Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks pankrotivara arvel 904 eurot (lisandub sotsiaalmaks 298,32 eurot) ja kulutuste katteks 159,54 eurot, mis kanda Peeter Sepperi arveldusarvele nr 10022075282009.

Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 17.05.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalduse OÜ XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse esitamise seisuga oli võlgniku maksuvõlg kokku 401 045,53 eurot. Maksuhaldur on algatanud täitemenetluse ning arestinud võlgniku pangakonto. Võlgnikul on kaheksa kinnisasja, kuid nende koguväärtus on 22 803,98 eurot. Maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda täitemenetluses nelja aasta jooksul. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 13.06.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 20 000 euro väärtuses ja kohustusi on 800 541,23 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 904 eurot (lisandub sotsiaalmaks 298,32 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 159,54 eurot. 28.08.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetus tekkis 2008.a lõpus ja vara tagasivõitmise võimalused võivad esineda. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ning kirjalikke vastuväiteid pankrotiavaldusele ega ajutise halduri aruandele esitanud ei ole. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kuivõrd haldur ei ole üheselt tuvastanud raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu, asub kohus seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri esitatud seisukohaga 2008.a lõppu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23.09.2013 kell 10.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 904 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 159,54 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11,8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 904 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 159,54 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.