Jätta XXX22.04.2013.a. vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
6.Jätta avaldaja menetluskulud kohtutäitur Urmas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Tärno
kanda
ja
teiste
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 052/2012/2619, milles XXX(edaspidi sissenõudja) on esitanud 27.08.2012.a. kaebuse, millise kohtutäitur 17.09.2012.a. jättis rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 17.09.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 052/2012/2619. Avalduse kohaselt on kohtutäitur asunud seisukohale, et kuna kaebaja esitas väidetavalt avalduse võlgniku XXXvastu täitemenetluse alustamiseks, siis puudus kohtutäituril alus täitemenetluse alustamata jätmiseks. Kaebaja märgib, et ta ei ole esitanud avaldust uue täitemenetluse alustamiseks ja seetõttu on täitemenetluse alustamine ebaseaduslik. Kohtutäitur avaldas laeva XXX enamapakkumise teate 23.12.2009.a. ja enampakkumise aeg oli 29.01.2010.a. Kaebaja teatas oma nõudest laeva XXX suhtes kohtutäiturile 27.10.2009.a., kohtutäitur lubas kaebajal ühineda täitemenetlusega 02.11.2009.a. Seega on kaebaja sissenõudja TMS § 149 lg 1 alusel kui ka õigeaegselt teatanud oma nõudest TMS § 108 lõigete 1 ja 2 alusel. Kohtutäitur on täiteasjas nr. 052/2009/5330 kaebajat selliselt ka kogu täitemenetluse vältel käsitlenud. Kohtutäituri käitumine on vastuoluline ja hea usu põhimõtte vastane, kui ta käsitleb kaebajat kõigepealt sissenõudjana täiteasjas nr. 052/2009/5330 ning seejärel käsitleb kaebaja avaldust täitemenetluse nr. 052/2009/5330 läbiviimiseks ja väljamaksete tegemiseks hoopis uue täitemenetluse alustamise avaldusena. Avaldaja selgitab, et tema 11.05.2012.a. avaldusel on võlgnikuna märgitud XXX, sest viimane oli võlgnikuks täiteasjas nr. 052/2009/5330. Kaebaja ühines täiteasjaga põhjusel, et täitemenetlust viidi läbi laeva XXXsuhtes ning kaebajal on täitedokument XXXja laeva XXXvastu. Kaebaja on laeva XXXhüpoteegipidaja, kes ühines võlgniku XXXsuhtes läbiviidava täitemenetlusega, sest selle käigus realiseeriti hüpoteegiga koormatud laev XXX. Kaebaja ei ole esitanud täitedokumenti XXXsuhtes. Kaebajal on välisriigi kohtuotsus laeva XXXja XXXsuhtes, mitte XXXsuhtes. Kohtutäitur on sellest asjaolust täpselt teadlik, sest ta on tsiviilasjas nr. 2-12-32278 asunud seisukohale, et kaebajal ei ole täitedokumenti XXXsuhtes. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlusega hea usu põhimõtte vastaselt ja isiku suhtes, kelle vastu kaebaja täitedokumenti ei ole esitanud. Kohtutäitur on asunud seisukohale, et ta lõpetab täitemenetluse nr. 052/2009/5330 pärast täitekulude suuruse kindlaksmääramist ega tee selles täitemenetluses väljamakset kaebajale, kuna täitemenetlus on alustatud hagi tagamise määruse alusel. 12.04.2013.a. menetlusdokumendis palub avaldaja tühistada kohtutäitur Urmas Tärno 17.09.2012.a. otsus täiteasjas nr. 052/2012/2619 ja kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus nimetatud täiteasjas. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Võlgniku seisukoht ja põhjendused
3.Võlgnik omapoolset seisukohta esitatud kaebuse osas kohtule ei esitanud. Kohus toimetas menetlusdokumendid võlgnikule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd võlgniku asukoha aadressil menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtul ei õnnestunud (XI köide t/l 152). Teade on avaldatud 13.05.2013.a. (I köide t/l 201). Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäituri arvates eksisteerib põhjendatud kahtlus, kas hagita asja algatamine on toimunud esindusõiguse piires või mitte. Kohtutäitur leiab, et advokaadibürool Glimstedt Straus ja Partnerid ning ka Marko Tiiman’il puudub õigus panka käesolevas asjas esindada. Eeltoodud põhjusel taotleb kohtutäitur TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel avalduse läbi vaatamata jätmist. Kogu kaebus tugineb väitel, et pank ei ole esitanud Vyborg Shippingu vastu täitemenetluse algatamise avaldust ning seetõttu on kohtutäituri poolt täiteasja algatamine ebaõige. Avalduses on pank nimetanud oma
nõude aluse ja nõude suuruse ning lisanud ka dokumendid, millest panga arvates nõue tuleneb. Seda arvestades on pank esitanud üheselt mõistetaval moel tahteavalduse viia läbi täitemenetlus panga esitatud dokumentide põhjal. Asjakohatud on panga argumendid ja viited teisele, s.o juba varem avatud täitemenetlusele, milles pank esines sissenõudjana ning esitas sundtäitmiseks sama täitedokumendi, mille täitmist ta palus 11.05.2012.a. avalduse alusel. Määrav on see, et vormikohane täitmisavaldus koos täitedokumendiga esitati ning sellisel juhul on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Täitedokumendi menetlusse võtmine toimub formaliseerituse põhimõtet järgides. Kohtutäitur jääb oma 17.09.2012.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 052/2008/11363, nr. 052/2009/5330, nr. 052/2012/2619 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 17.09.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 052/2012/2619 (I köide t/l 25-31). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 27.08.2012.a. kaebuse (I köide t/l 2124).
