtta. Puudutatud isikul on alaline elukoht Tallinnas Pae 23A-67, kuid ta planeerib elamistingimuste parandamiseks soetada uus eluase linna mõnes teises rajoonis. Ei ole välistatud, et ta loob ametliku, täisväärtusliku perekonna oma suhete registreerimisega Perekonnaseisuametis. Puudutatud isik ei ole narkomaan ega alkohoolik ning on täiesti võimeline oma tütart ja perekonda töötasuga kindlustama. Narkootikume tarvitas viimati 15 aastat tagasi. Kuni puudutatud isik kannab vanglas karistust, võib lapse eest hoolitseda ristiema. Kogu selle aja, mil laps on olnud turvakodus, on puudutatud isik lapsele helistanud ja tahtnud asju saata ja pakkunud abi. Kuigi telefonis öeldi, et lapsele võib asju tuua, siis tegelikult lapse emalt ja puudutatud isiku sõpradelt lapsele asju vastu ei võetud. Kui laps käis isaga vanglas kohtumas, olid tal seljas nähtavalt inetud ja ebamugavad humanitaarabi riided. Kui puudutatud isik turvakodusse või linnavalitsusse helistab, suhtutakse temasse tõrjuvalt ja ülbelt. Sotsiaaltöötajad tõstsid X Xi koos 4-kuuse lapsega 2010. aasta talvel tänavale. Linnaosa valitsusel pole tõendeid ega tunnistusi, et puudutatud isik oleks käitunud agressiivselt või vaenulikult oma tütre suhtes või tütre juuresolekul. Puudutatud isiku esindaja peab olukorda keeruliseks, kuna vanglakaristuse kandmise tõttu ei saa puudutatud isik isikuhooldust teostada ei saa. Kuna perekonnaseadus annab õiguse hooldusõigus peatamiseks, siis võiks hooldusõigus peatada. Laps on andnud puudutatud isiku elule mõtte. Siis kui puudutatud isik parandab end, on tal võimalus oma last kasvatada. Puudutatud isiku X Xi seisukoht Puudutatud isik soovib oma last tagasi. Praegu puudutatud isik ei tööta, haridust on 7 klassi. Kui saab lapse tagasi, siis lubab ennast muuta ning kolib lapsega oma ristiema juurde elama. Puudutatud isiku X Xe määratud esindaja seisukoht Lapse määratud korras esindaja külastas Xt tema viibimiskohas Tallinnas Sõpruse pst 248. Alates 27.05.2012 kuni käesoleva ajani viibib laps Tallinna Lastekodus. Vestluse käigus selgus, et lapse ema käis last külastamas eelmisel aastal, sellel aastal ei ole ta last külastanud. Kui ema helistab, siis jääb mulje, et ta on alkoholijoobes. Lapse isa nägi viimati last eelmise aasta maikuus, kui lastekodu töötajad viisid lapse vanglasse külastamiseks. X on väga hea tüdruk, ta on hooldatud ja rõõmsameelne ning osaleb teiste lastega erinevates tegevustes. X areneb vastavalt oma vanusele ja tervisega tal probleeme ei ole. 26.06.2012 õnnestus lapse esindajal võtta ühendust X Xiga ning peale seda külastada puudutatud isikut II xxxxxxxxxxx. Lapse ema elab ühiselamutoas. Kodukülastuse ajal oli tuba räpane ja koristamata. Tuba on äärmiselt halvas seisundis ja vajab remonti. X X eitas alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuid oli kodukülastuse ajal alkoholilõhnadega. Puudutatud isikud X X ja X X ei täida PKS § 116 lõikes 2 sätestatud kohustusi oma lapse suhtes, jättes ta ilma vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest. Oma eluviisi tõttu ei ole mõlemad vanemad suutelised pakkuma lapsele turvalist kodu ning vanemlikke tingimusi kasvamiseks ja arenemiseks. X Xilt ja X Xelt hooldusõiguse täielik äravõtmine ning lapsele eestkoste seadmine on käesoleval juhul põhjendatud ning kaitseb alaealise huve. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse ning võttis X Xilt ja X Xelt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus lapse X Xe suhtes. Kohus määras X Xe eestkostjaks Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanematel kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema

