Kohtulahend

2(7)

Toimikus olevast volikirjast nähtuvalt on hageja andnud esindajale volituse alates 07.09.2009. Menetluskulude nimekirjast nähtub, milliseid erinevaid õigustoiminguid tegi esindaja hageja huvides ja nende toimingute tegemisele kulunud aeg. Menetluse käigus esitas hageja 7 menetlusdokumenti: hagiavaldus 4 lk (kd. I, tl. 1 – 5), avaldus 2 lk (kd. I, tl. 105 - 107), vastus vastuhagile 15 lk (kd. II, tl. 194 - 209), seisukohad 1, 5 lk (kd. III, tl. 2 - 3), teesid 3 lk (kd. III, tl. 148 - 150), vastuapellatsioonkaebus 1 lk (kd. IV, tl. 21 - 22), vastus apellatsioonkaebusele 16 lk (kd. IV, tl. 30 45). Kohtuvaidluse jooksul on peetud 4 kohtuistungit, millest 21.04.2010 istung kestis 48 minutit, 02.02.2011 istung 1 tund, 12.09.2011 istung 35 minutit ja 24.10.2011 istung 58 minutit. Esindaja osutas õigusabi maakohtus 69 tundi hinnaga 63,91 ja 64 eurot ning apellatsiooniastmes 42,5 tundi, hinnaga 64 eurot. Hageja esindaja kulutas hagiavalduse esitamiseks, materjalidega tutvumisele ja hagi koostamisele 8 tundi. Nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu, hagiavalduse pikkust ja lisatud dokumentide hulka, on toimingutele kulutatud 8 tundi mõistlik ja vastab tehtud tööle. Hagiavaldusele vastuse kirjalikult formuleerimiseks põhjendatud ajakuluks võiks lugeda 3 - 4 tundi arvestusega, et 1 lehekülje koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund ja dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele 4 - 5 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamisele ja 21.04.2010 istungil (istungi pikkus 48 minutit) osalemisele kulutatud 4 tundi on põhjendatud ajakulu. Kostja esitas kohtuistungile eelnenud perioodil vastuse hagile ja täiendavad seisukohad, millele lisatud dokumentidega (160 lk.) tuli enne istungit tutvuda. Seega on nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja nende tegemisele kulutatud 4 tundi vastab tehtud tööle. 04.05.2010 avalduse koostamiseks kulutatud 3 tundi on ülemäärane. Avalduse kirjalikult formuleerimiseks põhjendatud ajakuluks võiks lugeda 2 tundi arvestusega, et 1 lehekülje koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund. Vastuhagiga tutvumisele, vastuse koostamisele ja täiendava 17.06.2010 nõude esitamisele kulutatud 28 tundi on põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide pikkust ja lisatud dokumentide hulka. 02.02.2011 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele (kestus 1 tund) ning teeside koostamisele kulutatud 26 tundi on ülemäärane. Teeside kirjalikult formuleerimise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi ja kohtuistungi ettevalmistamisele 4 tundi, arvestades asjaolu, et uusi dokumente täiendavalt enne istungit ei esitatud ning olemasolevate materjalidega on eelnevate vastuste koostamise käigus piisavalt tutvutud. Seega, põhjendatud ajakuluks on 8 tundi. Eelnevast tulenevalt on maakohtus põhjendatud ja vajalik hageja esindaja poolt õigusabi osutamine 50 tunni ulatuses. Hageja esindaja osutas õigusabi maakohtus tunnihinnaga 63,91 eurot ja 64 eurot. Seega põhjendatud ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks võib lugeda 3196,22 eurot (42 x 63,91+ 8 x 64). Hageja esindaja kulutas apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 26 tundi, mis on põhjendatud ajakulu. Vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulutatud 4 tundi on ülemäärane. Vastuapellatsioonkaebuse pikkus on 1 lehekülg ja selle kirjalikuks formuleerimiseks võis kuluda 1 tund. 12.09.2011 kohtuistungiks (kestusega 35 minutit) ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulutatud 9 tundi on põhjendatud ajakulu. 24.10.2011 kohtuistungi (kestusega 58 minutit) ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulunud 3, 5 tundi on põhjendatud. Hageja esindaja pidi eelnevalt tutvuma kostja esitatud kompromissi seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik hageja esindaja poolt õigusabi osutamine 39,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 64 eurot, seega põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 2528 eurot (39,5 x 64). Kokku moodustab põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtus 5724,22 eurot. Tsiviilasja hind oli 28 462,35 eurot ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr. 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ järgi

