Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Asjaolud ja menetluse käik 28.09.2012 esitas Salva Kindlustuse AS hagi Harju Maakohtusse V K lt 1967,65 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja registreeris kahjujuhtumi, mis toimus 10.08.2010 Tallinnas, XXXXXX asuvas korteris nr XX. Nimelt sai kostjale kuuluvast korterist nr XXXX alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud K P le kuuluva korteri nr XX siseviimistlus. K P on sõlminud korteri kindlustamiseks hagejaga kodukindlustuse lepingu. Vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes taastusremondi teostanud OÜ-le ARPM Ehitus 2031,56 eurot vastavalt teostatud tööde aktile. Omavastutuse osa 63,91 eurot kandis kindlustusvõtja hagejale. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga on kokku 1967,65 eurot. Hageja leidis, et kostja ei taganud oma vara korrasolekut. Sellega tekitati kahju K P varale. Asjaolu, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist on tõendatud PLM Hoolduse OÜ väljaantud aktiga toiminud veekahju juhtumi kohta. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuuluvas Keskuse 20-56 korteris, mida valdab kostja 82aastane isa, ei ole veeavariid toimunud; kostja sai veeavariist teada esmakordselt hageja poolt l4.01.2011, saadetud tagasinõude kirjast nr 23-3 /123, enne hageja poolt saadetud tagasinõude teadet polnud mitte keegi kostjale ega tema isale G K le veeavariist teatanud. Kostjat ei ole kutsutud kahjustusi kontrollima ega tuvastama, kannatanu väide, et kostja ei lasknud 10.08.2010 kedagi korterisse on ebaõige, kuna sel päeval kontrollis politsei kostja korteri olukorda ja lahkus rikkumisi tuvastamata. KÜ XXXX juhatuse liikme Ilmar Truusalu 20.11.2012 esitatud arvamuse kohaselt oli veekahjustus tekkinud laepaneelide peale sattunud veelekkest. Kostja ei nõustunud kahju kohta koostatud dokumentides tuvastatud asjaoludega ega kahju suurusega, kuna teostatud on põhjendamatuid töid. Harju Maakohus rahuldas 25.06.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et hagejale esitatud K P kahjuavaldusega, PLM Hoolduse OÜ aktiga toimunud kahju kohta ja vaatlusaktiga nr S10-0528V on tõendatud, et K P le kuuluvas korteris nr XX toimus 10.08.2010 kahjujuhtum. Nii eelnimetatud tõendites kirjeldatuga kui ka tunnistajate H N i, Jaan Mihkelsoni, A S i ja K P ütlustega on tõendatud, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist nr XX ning et veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri nr 52 siseviimistlus korteri laest kuni põrandani. Veekahju kirjeldustest nähtuvalt valgus vesi kannatanu korterisse suure toa ja magamistoa seina juurest laest, kahjustunud olid korteri suure toa ja magamistoa seina juurest lagi, millel olid veeplekid, tapeediga kaetud seinad, laminaatpõrand ja põrandaliistud, mis paisusid niiskuse tõttu. PLM Hoolduse OÜ aktiga toimunud kahju kohta ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et veekahju ei saanud põhjustada vihmavesi, kuna veeleke ilmnes korteri

siseseinas, mitte välisseintes, vesi voolas lisaks laele lühikese aja jooksul intensiivselt välja ka pistikupesadest, veeleke toimus kuival perioodil ning tegu oli kahe juhtumiga, mitte alalise vihmasajust tekkida võiva veelekkega. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, siis kostja eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostja kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg vara omanikule tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et veekahju põhjustas mõne teise korteriomandi omanik või vihmavesi. Kohtule esitatud KÜ XXXX juhatuse liikme Ilmar Truusalu poolt 20.11.2012 esitatud arvamusest nähtub samuti, et veekahjustus oli tekkinud kohas, kus puuduvad igasugused torustikud ja küttesüsteemi seadmed (radiaatorid, kraanid jms). Tema arvamus, mille kohaselt oli veekahjustus tekkinud laepaneelide peale sattunud veelekkest, mis ühel hetkel hakkas läbi valguma ja võis tekitada korteris nr XX veekahjustusi, on oletuslik ning vastuolus teiste tõenditega. Arvamusest ei nähtu, millal või milline vesi paneelide vahele tungis, kaua vesi seal seisis ning millistel asjaoludel ta kahjujuhtumi päevadel kannatanu korterisse valgus. Kostja väited, et tema korteris elava isaga ei võetud kontakti, on ümber lükatud tunnistaja Jaan Mihkelsoni ütlustega, mille kohaselt teda kostja korterisse veekahju kontrollimiseks sisse ei lastud ja tunnistaja K P ütlustega, mille kohaselt sai ta veekahju toimumise päeval kostja korteris elanud mehelt riielda, et ta lõhkuvat maja ja saab selle eest karistada ning, et kutsus veekahju juhtumi pärast politsei, kes vestles korteris elanud mehega. Asjaolu, kas, millal ja kuidas kostja isa G K sellest kostjat teavitas või ei teavitanud või, et kostja korteris ei ole remonti teostatud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Hagejale ei tulene seadusest ega kannatanuga sõlmitud kindlustuslepingust kohustust kaasata kahju põhjustajat kannatanu korteri vaatlusse ega kahju suuruse kindlaksmääramise menetlusse. Seega puudub alus KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks. ARRM Ehitus OÜ 29.10.2010.a teostatud tööde aktiga ja arvega nr 100048, on tõendatud, et kahjusumma oli 2031,56 eurot. Tunnistajate H N u, A S i ja K P ütlustega on tõendatud, et teostatud tööde aktis märgitud remonditööd olid täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ega parandanud kannatanu olukorda võrreldes kahju tekkimise eelse olukorraga. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et korteri kahjustused olid väiksemad või, et need oleks saanud korda teha odavamalt. Maksekorraldusega nr Y16159 on tõendatud, et hageja hüvitas ARRM Ehitus OÜ-le vara taastamise maksumuse vastavalt teostatud tööde aktile. Tagasinõudega nr 23-3/123 kostjale on tõendatud, et hageja esitas kostjale nõude 1967,65 euro tasumiseks ning kostja 21.02.2011 vastusega tagasinõudele, et kostja keeldus kahju hüvitamast. 17.07.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse V K apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.06.2013 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-12-39094. Kostja leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja korteris toimunud veeleket ja selle tõttu kahju tekitamist. Kohtuistungil väitsid tunnistajad, et kostja uputas korterit pistikupesasse vee valamise teel. Kuna esialgne ekspertiis 24.08.2010 ja ülevaatus tuvastas korteri XX lae ääre ja kahe tapeedi paani ulatuses veekahjustusi, siis muudeti kohtuistungil ütlusi ja põhjendati nii terve korteri ulatuses põranda ja tapeedi vahetust. Määruse põhjendused

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1967,65 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses luba edasikaebamiseks andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.