OÜ Eesti Leivatööstus hagi Linerel OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. juuli 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Linerel OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Linerel OÜ (registrikood: 11504695), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Vastustaja (hageja): OÜ Eesti Leivatööstus (registrikood: 12245333), esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav ja advokaat Magnus Braun Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. juuli 2013 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.OÜ Eesti Leivatööstus esitas Tartu Maakohtule Linerel OÜ vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja väärtuse hüvitamisena põhivõla summas 61 688,20 eurot ja viivisevõla hagi esitamise seisuga 9958,20 eurot. Alternatiivselt nõudis hageja mõista kostjalt enda kasuks välja rendilepingust tuleneva põhivõla summas 79 645,16 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 413,88 eurot. Ühtlasi palus hageja hagi tagada ja arestida kostja arveldusarved haginõude 61 688,20 euro ulatuses Eesti krediidiasutustes OÜ Eesti Leivatööstus kasuks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 16. juuli 2013 määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis Linerel OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 61 688,20 euro ulatuses OÜ Eesti Leivatööstus kasuks. Kohus määras 61 688,20 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi tagada, sest arvestades nõude suurust, võla tekkimise aega ning hageja kogutud andmeid ja esitatud tõendeid kostja vara ja võlgade kohta, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamiseks tuleb arestida kostja pangakontod Eesti krediidiasutustes kokku 61 688,20 euro ulatuses hageja kasuks. Maakohus leidis, et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja avalduse kohaselt valdab ja kasutab kostja alates 2. aprillist 2012 kuni käesoleva ajani hagejale kuuluvaid kinnistuid ja vara ilma õigusliku aluseta. Hageja esitas kostjale arved kinnistute ja vara kasutamise eest, kokku summas 61 688,20 eurot, kuid kostja ei ole neid tasunud. Hageja alternatiivnõue, mis tuleneb rendilepingust, on 79 645,16 eurot. Hagejale teadaolevalt on kostja vastu nõue ka Lõuna Toiduainetetööstuse AS-il (pankrotis), kes on
12.aprillil 2013 esitanud kostjale väärtuse hüvitamise nõude summas 318 134,86 eurot. Äriregistri andmete kohaselt on kostjal maksuvõlg summas 181 727,01 eurot, millele lisandub intress summas 11 503,87 eurot, kokku 193 230,88 eurot. Lisaks eeltoodule on kostjal hagejale teadaolevalt täitmata kohustused Tartu Mill AS ees summas ca 100 000 eurot ja AS Tartu Toiduveod ees summas ca 50 000 eurot. Kostjal puudub avalikest registritest nähtuv vara (kinnistud, väärtpaberid), mille arvelt võiks olla võimalik täita tsiviilasjas nr 2-13-33114 tehtav otsus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Linerel OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. juuli 2013 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuses ja selle täienduses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puuduvad hagi tagamise alused. Kostja hinnangul ei saavutata mingil viisil käesoleval kujul hagi tagamisega võimaliku hageja jaoks soodsa kohtuotsuse täitmise lihtsustamist, kuna juhul, kui kohus ei tühista kiiremas korras hagi tagamisega kohaldatud kostja kontode aresti, kaasneb sellega kostja majandustegevuse lõppemine ning eelduslikult ka pankrot. Hageja on kohut ilmselgelt eksitanud, kui on märkinud, et kostja valdab hagejale kuulvaid kinnistuid ilma õigusliku aluseta. Kostjal puuduvad hageja poolt nimetatud isikute ees hageja poolt nimetatud
ulatuses võlgnevused. Asjaolu, et äriregistri kohaselt on kostjal maksuvõlgnevus summas 181 727,01 eurot, ei oma mingit tähendust. Viidatud maksuvõlg on ajatatud ning kostja täidab maksukohustusi järjepidevalt. Maksu-ja Tolliametil ei ole kostja suhtes mingisuguseid pretensioone. Seoses väitega, et ka Lõuna Toiduainetetööstuse AS-il (pankrotis) on kostja vastu nõue, selgitab kostja, et see väide on täiesti vale; 2) jääb arusaamatuks nõue, mille alusel hagi on tagatud. Tegemist on ilmselgelt perspektiivitu hagiga. Poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-13-12743 käimas vaidlus rendilepingu kehtivuse üle ning kinnisasjade, millel toimub tootmistegevus, üleandmiseks. Kostja on teinud hagejale tasaarvestusavalduse. Kostja omandas kõnealuse kinnisasja enampakkumiselt koos rendilepinguga kostja kasuks, mistõttu läks rendileping hagejale üle ning seni, kuni seda ei ole tühistatud, rendileping kehtib; 3) ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu proportsionaalne. Riigikohus on rõhutanud, et arvelduskonto tuleks arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-133-10 p 16). Kostja kontode arestimise tagajärjeks on kostja majandustegevuse täielik seiskumine ning hilisem majandustegevuse seiskumisest tulenev vältimatu pankrot. Kuigi kostjale ei kuulu kinnisvara, nt kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, ei ole TsMS § 378 lg 4 mõttes kõiki asjaolusid arvestades siiski põhjendatud kostja kontode arestimine; 4) ei ole hageja tasunud hagi tagamise taotluselt õiges suuruses tagatist. TsMS § 383 lg l1 näeb ette imperatiivse eelduse, ilma milleta ei ole võimalik rahalise nõudega hagi tagada. Hageja on hagis esitanud kaks alternatiivset nõuet, kusjuures alternatiivne nõue on suurem kui põhinõue. Hageja nn põhinõue koosneb nõudest summas 61 688,20 eurot ning viivisenõudest. Kostja hinnangul tuleb TsMS § 383 lg l1 kohaldamisel arvestada ka viivisesummat.