lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-28338/41

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-28338/41
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
18.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2923
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 663 lg 5, 6Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 152 lg 1Tunnistajatasu maksmineTsMS § 172 lg 8Menetluskulud hagita menetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-28338/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.11.2012

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-13-50257/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.20153-2-1-26-14Riigikohus14.04.20142-12-40014/25Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.11.20132-12-40014/17Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-28338

Tsiviilasi

OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno tegevusele täiteasjas nr 052/2009/5330

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu kohtunikuabi 19.09.2013 menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OAO Bank Sankt-Peterburg määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: OAO Bank Sankt-Peterburg (registrikood 1027800000140, asukoht 64A Maloohtinskij Prospekt, 195112 Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu

määrus

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu kohtunikuabi 19.09.2013 määrus osas, milles jäeti kohtutäitur Urmas Tärnolt OAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja mõistmata menetluskulud 328,50 eurot ületavas summas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista kohtutäitur Urmas Tärnolt OAO Bank Sankt-Peterburg kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1791,50 eurot.
3.
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 356Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
TsMS § 475Hagita asjad
TsMS § 667Määruskaebuse lahendamine
Määruskaebus rahuldada.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.08.11.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus OAO Bank Sankt-Peterburg (avaldaja) kaebuse ja jättis menetluskulud kohtutäituri Urmas Tärno kanda. 23.11.2012 esitas kohtutäitur Urmas Tärno Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse. 28.12.2012

määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. 17.01.2013 esitas kohtutäitur Urmas Tärno Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. 18.03.2013 määrusega jättis Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud kohtutäitur Urmas Tärno kanda.

2.09.04.2013 esitas OAO Bank Sankt-Peterburg Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus määrata kindlaks ja mõista kohtutäiturilt Urmas Tärnolt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 2120 eurot ilma käibemaksuta, millest 15 eurot on kaebuse eest tasutud riigilõiv ja 2105 eurot õigusabikulud. Samuti palus avaldaja määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldusele lisatud arvete ja tööaruannete kohaselt on avaldaja esindaja osutanud avaldajale õigusabi kokku 17 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot. Avaldaja esindaja osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 19.07.2012 kohtutäituri tegevusetuse kohta kaebuse koostamine – 4h 35min (550 eurot); 12.09.2012 kohtutäituri vastusele vastuse koostamine 2h 50min ja 14.09.2012 vastuse muutmine ja kohtusse saatmine 1h 25min (kokku 510 eurot); 22.10.2012 kohtumenetluse ülevaate koostamine 30 min ja 29.10.2012 kohtutoimiku läbivaatamine 30 min (kokku 120 eurot); 01.11.2012 täiendavate tõendite esitamise taotluse koostamine – 55min (110 eurot) ning 11.12.2012 vastus kohtutäituri apellatsioonkaebusele – 6h 40min (800 eurot).
3.Vastuseks kohtutäituri Urmas Tärno väidetele märkis avaldaja, et kohtutäituri vastuväited on põhjendamatud ning palus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada avaldaja koostatud menetlusdokumentide mahtu, mida arvestades ei ole menetluskulude vähendamine põhjendatud. Avaldaja on kohtutoimikuga tutvunud, sest kohtutäitur esitas kohtule ca 1700 leheküljel täitetoimiku, selleks kulus pool tundi ning kliendile kohtumenetluse ja täitemenetluse käigust ülevaate koostamine on samuti põhjendatud, sest klient peab olema teadlik menetluse käigust. Täiendavate tõendite esitamise vajadus tekkis pärast täitetoimikuga tutvumist ning asjaolu, et kohus tõendid asja juurde võttis, näitab taotluse asjakohasust. Avaldaja juhtis tähelepanu sellele, et Riigikohtus on menetluses tsiviilasi nr 3-2-1-58-13, kus vaidluse esemeks on TsMS § 172 lg 8 tõlgendamine. Samas küsimuses on avaldaja tsiviilasjas nr 2-10-60584 esitanud Riigikohtule määruskaebuse numbriga 7-1-2-123-13. Avaldaja pidas menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja juhindudes TsMS § 356 lg-st 1 mõistlikuks peatada menetlus, kuni Riigikohus on viidatud tsiviilasjades lahendi teinud, kuna tunnitasu määra vähendamine käesolevas asjas sõltub otseselt nendest lahenditest.
4.05.08.2013 esitatud teates märkis avaldaja muu hulgas, et Riigikohus on asjas nr 3-2-1-5813 teinud 19.06.2013 määruse ja leidnud, et TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine ei pruugi tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist (p 14). Seetõttu on kolleegium seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks TsMS § 175 lg 1 järgi on lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldaja leidis, et menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud asja materjalide hulgas olevate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kohtutäituri poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele pidi eelnema toimikuga tutvumine, kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus.