Tsiviilasi nr 2-12-20151

hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhoolduse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtuistungil on kohus teinud kindlaks, et X X on vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kes viibib alates 26.05.2011 Tallinna Lastekodu Imikute ja puuetega laste keskuse Väikelaste varjupaigas. X ema X X on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitaja, keda on kolmel korral karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. X Xil on C hepatiit ja ta on HIV positiivne. Nimetatud haigustega on vaja terve beebi saamiseks täita täpselt arstide ettekirjutusi. X X võttis küll määratud loote profülaktilist ravi, aga süstis jätkuvalt amfetamiini, seades sellega ohtu oma lapse elu ja tervise. Pärast lapse sündi on ta keeldunud vajalikest profülaktilistest analüüsidest, ei ole teinud koostööd pereteenistuse töötajatega ja sotsiaaltöötajatega. X X taotles kohta sotsiaalmajutusüksuses, kuid kui tema taotlus rahuldati, keeldus ta seda vastu võtmast. X Xil puuduvad oskused enda kui lapsevanema elu korraldamiseks. Lastekaitsetöötajate abile vaatamata ei ole ta oma elukorraldust muutnud. Kõik tema lubadused on olnud paljasõnalised ja ta ei ole teinud midagi, et oma tütart tagasi saada. Ükskõiksus lapse suhtes ning oma huvide esiplaanile seadmine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Isikuhooldusõiguse teostamine eeldab igapäevast pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja temaga tegelemisele, samuti pidevat valmisolekut lahendada alaealise sotsiaalseid probleeme. Vanemal on kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, tagada talle kasvamiseks ja arenguks vajalikud tingimused. X X seda teinud ei ole. Lasnamäe Linnaosa Valitsuses koostati juhtimisplaan, mis nägi ette alkoholi ja narkootikumide tarvitamise lõpetamist, lapsele lasteaia koha tellimist, koostöö tegemist lastekaitsetöötajatega ja pereteenistuse töötajatega. Vaatamata kõikidele abinõudele olukord paremaks läinud ei ole. Lapse isa X X on korduvalt pannud toime raskeid kuritegusid. Kokku on X Xele mõistetud 31 aastat ja 3 kuud vanglakaristust. Ka käesoleval ajal on X X vanglas järjekordset 10-aastast karistust kandmas. Vanglast ei ole võimalik lapse isiku- ja varahooldusõigust teostada. Oma kuritegudega on X X tekitanud olukorra, kus tema laps on jäänud ilma igapäevasest isahoolitsusest. Kuna X X on vägivaldse käitumisega isik, siis avaldab ta lapsele kahjulikku mõju ja ei ole sobilik isik teostama lapse isikuhooldusõigust. Senised karistused ei ole X Xt parandanud. Kohtul on põhjust eeldada, et X X ei muutu vastutustundlikuks lapsevanemaks ka pärast viimati temale mõistetud 10-aastase vanglakaristuse ärakandmist. Alates X Xe varjupaika paigutamisest ei ole X X ja X X täitnud lapse ülalpidamise kohustust ning on seadnud sellega ohtu lapse toimetuleku. Vanemate sõnad, et nad armastavad oma tütart, ei ole tegudega sisustatud. Ka pärast lapse sündi on mõlemad vanemad jätkanud oma senist eluviisi. Tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et X X ja X X on kuritarvitanud vanema hooldus-õigust ja jätnud lapse hooletusse, näidates suutmatust täita vanema kohustusi. Ükski abinõu ei ole tulemusi andnud ning ühegi uue abinõu rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb X Xilt ja X Xelt isikuhooldusõigus ja varahooldus-õigus täielikult ära võtta lapse X Xe suhtes. PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. Ükski füüsiline isik ei ole kohtule andnud kirjalikku nõusolekut hakata X Xe eestkostjaks. X Xi ristiema ei ole senini pöördunud lastekaitse-töötajate poole, soovimaks lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. X Xi ristiema ei ole last lastekodus külastanud ja seetõttu puudub tal igasugune side Xga. PKS § 175 lg 1 sätete kohaselt kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku. Ka ükski juriidiline isik ei ole