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.OÜ Eesti Leivatööstus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi tagamine seaduslik ja vajalik. Vastavalt Riigikohtu praktikale tingivad hagi tagamise vajaduse asjaolud, et kostja ei ole esitanud majandusaasta aruannet ja kostjale ei kuulu muud vara, mida arestida või millele seada kohtulikku hüpoteeki, mille arvelt oleks võimalik täita asjas tehtavat kohtuotsust. Kui määrus tühistatakse, puudub kostjal pangagarantii hankimiseks igasugune tarvidus ning hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine on raskendatud või võimatu; 2) on maakohus hagi menetlusse võtnud ning seega hagi lubatavust hinnanud. Antud menetlusstaadiumis tuleb Riigikohtu juhiste järgi eeldada hageja faktiliste väidete õigsust ning seeläbi otsustada, kas hagejal võib kostja vastu rahaline nõue olla. Kostjal on avalikult kättesaadavate andmete kohaselt 7. augusti 2013 seisuga maksuvõlg summas 297 200 eurot (lisanduvad intressid summas 972 eurot), sh ajatatud maksuvõlg summas 285 450 eurot. Kostja ajatamata maksuvõla summa on 11 750 eurot. Teiseks on kostja maksuvõlg kasvanud vähem kui kuu ajaga enam kui 110 000 euro võrra. Seega on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu, sest kostjal on ilmselgelt olulisi probleeme oma kohustuste täitmisega. Ühtlasi tuleb kostja majandusliku seisundi hindamisel arvestada ka Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis) 318 134,86 eurose nõudega. Kostja teadaolevad kohustused kolmandate isikute ees, arvestades kostjal igasuguse vara puudumist, põhistavad hagi tagamise vajalikkust;
3) on hagi tagamine palutud viisil ainus võimalik viis hõlbustamaks asjas tehtava lahendi täitmist. Kostjal on kooskõlas TsMS §-ga 385 võimalik arveldusarvete arestimise abinõu asendada raha maksmisega või pangagarantii esitamisega; 4) ei ole hagi tagamise abinõu kostjat koormav. Riigikohtu seisukohtadest tulevalt on kostja jaoks hagi tagamine põhjendamatult koormav siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kuivõrd hageja on palunud hagi tagada vähimas võimalikus ulatuses, s.o kahest esitatud nõudest väiksema ulatuses, arvestamata seejuures viiviseid, ei koorma palutud hagi tagamise abinõu kohaldamine kostjat enam, kui hageja põhjendatud huvide kaitseks ja kohtuotsuse täitmiseks on minimaalselt vajalik. Vastavalt Riigikohtu praktikale tingib hagi tagamise vajalikkuse ka tõsiasi, et kostja lõpetas eelmise majandusaasta kahjumiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, nagu puuduksid käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise alused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist ning hagi tuleb TsMS § 377 lg 1 kohaselt tagada. Maakohus on hagi tagamisel õigesti aluseks võtnud nõude suuruse, võla tekkimise aja ning hageja kogutud andmed ja esitatud tõendid kostja vara ja võlgade kohta.
7.Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, nagu oleks esitatud nõue ebaselge, selgitab ringkonnakohus, et hagi tagamise taotlust lahendades tuleb kohtul TsMS § 377 kohaselt piirduda üksnes üldise kontrolliga, kas hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatuse korral oleks hagi rahuldamine põhimõtteliselt võimalik.
8.Ringkonnakohus leiab, et valitud hagi tagamise abinõu – arvelduskontode arestimine – on tsiviilasja asjaolusid arvestades proportsionaalne. Maakohus on arvestanud TsMS § 378 lg 4 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei koorma kohaldatav abinõu kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on 20. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Käesoleval juhul ongi maakohus tuvastanud, et alternatiivset mõistlikku hagi tagamise abinõud ei ole ja hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine ohtu sattuda. Kuna kostjal puudub vara (kinnistud, väärtpaberid), mille arvelt võiks olla võimalik kohtuotsust täita, siis valis maakohus õigesti konto arestimise kui tsiviilasja asjaolusid arvestades ainuvõimaliku hagi tagamise abinõu. Seejuures on hagi tagatud summas 61 688, 21 eurot, mille näol on hageja väitel tegu vähima võimaliku nõudega.
9.Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et hageja oleks pidanud tagatist maksma põhinõude summalt koos viivistega, märgib ringkonnakohus, et kuna hageja taotles hagi tagamist 61 688,20 euro ulatuses, siis on tagatis 5% nimetatud summalt, s.o 3084,41 eurot, mis on hageja poolt tasutud. TsMS § 383 lg l1 kohaselt kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.
10.Ringkonnakohus järeldab, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga.
11.TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.