Puudutatud isiku vastuväited

5.15.05.2013 esitas kohtutäitur Urmas Tärno avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles leidis, et avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on õigusabikulude osas põhjendatud vaid osaliselt, kokku maksimaalselt 9 tunni ulatuses summas 77,85 eurot (8,65 x 9 h). Kohtutäitur ei vaidlustanud menetluskuludest riigilõivu summas 15 eurot. Kohtutäitur oli seisukohal, et kohtuasjas kantud õigusabikulud on ülepaisutatud ja õigusabiteenuse hulka on arvatud kulusid, mis ei ole seotud kohtuasjaga.
6.Arvel nr 033-07-12 kajastatud kohtutäituri tegevusetuse kohta kaebuse koostamise ajakulu 4h 35min pidas kohtutäitur ülepaisutatuks. Kohtutäitur leidis, et arvestades, et kohtule kaebuse esitamisele eelnes kohtueelne menetlus kaebuse esitamisega kohtutäiturile ning arvestades, et tegemist on professionaalse esindajaga, ei peaks kaebuse koostamiseks kuluma üle 3 tunni. Arvel nr 049-09-12 kajastatud kulusid kohtutäituri vastusele vastuse koostamiseks, vastuse muutmiseks ja kohtusse saatmiseks kokku 4h ja 15min ulatuses pidas kohtutäitur samuti ülepaisutatuks, märkides, et kohtutäituri vastus kohtule oli kahel lehel. Kohtutäitur pidas põhjendatuks vähendada nimetatud arve alusel taotletud ajakulu vähemalt 50% ulatuses. Arvel nr 101-10-12 kajastatud kohtumenetluse ülevaate koostamise kulu (30 min) ei pidanud kohtutäitur vajalikuks kuluks, leides, et tegemist on ilmselt avaldaja enda tarbeks koostatud ülevaatega. Samal arvel kajastatud kohtutoimiku läbivaatamise kulu osas leidis kohtutäitur, et see võib olla põhjendatud, juhul kui selline toiming on tehtud. Juhul, kui toimikuga tutvumine on toimunud, on arvel kajastatud kulud 50% ulatuses põhjendamatud. Arvel nr 058-11-12 taotletud täiendavate tõendite esitamise taotluse koostamise ajakulu 55min pidas kohtutäitur põhjendamatuks, märkides, et ta ei ole sellist taotlust saanud, mistõttu ei ole ka võimalik sellise taotluse olemasolus ja vajalikkuses veenduda. Arvel nr 048-12-12 taotletud kulude 800 eurot kohtutäituri apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks pidas kohtutäitur ülepaisutatuks, leides, et arvestades, et tegemist on professionaalse esindajaga, ei peaks vastuse koostamiseks kuluma üle 3-4 tunni.
7.Kohtutäitur märkis, et käesolevat asja on kohtud menetlenud hagita menetluses ja viitas seejuures Riigikohtu lahendi 3-2-1-17-11 p-s 12 väljendatud seisukohale, mille järgi hagita menetluses kohaldub TsMS § 172 lg 8 esimese lause üldregulatsioon kohtuväliste kulude kohta, mis võimaldab hüvitada õigusabikulud üksnes samas ulatuses tunnistajatele makstava hüvitisega. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosalise esindajate kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 nr 322 määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1-10 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 90 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli teenuse osutamise ajal töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot. Seega on võimalik maksimaalseks hüvitatavaks õigusabikuluks määrata 17,3 eurot tunnitasu. Kohtutäitur leidis, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud lähtuda hüvitava tunnistajatasu maksimaalmäärast. Vaidlus oli keskmise keerukusega ja aluseks tuleks võtta 5-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Esimese astme kohtu määrus
8.19.09.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohu kohtunikuabi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt Urmas Tärnolt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 328,50 eurot. Samuti kohustas kohus kohtutäiturit Urmas Tärnot tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni avaldaja kasuks viivist VÕS § 113 lgs 1 ettenähtud ulatuses.
9.Kohtunikuabi selgitas, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
10.Kohus tugines määruses ka TsMS § 174 lg-tele 1, 3 ja 5, § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 , § 175 lg-tele 1 ja 4 ning märkis, et avaldaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub nii tehtud töö sisu, kestus kui tunni hind. Seega on olemas kõik andmed, et kontrollida taotletavate kulude vajalikkust, põhjendatust ja aritmeetilist suurust. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Avaldaja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et kulud on reaalselt tekkinud. Kohus leidis, et TsMS § 175 lg-st 1 tuleneva esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult avaldaja esindamiseks tehtud tööga. Kohtunikuabil on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda, lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse.
11.Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning esitatud menetluskulude nimekirjaga, leidis kohtunikuabi, et nimekirjas kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Kohus märkis, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kehtiva TsMS § 172 lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Avaldaja kaebuse esitamise ajal 19.07.2012 kehtinud TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.TsMS § 152 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on 22.12.2005 määrusega nr 322 kehtestanud kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg 3 järgi määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Tsiviilasja 2-12-28338 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 19.07.2012-18.03.2013. Kohtule kaebuse esitamise ajal (19.07.2012), enne 14.01.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis. Seega on võimalik hüvitatavaks õigusabikuluks määrata maksimaalselt 18 eurot tunnitasu (1,80x10=18).
13.Kohus leidis, et õigusabile kulunud põhjendatud ajakulu on kokku 17 tundi 25 minutit. Arvestades menetluse käiku ja õigusteenuse osutaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja

põhjendatust, leidis kohtunikuabi, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks tunnistajatasu tunnitasu ülemmäär. Seega kuulub hüvitamisele avaldajale kokku 17 tundi 25 minutit x 18 eurot = 313,50 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu, kokku summas 328,50 eurot. TsMS § 177 lg-le 2 viidates märkis kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

14.04.10.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 19.09.2013 määruse ja teha uue määruse, millega mõista kohtutäiturilt Urmas Tärnolt avaldaja kasuks välja täiendavalt menetluskulud summas 1791,50 eurot, s.o kokku summas 2120 eurot.
15.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse normi, mõistes avaldaja esindajakulud välja samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Avaldaja selgitas 05.08.2013 menetlusdokumendis, et Riigikohus on teinud 19.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-158-13 määruse, millega muudeti senist praktikat esindajakulude kindlaksmääramisel hagita menetluses. Riigikohus asus seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks TsMS § 175 lg 1 järgi on lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seega käesolevas asjas TsMS § 172 lg 8 ei kohaldu ning lähtuda tuleb TsMS §-st 175 lg-st 1, kontrollides lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus on vaidlustatud määruses leidnud, et nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja tehtud toimingud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks, mistõttu on esindajakulu väljamõistmine 17 tunni ja 25 minuti ulatuses põhjendatud. Riigikohus on 02.10.2013 määruses nr 3-2-1-93-13 mainitud seisukohta kinnitanud ja märkinud esindajakulu suuruse kohta määruse p-s 12, et kohtud on avaldaja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 26,95 tundi. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud neile antud diskretsiooniõigust avaldaja esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Seega on ka käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik avaldaja esindaja tunnihind 120 eurot.
16.Avaldaja selgitab, et Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13 on tehtud samade menetlusosaliste vahel tsiviilasjas nr 2-10-60584. Harju Maakohus on 08.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 212-28338 leidnud, et kohtutäiturile 21.11.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (tsiviilasjas nr 2-10-60584) pandud kohustus avaldaja 09.11.2010 kaebuse läbivaatamiseks ei ole kohtutäiturit motiveerinud märgitud kohustust täitma ning seetõttu tuleb kohtul maakohtule esitatud kaebus lahendada ning määrata väljamakse suurus ja tasumise tähtaeg. Seega on käesoleva kohtumenetluse põhjustanud kohtutäitur, kes on jätnud täitmata kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-10-60584. Kui kohtutäitur on jätnud kohtu ettekirjutuse täitmata, siis on igal juhul põhjendatud esindajakulu kindlaksmääramine tunnihinnaga 120 eurot.
17.Maakohus jättis mainitud kohtupraktika kohaldamata, kuna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitati enne praktika muutmist. Selle kohta on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-13 p-s 14 märkinud, et teistsuguse lahendi tegemiseks ei oleks alust põhjusel, et tulenevalt varasemast Riigikohtu praktikast võis kohtutäitur uskuda, et temalt ei saa nõuda esindajakulude hüvitamist üle TsMS § 172 lg 8 esimeses lauses ettenähtud määra. Kolleegium ei saa seaduse tõlgendamisel lähtuda varasemast praktikast, kui normile antud tõlgendust on muudetud. Tõlgendust muutev Riigikohtu lahend ei muuda tõlgendust üksnes selle lahendi jaoks, vastasel juhul võiks olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega teiste sarnaste samal ajal menetletavate asjadega. Seega on Riigikohus asunud seisukohale, et

tõlgenduse muutmine on kohaldatav ka nendele avaldustele, mis on esitatud enne kohtupraktika muutmist. Vastus määruskaebustele

