Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-12709
Tsiviilasi
XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine, vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised
Võlgnik: XXXX(pankrotis, isikukood XXXX, elukoht XXXX e-post XXXX)
võlgniku kohustustest
Pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur Kotzebue 9 10412 TALLINN e-post [email protected]) Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
pankrotimenetlus raugemise
Danske Bank A/S Eesti filiaal
Maksu- ja Tolliamet
Rahuldamata nõue 46 280,81 56,49 pankrotihalduri
menetlusabi,
109,04 eurot
Pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus sotsiaalmaks ajutise halduri tasult pankrotihalduri taotletav tasu sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult
656 eurot 112,14 eurot 216,48 eurot 672,00 eurot 221,76 eurot.
Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara.
Danske Bank A/S Eesti filiaal
Maksu- ja Tolliamet
Rahuldamata nõue 46 280,81 56,49
Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.
Kokku on haldur kulutanud võlgniku pankrotimenetluses 8,4 töötundi arvestusega 80 eurot tunnis. Seega pankrotihalduri tasu ja sotsiaalmaks sellelt kokku 893,74 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 109,04 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul pankrotimenetlusse raha ei laekunud, taotleb haldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXX menetlusabi andmist summas 1 002,80 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 11.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 400 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 46 280,81 eurot ning Maksu- ja Tolliamet 56,49 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,4 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et tal puuduvad vastuväiteid halduri tasu osas. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Haldur palub aruandes kinnitada võlgniku pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulud summas 109,04 eurot, milleks on bürooteenuse kulud. Võlgnik on kinnitanud, et tal puuduvad vastuväiteid halduri tehtud kulutuste osas. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kinnitamisele kuuluvad halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 109,04 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXXon 19.03.2013 esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse
§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosoleku 01.08.2013 otsusega tehti ettepanek nimetada XXXX(pankrotis) usaldusisikuks XXXX(isikukood XXXX), kes on esitanud vastava kirjaliku nõusoleku. Haldur ega võlausaldajad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes kohtule esitatud ei ole. Halduri aruandest ja toimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada XXXX(pankrotis) usaldusisikuks XXXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.