3(7)

on kuni 32 000 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 11 500 eurot. Avaldaja esindaja kulud ei ületa kehtestatud õigusabikulude sissenõudmise lubatud piirmäära. Hageja menetluskulu maakohtus on 6 391,80 eurot (riigilõiv 3195,58 eurot ja õigusabikulu 3196,22 eurot), ringkonnakohtus 2847,55 eurot (riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulu 2528 eurot). Arvestades kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotust, moodustavad hageja menetluskulud maakohtus 4985,60 eurot (6391,8 x 0,78) ja ringkonnakohtus 2705,17 eurot (2847, 55 x 0,95), kokku seega 7690,57 eurot. Määruskaebus Kostjad palusid tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulu summas 7690,57 eurot kostja I kanda, ja vähendada hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu 2911,89 euroni, samuti tühistada osas, milles kohus jättis kostja II menetluskulud kindlaks määramata. Maakohus eksis maa- ja ringkonnakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse vastu, kuna jättis kostja II menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Kostjad kasutasid kohtumenetluses ühte ja sama esindajat. 21.06.2010 esitas kostja I menetluskulude nimekirja, mis hõlmab kostjate seisuga 21.06.2010 osutatud õigusabi. Nimetatud õigusabist 50% tuleb lugeda kostja II ja 50% kostja I menetluskuluks. Lisaks jättis maakohus arvestamata maa- ja ringkonnakohtu otsusest tuleneva menetluskulude protsentuaalse jaotusega poolte vahel. Kogu kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja menetluskulu on jäetud kostja I kanda. Hageja lepingulise esindaja kulud on suures ulatuses põhjendamatud ega ole vajalikud. P.Altpere näidatud aeg materjalide läbitöötamisele on ülemäärane. Tsiviilasi oli keskmise keerukusega. Põhjendatud on menetluskulu väljamõistmine selliselt, et 1 lk menetlusdokumendi sisulise osa koostamiseks hüvitab kostja II hagejale menetluskulu 1 tunni ulatuses ning selle hulka on juba arvestatud menetlusdokumendi koostamiseks vajaliku materjali läbitöötamiseks kuluv aeg. Tegemist on standardarvestusega. Maakohtu menetluses on hageja menetlusdokumentide sisulise osa pikkuseks kokku 25,5 lk, seega saab maakohtu menetluses hageja menetlusdokumentide koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada kokku 25,5 tundi. Menetluses ringkonnakohtus on hageja esitatud menetlusdokumentide sisulise osa pikkuseks kokku 17 lk, seega saab menetluses ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetlusdokumentide koostamise osas pidada kokku 17 tundi. Istungiteks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks on 30 minutit. Kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks saab pidada ainult seniste seisukohtade ülevaatamist ning edasiste seisukohtade kujundamist ning sellele kuluvaks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks on senises kohtupraktikas peetud 30 minutit. Vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumiseks kuluv aeg sisaldub menetlusdokumendi koostamiseks kuluvas ajas, mis hüvitatakse arvestuse alusel, mille kohaselt kulub 1 lk koostamiseks 1 tund lepingulise esindaja tööd. Menetluses maakohtus on peetud 2 istungit, mis kestsid vastavalt 48 minutit ja 1 tund. Istungiteks ettevalmistamisele ja istungitel osalemiseks kulunud põhjendatud ajaks menetluses maakohtus on 2 tundi ja 48 minutit, so ca 3 tundi. Menetluses ringkonnakohtus on peetud samuti 2 istungit, kusjuures istungis kestsid vastavalt 35 minutit ja 58 minutit, so kokku ligikaudu 1,5 tundi. Lisades sellele istungiteks ettevalmistamise põhjendatud kulu 30 minutit istungi kohta, on istungiteks ettevalmistamisele ja istungitel osalemiseks kulunud põhjendatud ajaks menetluses ringkonnakohtus 2,5 tundi. Hagejale on õigusabikulu osutatud hinnaga keskmiselt 64 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluses maakohtus