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 27.08.2012.a. kaebusest, milles avaldaja on asunud seisukohale, et menetlus täiteasjas nr. 052/2012/2619 tuleb lõpetada ning tühistada tuleb kohtutäituri Urmas Tärno 17.05.2012.a. otsused täiteasjas nr. 052/2012/2619 ja jätkata täitemenetlusega täiteasjas nr. 052/2009/5330.
9.TMS § 149 lg 1 järgi kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohtule esitatust nähtub, et kohtutäitur Urmas Tärno menetluses on täiteasi nr. 052/2009/5330, milline on algatatud sissenõudja XXXAS avalduse alusel XXX suhtes (II köide t/l 133). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täiteasjaga nr. 052/2009/5330 ühinemiseks (III köide t/l 7-10). Avaldajal on
täitedokument - Marshalli Saarte Vabariigi 15.10.2009.a. kohtuotsus nr. 2009-183 (II köide t/l 92-95). Harju Maakohus on 28.12.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 209-58140 eelpool nimetatud kohtuotsust tunnustanud ja tunnistanud Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks (II köide t/l 88-91).
11.Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur on avaldajat eelpool nimetatud täiteasjas sissenõudjana käsitlenud. Nimetatu nähtub kohtule esitatud 17.11.2009.a. täitekulude väljamõistmise otsustest (III köide t/l 39, 40) ja 29.01.2010.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist, millises kohtutäitur on märkinud avaldaja sissenõudjana 2 (III köide t/l 183-184).
12.Seega on avaldaja täiteasjas nr. 052/2009/5330 sissenõudja ning tal on kõik sissenõudja õigused kooskõlas TMS § 149 lg 2. Asjaolu, et täiteasi nr. 052/2009/5330 on algatatud hagi tagamise määruse täitmiseks, ei tähenda, et avaldajal puudub õigus saada oma nõue rahuldatud selle täiteasja täitmise käigus. Sundtäitmisega ühinemisel ei oma tähtsust, mis nõue on algselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud. Samuti ei piira ühe sissenõudja nõue (laeva arestimine) teis(t)e sissenõudja(te) õigust nõude (hüpoteegi realiseerimine) täitmiseks.
13.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kohtutäitur alustanud 17.05.2012.a. täiteasja nr. 052/2012/2619 menetlust (II köide t/l 76). Avaldaja on seisukohal, et ta pole esitanud avaldust uue täitemenetluse alustamiseks ja seetõttu on täitemenetluse alustamine ebaseaduslik. Kohtutäitur nimetatuga ei nõustu.
14.Kohus leiab, et asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile 11.05.2012.a. avalduse täitemenetluse läbiviimiseks ei anna kohtutäiturile alust uue täitemenetluse algatamiseks, kuivõrd osundatud avalduses tugineb avaldaja oma 02.11.2009.a. täitemenetlusega ühinemise avaldusele ja soovib väljamaksete tegemist esitades vastavad andmed (I köide t/l 35-36). Ka on avaldaja juba eelnevalt palunud kohtutäituril 28.06.2011.a. jätkata täitemenetlust täiteasjas nr. 052/2009/5330 (I köide t/l 32).
15.Seega tuleb kohtutäituril jätkata täitemenetlust avaldaja nõude suhtes täiteasjas nr. 052/2009/5330 ning seda enam olukorras, kus hüpoteegiga koormatud ning arestitud vara on müüdud ja on esitatud avaldus täitemenetlusega ühinemiseks. Täiteasja nr. 052/2012/2619 menetlus tuleb lõpetada, kuivõrd avaldaja on oma nõude rahuldamist taotlenud täiteasjas nr. 052/2009/5330.
16.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada ja tühistada 17.09.2012.a. kohtutäituri otsus. Samuti tuleb kohustada kohtutäiturit lõpetama täiteasja nr. 052/2012/2612 täitemenetlus.
17.Kohtutäitur on esitanud kohtule taotluse jätta esitatud avaldus läbi vaatamata. Kohus leiab, et kohtutäituri vastav taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Antud juhul on kohtule esitatud täiendavalt ka notariaalselt tõestatud kinnitus esindaja esindusõiguse kohta (I köide t/l 176-181). Seega puudub igasugune alus kahelda avaldaja lepingulise esindaja volituses.
18.TsMS § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. XXX esitas 22.04.2013.a. vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus on tagastanud avaldajale tsiviilasjas nr. 2-12-28338 tehtud kohtulahendid. Kohus leiab, et avaldaja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohus ei ole rikkunud menetlussätet ega menetlustoimingu tegemise vorminõudeid. Kohus selgitab,
et kooskõlas TsMS § 477 lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Samuti saab kohus hagita menetluses koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7).
19.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
20.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, määrab kohus, et avaldaja menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja võlgniku menetluskulud jäävad nende enda kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.