Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja vastutus tuleneb ka Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 punktist 1, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja on seisukohal, et kostja ei taganud oma vara korrasolekut. Sellega tekitati kahju XXXvarale. Asjaolu, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist on tõendatud XXXOÜ väljaantud aktiga toiminud veekahju juhtumi kohta. Käesoleval juhul on kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud hageja. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 1967,65 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu riigilõivu summas 175 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjale kuuluvas Tallinnas, XXXkorteris, mida valdab kostja 82-aastane isa, veeavariid toimunud; kostja sai veeavariist teada esmakordselt hageja poolt l4.01.2011, saadetud tagasinõude kirjast nr 23-3 /123, enne hageja poolt saadetud tagasinõude teadet polnud mitte keegi kostjale ega tema isale XXXveeavariist teatanud; kostjat ei ole kutsutud kahjustusi kontrollima ega tuvastama; kannatanu väide, et kostja ei lasknud 10.08.2010 kedagi korterisse on ebaõige, kuna sel päeval kontrollis politsei kostja korteri olukorda ja lahkus rikkumisi tuvastamata; KÜ XXX juhatuse liikme XXX20.11.2012 esitatud arvamuse kohaselt oli veekahjustus tekkinud laepaneelide peale sattunud veelekkest; kostja ei nõustu kahju kohta koostatud dokumentides tuvastatud asjaoludega ega kahju suurusega, kuna kostja arvates on teostatud põhjendamatuid töid. Kohtuotsuse põhjendused Kodukindlustuse poliisiga nr XXX on tõendatud, et XXXon sõlminud korteri XXX, Tallinn kindlustamiseks hagejaga kodukindlustuse lepingu perioodiga 06.01.2010 – 05.01.2011. Hagejale esitatud XXXveekahju kahjuavaldusega, XXXOÜ aktiga toimunud kahju kohta ja vaatlusaktiga nr XXXon tõendatud, et XXX kuuluvas Tallinnas, XXXasuvas korteris nr 52 toimus 10.08.2010 kahjujuhtum. Nii eelnimetatud tõendites kirjeldatuga kui ka tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist nr 56 ning et veekahju tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud XXX kuuluva korteri nr 52 siseviimistlus korteri laest kuni põrandani. Veekahju kirjeldustest nähtuvalt valgus vesi kannatanu korterisse suure toa ja magamistoa seina juurest laest, kahjustunud olid korteri suure toa ja magamistoa seina juurest lagi, millel olid veeplekid, tapeediga kaetud seinad, laminaatpõrand ja põrandaliistud, mis paisusid niiskuse tõttu. XXXOÜ aktiga toimunud kahju kohta ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et veekahju ei saanud põhjustada vihmavesi, kuna veeleke ilmnes korteri siseseinas, mitte välisseintes, vesi voolas lisaks laele lühikese aja jooksul intensiivselt välja ka pistikupesadest, veeleke toimus kuival perioodil ning tegu oli kahe juhtumiga, mitte alalise vihmasajust tekkida võiva veelekkega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, siis kostja eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostja kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg vara omanikule tekkinud. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja ei ole tõendanud, et veekahju põhjustas mõne teise korteriomandi omanik või vihmavesi. Kohtule esitatud KÜ XXXjuhatuse liikme XXXpoolt 20.11.2012 esitatud arvamusest nähtub samuti, et veekahjustus oli tekkinud kohas, kus puuduvad igasugused torustikud ja küttesüsteemi seadmed (radiaatorid, kraanid jms). Tema arvamus, mille kohaselt oli veekahjustus tekkinud laepaneelide peale sattunud veelekkest, mis ühel hetkel hakkas läbi valguma ja võis tekitada korteris nr 52 veekahjustusi, on oletuslik ning vastuolus teiste tõenditega. Arvamusest ei nähtu, millal või milline vesi paneelide vahele tungis, kaua vesi seal seisis ning millistel asjaoludel ta kahjujuhtumi päevadel kannatanu korterisse valgus. Kostja väited, et tema korteris elava isaga ei võetud kontakti, on ümber lükatud tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt teda kostja korterisse veekahju kontrollimiseks sisse ei lastud ja tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt sai ta veekahju toimumise päeval kostja korteris elanud mehelt riielda, et ta lõhkuvat maja ja saab selle eest karistada ning, et kutsus veekahju juhtumi pärast politsei, kes vestles korteris elanud mehega. Asjaolu, kas, millal ja kuidas kostja isa XXX sellest kostjat teavitas või ei teavitanud või, et kostja korteris ei ole remonti teostatud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Hagejale ei tulene seadusest ega kannatanuga sõlmitud kindlustuslepingust kohustust kaasata kahju põhjustajat kannatanu korteri vaatlusse ega kahju suuruse kindlaksmääramise menetlusse. Seega puudub alus KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. ARRM Ehitus OÜ 29.10.2010.a teostatud tööde aktiga ja XXX OÜ arvega nr XXX, on tõendatud, et kahjusumma oli 2031,56 eurot. Tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et teostatud tööde aktis märgitud remonditööd olid täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ega parandanud kannatanu olukorda võrreldes kahju tekkimise eelse olukorraga. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et korteri kahjustused olid väiksemad või, et need oleks saanud korda teha odavamalt. Maksekorraldusega nr XXX on tõendatud, et hageja hüvitas XXX OÜ-le vara taastamise maksumuse 31 787 krooni/ 2031,56 eurot vastavalt teostatud tööde aktile. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.

VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tagasinõudega nr 23-3/123 kostjale on tõendatud, et hageja esitas kostjale nõude 1967,65 euro tasumiseks ning kostja 21.02.2011 vastusega tagasinõudele, et kostja keeldus kahju hüvitamast. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kannatanule hüvitatud kahju summas 1967,65 eurot. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista riigilõiv 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.