4(7)

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu 1824 eurot ja kostjal tuleb hüvitada sellest 78%, so 1422,72 eurot. Menetluses ringkonnakohtus on hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 1248 eurot, millest 95% moodustab 1185,60 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 50 000 krooni oli vastuolus põhiseadusega, mistõttu ei pea kostja II ebaseaduslikku riigilõivu hüvitama ning hageja peaks taotlema riigilõivu tagastamist. Kostja II on nõus hüvitama 95% vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, so 303,57 eurot. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012 asjas tehtud lahend tühistati Riigikohtu poolt 12.06.2013 määrusega. Riigikohus rahuldas kostja I määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Maakohtu määrus on olulises osas (väljamõistetud rahasumma osas) põhjendamata. Ringkonnakohtul on võimalik ise teha uus määrus, millega rahuldada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele samuti osaliselt. I Riigikohtu suunistest käesoleva vaidluse lahendamisel tulenevalt tuleb ringkonnakohtul hagi esitamisel kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduspärasust hinnata, lähtudes menetluskulude kindlaksmääramisel Harju Maakohtu 14.03.2011 otsuse päises olevast hagihinnast 28 462.35 eurot. Lähtudes hagihinnast 445 339 kr tuli RLS § 56 lg 1 kohaselt koostoimes lisaga 1 (1.oktoobrist 2009 kuni 22.oktoobrini 2009 kehtinud redaktsioonis) tsiviilasjas hinnaga kuni 450 000 krooni tasuda riigilõivu 45 000 krooni. Riigilõivu määra põhiseaduspärasuse hindamisel juhindub ringkonnakohus Riigikohtu praktikast. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on oma otsustes lähtunud eelkõige asjaolust, et enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivud tagasid võrreldes hilisemalt kehtestatud lõivudega samal määral menetlusökonoomia ja menetlusosaliste õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärgid, kuid koormasid selle juures vähem kohtusse pöörduvaid isikuid (Riigikohtu üldkogu 29.11.2011. aasta otsus asjas nr 3-3-1-22-11, punktid 31.1 ja 31.4; 06.03.2012. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punktid 27.3 ja 27.6). Hageja esitas hagi kohtusse 21.10.2009 ja pidanuks maakohtu poolt otsuses määratud hagihinna kohaselt tasuma riigilõivu 01.10.2009-22.10.2009 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 redaktsiooni kohaselt. 24.12.2008 – 31.12.2008 samade sätete kehtinud redaktsiooni kohaselt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu hagilt hinnaga kuni 460 000 kr 21 250 kr ehk 1 276.55 eurot. Ringkonnakohus hindab põhiseaduspäraseks viimatinimetatud riigilõivu määra. Hagiavalduse esitamisel kohaldamisele kuulunud RLS lisa 1 tabeli norm, mis näeb ette tsiviilasja hinna puhul üle 450 000 eurot riigilõivu määraks 45 000, tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata. Selles osas tuleb otsus edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. II Vaidlustamata asjaolude kohaselt esindas kostjat I ja II menetluses sama esindaja. Harju Maakohtu 14.03.2011 otsusega jäeti kostja II menetluskulud hageja kanda. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et maakohus on menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel eksinud maa- ja ringkonnakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse vastu, jättes eeltooduga

