Muud › Mereõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-12-40209/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Mereõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.08.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1606

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CraftChart OÜ10966896(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-40209

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-40209

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2013.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Lenford Global Inc. hagi CraftChart OÜ vastu dokumentide ja pitsatite ehtsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.05.2013.a määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse Lenford Global Inc. määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Lenford Global Inc. (asukoht: Akarda Bldg,. 24 De Castro Street, esindajad Wickhams Cay I, Road Town, Tortola, British Virgin Islands), tehinguline esindaja Vjatšeslav Šantašev Kostja (vastustaja): CraftChart OÜ (registrikood: 10966896; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Indra Kaunis Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 13.05.2013.a määrus jätta muutmata.

2.Lenford Global Inc. määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Muud

3.Harju Maakohus jättis 13.05.2013.a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus (edaspidi Arbitraažikohus) tegi 05.04.2012.a asjas nr 10-1/2011 (CraftChart OÜ hagi Lenford Global Inc. vastu 300 000 euro nõudes) vaheotsuse, millega luges Arbitraažikohtu pädevaks vahekohtuks nimetatud vaidluse lahendamiseks ja tunnistas 27.10.2009.a laeva operaatorlepingu Shipman 98 olemasolu laeva „LENGLO“ suhtes kostja kui laeva haldaja ja hageja kui laeva omaniku vahel. 30.04.2012.a esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtusse avalduse Arbitraažikohtu vaheotsuse tühistamiseks, väites mh, et „pooled ei ole leppinud kokku vaidluse üleandmise kohta vahekohtule vastavalt operaatori poolt esitatud võltsitud lepingule „Shipman98“, ja et „vahekohtu väited lepingu olemasolu ning vahekohtu pädevuse kohta ei vasta faktilistele asjaoludele“. Kokkuvõtlikult – hageja tugines vaheotsuse tühistamist taotledes tõendamata väidetele lepingu puudumise kohta (mh, et lepingut ei ole sõlmitud ja et esitatud lepingudokument on võltsing) hageja ja kostja vahel. 25.06.2012.a tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-17187 määruse, millega jättis rahuldamata hageja avalduse Arbitraažikohtu vaheotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et Arbitraažikohus on oma vaheotsust piisavalt põhjendanud, ja järgis vahekohtu vaheotsuse põhjendust ega pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 6 sätestatud põhimõttest lähtudes vajalikuks seda üle korrata. Vahekohus leidis, et eksisteeris leping hageja ja kostja vahel (s.t 27.10.2009.a BIMCO - Baltic and International Maritime Council – standardvormil sõlmitud laeva „LENGLO“ operaatorleping, inglise keeles Ship Management Agreement, edaspidi ka „Leping“), milles sisaldus ka kokkuleppe vaidluste Arbitraažikohtule lahendada andmiseks. Arbitraažikohus tegi 24.10.2012.a asjas nr 10-1/2011 otsuse, millega rahuldas osaliselt kostja hagi hageja vastu, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 308 392,25 eurot (sh põhivõlgnevus, viivisevõlgnevus, menetluskulud). 28.02.2012.a esitas hageja maakohtusse tuvastushagi seoses väidetava õigussuhte puudumisega 27.10.2009.a Lepingu Shipman 98 osas. Harju Maakohus jättis 13.06.2012.a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna oli alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle. 19.11.2012.a esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse Arbitraažikohtu 24.10.2012.a otsuse tühistamiseks. Kostja vastas avaldusele 28.01.2013.a, taotledes ringkonnakohtult menetluse lõpetamist või avalduse läbi vaatamata jätmist. Tallinna Ringkonnakohus ei olnud

Tsiviilasi nr 2-12-40209 käesoleva määruse koostamise ajal hageja 19.11.2012.a avalduse läbi vaatamata jätmise ega menetluse lõpetamise kohta veel seisukohta võtnud. Kohus leidis, et käesoleva hagiavaldusega üritab hageja sisuliselt taaskordselt küsimuse alla seada Arbitraažikohtu vaheotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2012.a määrusega kinnitatud Lepingu olemasolu ja Arbitraažikohtu pädevust hageja ja kostja vahelise Lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks. TsMS § 751 raames on hageja oma edasikaebeõiguse minetanud, s.t hagejal puudub seadusega kaitstud huvi/õigus, millele riik peaks andma õiguskaitset. Vaheotsuse taaskordne vaidlustamine ja Lepingu ning vahekohtu kokkuleppe mitte-olemasolu tuvastamise taaskordne taotlemine ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2012.a määruse suhtes ka kooskõlas (ringkonnakohtu) lahendi lõplikkuse põhimõttega (TsMS § 756 lg 4). Hageja taotleb hagiavaldusega kahe lepingudokumendi, kahe pitsati ja kahe Declaration of Company „kehtetuks tunnistamist“. Hageja märkis, et nimetatud dokumentide ja pitsatite „kehtetuks tunnistamise“ tagajärjel: tunnistatakse laeva „LENGLO“ arestimine Itaalias ebaseaduslikuks; puudub seaduslik õigus esitada hageja vastu hagiavaldus Arbitraažikohtusse (arvatavasti mõtleb hageja siin vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamist); saab võimalikuks nõuda sisse kostja poolt hagejale laeva „LENGLO“ arestimisega seotud deposiidi maksmisega tekitatud kahju. Kohtu hinnangul ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavaid eesmärke, kuna hagi rahuldamine ei tooks kaasa hageja soovitud tagajärgi. Hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ning käesoleva tuvastushagi kaudu ei ole hagejal võimalik oma õigusi ega huve kaitsta. TsMS § 423 lg 2 p 2 eesmärgiks on välistada selliste hagide menetlemine, millel ei oleks sisulist tulemit. Kuna hageja eesmärk on soorituse saamine tulevikus (laeva aresti ebaseaduslikuks tunnistamine, vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamine, kahju hüvitamine), siis pole põhjendatud sooritusnõudest eraldi tuvastusnõude menetlemine, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Vahekohtu kokkuleppe puudumist ja laeva opereerimisega seotud dokumentide kehtetust ei tõestanud hageja ei Arbitraažikohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus. Käesolev iseseisva tuvastusnõude menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi ja selliseid nõudeid eraldi menetleda ei ole vajalik. Hagejal on võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja seepärast on kohtu hinnangul põhjendatud jätta niisugune hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et hageja eesmärgi, et dokumentide ja pitsatite kehtetuse tuvastamise korral „puudub seaduslik õigus esitada hageja vastu hagiavaldus Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtus“, saavutamine on käesoleva tuvastushagi esitamisega välistatud, kuna kostja on Arbitraažikohtusse hagi juba esitanud ning lõppotsus on selles asjas 24.10.2012.a tehtud. Kui eeldada, et hageja eesmärgiks on käesoleva hagiga vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamine, siis kohus on tuvastanud, et hageja on 19.11.2012.a esitanud Tallinna Ringkonnakohtusse avalduse vahekohtu 24.10.2012.a otsuse tühistamiseks mh ka alusel, et hageja ja kostja vahel puudus vahekohtu kokkulepe. Seega ei ole dokumentide ja pitsatite kehtetuse tuvastamiseks esitatud käesoleva hagiavalduse menetlemine vajalik ega otstarbekas. Vastuvõetav ei saa olla olukord, kus üks kohus (käesoleval juhul Harju Maakohus) peab tuvastama lepingu kehtetust, kui teine kohus (Arbitraažikohus) on tunnistanud selle olemasolu ja kehtivust (mida on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus) ning on teinud sellest lähtuvalt vaidluse osapooli siduva otsuse.