Tsiviilasi nr 2-12-20151

avaldanud soovi hakata X Xe eestkostjaks. PKS § 176 lg 2 kohaselt kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määrataks eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus X X palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kohtulik arutamine oli ebaobjektiivne, maakohus rikkus asja arutamisel menetlusõiguse norme. Enne kohtuistungit ei antud kaebajale võimalust tutvuda toimiku materjaliga. 25.02.2013 kohtuprotokoll on võltsitud ja ei vasta tegelikkusele, mille peale kaebaja esitas ka protesti. Samuti ei võimaldatud kaebajale kohe peale kohut tutvuda kohtu protokolliga ega taotleda selle parandamist. Teadmata põhjusel ei vaadanud kohus läbi kaebaja poolt enne kohtuistungit kohtule esitatud kaebusi, avaldusi ja taotlusi, kuigi kohus oleks pidanud need lahendama. Kohus ei võtnud arvesse ka kaebaja venekeelseid avaldusi ja taotlusi, kuigi kohtus viibisid tõlk ja advokaat. Kaebajale ei antud võimalust rääkida kohtus kõike lõpuni, vaidlustada vastaspoole seisukohti ning esitada vajalikke küsimusi tõe väljaselgitamiseks. Kohtunik ei olnud istungil erapooletu, vaid võttis kaebaja suhtes süüdistava positsiooni, jättis tähelepanuta kaebaja ütlused ning tõendid, et lapsel on kõik tingimused normaalseks eluks, samuti jättis kohus läbi vaatamata asjaolud, millega seoses laps varjupaika sattus. Kaebajalt võeti ära võimalus esitada tõendeid linnavalitsuse vastu. Kohus ei andud võimalust esitada vastuhagi linnavalitsuse sotsiaaltöötajate suhtes seoses nende kuritegeliku tegevusega kaebaja perekonna vastu. Kohtuistungil oleks tulnud arutada kaebaja kaebusi linnavalitsuse peale. Kui kohtus ei anta võimalust kõike lõpuni rääkida, ei vaadata läbi kaebusi ja avaldusi, ei uurita linnavalitsuse tegevust, siis rikub kohus asja objektiivset uurimist. Enne kohtuistungit kohus ei selgitanud kaebajale õigusi ning kohus ei võimaldanud lapse emale esindajat. Kohtu poolt kaebajale määratud advokaat ei teinud oma tööd korralikult, ei nõustanud kaebajat ja esines kohtus passiivselt, kaebaja on sellest advokaadist loobunud. Kaebaja palus kohtult võimaldada teine advokaat, aga kohus ei rahuldanud taotlust. Maakohtu otsus tugineb ebaõigetele ja vananenud andmetele, mis on kaebaja reputatsiooni kahjustavad ja millel pole seost tema eluga ega lapse sünniga. Asjas, kus lapse ema on kannatanu, on kaebajat valesti karistatud 10-aastase vangistusega, ka lapse ema kinnitas seda kohtule. Lapse ema ja X X tegid kohtuistungil avalduse, et tahavad lapse koju tagasi võtta, mis näitab nende kindlat soovi ja kohus oleks pidanud seda arvestama. Kaebaja viibib vanglas, kus ei ole tõlki, kaebaja sai maakohtu määruse kätte 21.05.2013 eesti-keelsena, sellega on maakohus jätnud kaebaja ilma võimalusest otsus põhjalikult läbi lugeda ja see edasi kaevata. Menetluse edasine käik Lasnamäe Linnaosa Valitsus määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Lapse määratud korras esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kaevatav