5(7)

arvestamata ja jätnud arvestama protsentuaalse jaotusega poolte vahel. Kostja II ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud. 21.06.2010 esitatud kostja I vastus määruskaebusele koos spetsifikatsiooni ja arvega (II kd, tl 220) ei sisalda kostja II taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, mistõttu ei saanud kohtunikuabi seda käsitleda kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldusena. III Kostja I on vaidlustanud hageja esindajal menetlustoimingutele kulunud mõistlikku aega ja toimingute vajadust. Kostja vastuväiteid tuli maakohtul analüüsida. Maakohus ei ole hinnanud hageja esindaja töö mahtu tulenevalt kostja vastuväiteist, et P Altpere on hageja töötaja. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et P.Altpere oleks hageja töötaja. P.Altpere poolt hageja e-posti aadressi loomist on põhistatud Riigikohtule hageja vastuses määruskaebusele infovahetuse operatiivse ja mugava korraldamise vajadusega ja infotehnoloogilise tõrkega. Vastuse kohaselt ei toiminud P.Altpere e-posti konto [email protected] ja vastustaja juhatuse liikme e-posti konto vahel e-kirjade liikumine. Vastavalt Riigikohtu suunistele pöördus ringkonnakohus Maksu- ja tolliameti poole ja palus esitada andmed, kas Rotermann City OÜ on teinud P.Altperele kui Rotermann City OÜ töötajale makseid. Amet on teatanud, et Rotermann City OÜ ei ole perioodil 01.02.2004 – 30.06.2013 deklareerinud väljamakseid P.Altperele. Ka asjaolu, et P.Altperel ei olnud volikirja vaidluse kohtueelsel lahendamisel, ei tõenda kostjate väiteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik väita, et P.Altpere oli hageja töötaja. Samuti pole võimalik kostja I esile toodud asjaolude pinnalt teha järeldust, et P.Altpere ei vajanud menetluses aega hageja seisukohtade kujundamiseks, kuna oli pooltevahelise vaidlusega kursis. IV Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel vastata ka kõigile muudele määruskaebuse väidetele. Hageja taotles lepingulise esindaja kulude hüvitamist osutatud õigusabi eest 69 h eest tunnihinnaga 63.91 ja 64 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: hagi esitamiseks materjalidega tutvumine ja hagi koostamine 8 h; kohtuistungiks ettevalmistumine ja 21.04.2010 kohtuistungil osalemine 4 h; 04.05.2010 avalduse koostamine kohtule 3 h; vastuhagiga tutvumine, vastuse koostamine ja 17.06.2010 täiendava nõude esitamine 26 h; apellatsioonkaebuse tutvumine ja vastuse koostamine 26 h; vastuapellatsioonkaebuse koostamine 4 h; kohtuistungiks ettevalmistumine ja 12.09.2011 kohtuistungil osalemine 9 h; kohtuistungiks ettevalmistamine ja 24.10.2011 kohtuistungil osalemine 3,5 h. Vaidluse materjalidest nähtub, et tegemist on keskmiselt keeruka üürisuhtest tuleneva vaidlusega. Üürnik ütles lepingu erakorraliselt üles ja vaidlus tekkis poolte vahel asjaolust, et üüritud ruumidele oli tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja kostjatelt nõudis. - Hagiavalduse asjaolude kirjeldus mahub 1,5 leheküljele, ülejäänu sisaldab õiguslikku kvalifikatsiooni, viivise arvestust, lisade loetelu ja poolte rekvisiite. Hagiavalduse lisadeks on äriregistri B-kaardid, üürileping, 18 üüriarvet, üleandmis-vastuvõtmisakt ja ruumide üleandmise järgsed fotod 15 lehel ja nõuete loovutamise leping. Lisade olemusest tulenevalt on need hagejal olemas olnud ja nende kogumine ei saanud olla aja- ega töömahukas. Sellise hagiavalduse koostamise koos lisade komplekteerimisega põhjendatuks ajakuluks hindab ringkonnakohus 8 h asemel 2 h 30 min. - Tsiviilasja toimikust (I kd, tl 70-74) nähtub kostjate 5-leheküljelise vastuse koostamine, milles sisulisi vastuväiteid on 2l- lehel. Kostja on esitaud ruumide plaanid, üürilepingu üleandmis-