18.Kohtutäitur Urmas Tärno leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata. Edasine menetluse käik
19.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtunikuabi 19.09.2013 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 osaliselt tühistada ja määruskaebus rahuldada.
21.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti mõistnud avaldaja õigusabikulud välja samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kuulub käesolevas asjas kohaldamisele avaldaja kaebuse esitamise ajal, 19.07.2012, kehtinud TsMS § 172 lg 8, on vastuolus Riigikohtu kehtiva praktikaga. Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise määruse tegemise ajaks oli Riigikohus lahendis nr 3-2-1-58-13 oma varasemat seisukohta oluliselt muutnud, kuna varasem käsitlus ei võimaldanud tagada igat liiki hagita menetlustes isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Kuna hagita asjade hulka kuuluvad muuhulgas ka vaidlusmenetluse elemente sisaldavad asjad, milleks on Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-58-13 tulenevalt ka kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus, tuli kohtul arvestada, et selle menetluse puhul ei oleks esindajatasu määramisel õige ega õiglane lähtuda tunnistajatasu määradest. Seega, kuigi kaebused kohtutäituri otsuste peale vaadatakse läbi hagita menetluses, on selle kaebuse menetlemise puhul tegemist siiski hagimenetlusele sarnase menetlusega, mistõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175 lg-id 1-31. Põhiliseks kriteeriumiks, millest tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda, on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-13).
22.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolu, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht, mille järgi on lubatav TsMS § 175 lg-eid 1-31 kohaldada ka hagita menetluses, on hilisem kui praeguses asjas esitatud kaebus ja toimunud põhimenetlus, ei oma antud juhul sisulist mõju. Selles osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse seisukohaga ja leiab, et tulenevalt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-93-13 p-s 14 märgitust ei olnud maakohtul kehtivast Riigikohtu praktikast teistsuguse lahendi tegemiseks alust põhjusel, et tulenevalt varasemast Riigikohtu praktikast võis kohtutäitur uskuda, et temalt ei saa nõuda esindajakulude hüvitamist üle TsMS § 172 lg 8 esimeses lauses ettenähtud määra. Kuigi Riigikohus on varasemates lahendites seaduse tõlgendamise osas avaldanud teistsugust seisukohta, tuleb siiski arvestada praegusega, sest varasem ei võimaldanud kohtutel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust, s.h praegust põhimenetlust, iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Sellise menetluse puhul oleks ebaõiglane lähtuda TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest. Seetõttu tuleb ka praeguses menetluses kohaldada esindajakulude väljamõistmisel üldnormina ikkagi TsMS § 175 lg-eid 1-31, mida maakohus teinud ei ole. Õige on küll maakohtu poolt märgitu, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha, kuid teisalt ei saa

kõrvale jätta teiste menetlusosaliste õigusi, mille järgi on neil võimalik eeldada, et vaidlusmenetluse tüüpi hagita menetluses nende kantud menetluskulud teatud juhtudel ka hüvitatakse (sarnastel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi). TsMS § 172 lg 8 esimese lause kitsendatud tõlgendusega nõustumine muudaks kaheldavaks nimetanud normi vastavuse põhiseadusele.

23.Kuna maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud valedest eeldustest, tuleb maakohtu määrus tühistada avaldaja menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas, millises osas on avaldaja maakohtu määruse ka vaidlustanud. Maakohtu eksimus menetluskulude kindlaksmääramisel on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtul. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus lahendatakse hagita menetluses. Hagita menetluses ei ole Vabariigi Valitsus TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-13 p-s 12 asunud seisukohale, et seetõttu tuleb õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) eesmärgist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avaldaja esindamiseks kulunud töötundide määramisel õigesti hinnanud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Samuti ei järeldu asja materjalidest, et avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et esindajakulu ei sisalda käibemaksu. Seega tuleb kohtutäiturilt menetluskuludena avaldaja kasuks kokku välja mõista avalduses märgitud menetluskulud summas 2120 eurot, mis koosnevad riigilõivust 15 eurot ja õigusabikuludest 2105 eurot (120 x 17 tundi ja 25 minutit). Arvestades, et maakohus on vaidlustatud määruses rahuldanud avalduse 328,50 euro ulatuses, kuulub kohtutäiturilt avaldaja kasuks täiendavalt väljamõistmisele 1791,50 eurot.
24.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.