Tsiviilasi nr 2-12-20151

määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt kolleegium ei korda maakohtu määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme, kuna enne kohtuistungit ei antud puudutatud isikule võimalust tutvuda toimiku materjaliga. Tallinna linna avaldus lapse suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks oli X Xele kohtu poolt kätte toimetatud, mida kinnitab tema enda 14.06.2012 kiri (tl 58, I köide). Nimetatud kirjas on isik märkinud, et on kohtult tsiviilasja materjalid kätte saanud. Samuti oli isikule määratud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012 määruse alusel riigi õigusabi korras esindaja, kes eelduslikult oli enne kohtuistungit tutvunud kõigi asja materjalidega. Ka ei ole puudutud isik taotlenud kohtult toimikuga tutvumise võimaldamist ja juba seetõttu ei ole alust väitel, et maakohus on rikkunud vastavat menetlusõiguse normi. Väär on määruskaebuses sisalduv väide, nagu oleks kohus rikkunud menetlusõiguse norme ka sellega, et 25.02.2013 protokoll ei vasta tegelikkusele (on võltsitud) ning puudutatud isikule ei võimaldatud kohe peale kohut tutvuda protokolliga ega taotleda selle parandamist. TsMS § 477 lg 8 teise ja kolmanda lause järgi ei ole menetlusosalisel hagita menetluses õigust taotleda protokolli parandamist ja võib vastuväited protokollile esitada asjas tehtud lahendi peale kaevates. Teiseks - TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi protokollitakse menetlusosaliste seletuste põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega ei nõua seadus kohtuistungil seletuste sõna-sõnalist protokollimist ja samuti ei pea protokollima seletusi, mis on juba kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Pealegi ei ole määruskaebuses konkreetselt ka välja toodud, milles seisneb protokolli võltsitus. Asjakohatu on etteheide maakohtule, et kohus toimus kohtuniku juhtimisel, sest TsMS § 348 lg 1 järgi juhibki kohtuistungit kohus, s.o kohtunik, kes selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähtsust. Kohtul ei lasunud kohustust vaadata eraldi läbi ja lahendada enne kohtuistungit kohtule esitatud menetlusdokumendid (kaebused, avaldused, taotlused). Kohtul ei ole kohustust võtta vastu venekeelseid avaldusi ja taotlusi. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka selles osas. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kohus võtab vastu dokumente, mis ei ole eestikeelsed, ainult koos tõlkega ja kui tõlget ei esitata võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite tähelepanuta. Asjaolu, et kohtuistungil viibis tõlk, ei anna alust teistsuguseks järelduseks, sest tõlgi osavõtt kohtuistungist oli vajalik TsMS §-st 34 tulenevalt, et puudutatud isik saaks aru kohtuistungil toimuvast ja osaleda selles. Ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, nagu oleks isikut takistatud maakohtus oma seisukohti selgitada. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis puudutatud isik seletusi ja vastas talle esitatud küsimustele, seega oli tagatud TsMS § 477 lg-s 4 sätestatud ärakuulamisõigus. Ka ei ole kaebuses konkreetselt märgitud, mis jäi isikul esile toomata sellist, mida ta ei ole avaldanud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kolleegiumil ei ole põhjust uskuda kaebuse väidet, nagu oleks maakohus suhtunud puudutatud isikusse ja tema perekonda eelarvamusega, jättes tähelepanuta tema ütlused ning tõendid, et lapsel on kõik tingimused normaalseks eluks. Kohtul ei olnud alust pidada lapse toimetamist varjupaika eksituseks. Maakohtul lasus kohustus hinnata kõiki tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastada asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundada arvamus. Kohus on seda ka teinud. Asjakohatu on väide, et lapse emale ei võimaldatud esindajat. Lapse ema puudutatud isikuna ei taotlenud menetluses riigi õigusabi ja puudusid ka TsMS §-des 204 ja 219 sätestatud alused

Tsiviilasi nr 2-12-20151

eestkostja või esindaja määramiseks kohtu poolt. Kohus ei jätnud menetlusosalistele selgitamata nende õigused. TsMS § 347 lg 5 järgi selgitab kohus menetlusosalisele või tema esindajale kohtuistungil menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi juhul, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Käesoleva juhul esindas X Xt riigi õigusabi korras vandeadvokaat ja seetõttu ei pidanud kohus menetlusosalisele selgitama menetlusõigusi. Ebaõige on kaebuse väide, et kohtu poolt määratud advokaat ei teinud oma tööd korralikult. Maakohus jättis põhjendatult taotluse advokaadist loobumiseks ja uue advokaadi määramiseks rahuldamata. Kohus leidis õigesti, et esindaja kõrvaldamiseks TsMS § 45 lg 2 järgne alus puudub. Ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust kaevatava kohtumääruse tühistamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust pidada asja arutanud maakohtu kohtunikku erapoolikuks või et ta oleks juba eelnevalt olnud süüdistaval positsioonil. Kohtuistungi protokollist ei nähtu mingeid viiteid, millest võiks väidetavat olukorda järeldada. Taandust kohtuniku vastu puudutatud isik ei esitanud. Et maakohus on tuginenud määruses muuhulgas ka varem aset leidnud sündmustele ja asjaoludele (isiku varasemad korduvad karistused), ei võimalda väidetud järeldust teha. Kaebuse esitaja väide, et ta viibib vanglas, kus ei ole tõlki ja et sai maakohtu otsuse kätte 21.05.2013 eestikeelsena, millega on maakohus jätnud kaebaja ilma võimalusest otsus põhjalikult läbi lugeda ja see edasi kaevata, ei ole samuti põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 33 lg-st 4 korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. X Xt esindas menetluses vandeadvokaat, samuti ei taotlenud ta menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks (TsMS § 180 lg 1 p 1). Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Ü. Jänes

K. Paal

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.