6(7)

vastuvõtmisakti ja fotod 8-l lehel. Sellises mahus vastuväidetega tutvumise mõistlikuks ajakuluks koos 48-minutlise istungil viibimisega kokku hindab ringkonnakulus mõistlikuks 2 h 4 h asemel. - 04.05.2010 sisult 2-leheküljelise avalduse koostamisele kulunud ajakulu osas peab ringkonnakohus mõistlikuks 2 h. Hageja on täitnud kohtu korraldust selgitada oma nõuet, kuid selles ei sisaldu põhimõtteliselt uusi seisukohti võrreldes hagiavaldusega. - Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja I hageja vastu 12.06.2010 vastuhagi tagatisraha tagastamise, intressi, leppetrahvi ja kahju nõudes, mille sisulised asjaolud on esitatud 7-l leheküljel. Vastuhagile lisati ulatuslik e-kirjavahetus, asjatundjate arvamused temperatuuride ebapüsivuse ja ruumide tehnilise seisundi asjaolude kohta, arved teostatud tööde kohta. 17.06.2010 on hageja esitanud vastuhagile vastuse ja täiendava nõude, mille sisulised väited on 13-l leheküljel. Vastuhagiga tutvumine ja edasise seisukoha kujundamine eeldas pikemat analüüsi, sh oli lisaks õiguslikele küsimustele vajalik ka asjaolude väljaselgitamine kliendilt. Arvestades menetlusdokumentide pikkust ja vaidluse muutumist keerukamaks, on 24 h mõistlik ja põhjendatud aeg 28 h asemel nimetatud osas. - 02.02.2011 kohtuistungiks ettevalmistumise ja osalemise mõistlikuks kuluks peab kohus 8 h, sest istung kestis 1h, 3-leheküljelised teesid kordavad varem öeldut, uusi tõendeid enne istungit ei esitatud, olemasolevate dokumentidega oli hageja varasemate menetlusdokumentide koostamise eel tutvunud ja hageja positsioon vaidluses oli kujundatud varasema menetluse käigus; - 13-leheküljelise apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele 16-leheküljelise vastuse koostamise põhjendatuks kuluks peab ringkonnakohus 16 h 26 h asemel. Apellatsioonimenetluses kordavad menetlusosalised varasemaid seisukohti, uus on vaid hinnang maakohtu otsusele. - 1-leheküljelise apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 4 h ei pea kohus põhjendatuks ja hindab põhjendatud ajakuluks 1 h. Poolte seisukohad olid selgunud juba maakohtu menetluses ja seetõttu puudus vajadus kulutada apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele sellises ulatuses aega. - Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise aeg ja 12.09.2011 58-minutisel kohtuistungil osalemine on põhjendatud 3.5 h ulatuses, kuna selleks tuli esindajal asjaolud meelde tuletada, tutvuda ka kostja I apellatsioonkaebusega ja vastusega vastuapellatsioonkaebusele. Seega peab ringkonnakohus menetlustoimingutele kulunud 111.5 h asemel mõistlikuks ajakuluks 59 h, sellest 38,5 h maakohtus ja 20,5 h ringkonnakohtus. Arvetelt nähtuvalt on maakohtu õigusabikuludest 6.5 h tunnihinnaga 63,91 eurot ja 32 h tunnihinnaga 64 eurot. Põhjendatud kulud maakohtule arvestades protsentuaalset jaotust on seega ( (6,5 x 63.91) + (32 x 64)) x 78 : 100 = 1921.46 eurot. Ringkonnakohtu menetluskuludest 20.5 h on osutatud tunnihinnaga 64 eurot. Seega arvestades menetluskulude protsentuaalset jaotust on väljamõistetav summa (32 x 64) x 95 : 100 = 1945.60 eurot. Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid põhjendusi on kostjalt I väljamõistetav riigilõiv maakohtus 1 276.55 x 78 : 100 = 995.71 eurot ja ringkonnakohtus 319.55 x 95 : 100 = 303.57 eurot. Kokku kuulub kostjalt I väljamõistmisele hageja kasuks 5 166.34 eurot.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.