lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-29367/15

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-29367/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2380
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 153 lg 1TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 142 lg 1Aegumise mõistePankrS § 103 lg 8PankrS § 106 lg 1TsMS § 161 lg 1Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 238 lg 3Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-29367

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2013. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-29367

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi OÜ XXX ja XXXOÜ vastu nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks XXXAktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

mittevaraline nõue

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, e-post:); Hageja lepinguline esindaja: Janek Alvela (e-post: [email protected]); Kostja 1: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja 1 seaduslik esindaja juhatuse liige: XXX(e-post:

XXX);

Kostja 2: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, äriregistrist kustutatud 30.07.2013. a). Kolmas isik: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]);

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.03.2013 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algus
TsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
TsÜS § 160 lg 2Aegumise peatumine hagi esitamisega
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 44Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud
Tunnustada AS-i SEB Pank nõuet XXXAktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 049 536,36 eurot (üks miljon nelikümmend üheksa tuhat viissada kolmkümmend kuus eurot ja 36 senti).
3.Tunnustada AS-i SEB Pank nõuet XXXAktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 049 536,36 eurot (üks miljon nelikümmend üheksa tuhat viissada kolmkümmend kuus eurot ja 36 senti) esimese rahuldamisjärgu nõudena (pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg p 1 ). Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja 1 kanda.

2-12-29367 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.AS SEB Pank (edaspidi hageja) esitas 27.07.2012. a Harju Maakohtule hagi OÜ XXX ja XXXOÜ vastu XXXAS (XXX) pankrotimenetluses nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtus 13.02.2012. a välja XXXAS (edaspidi võlgnik) pankrot. 16.02.2012. a esitas hageja nõude XXXAS pankrotimenetlusse, hagejale anti tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks ja 20.03.2012. a esitas hageja nõude XXXAS pankrotimenetlusse. Hageja nõudele esitasid 28.06.2012. a toimunud XXXAS (pankrotis) võlausaldajate teisel üldkoosolekul nõuete kaitsmiseks vastuväited OÜ XXX (edaspidi kostja 1) ja XXXO (edaspidi kostja 2). Hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgniku vastu nõue pankroti väljakuulutamise aja (s.o 13.02.2012. a) seisuga kokku 1 049 536,36 eurot (üks miljon nelikümmend üheksa tuhat viissada kolmkümmend kuus eurot ja kolmkümmend kuus euro senti). Nimetatud nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 25.02.2005. a sõlmitud käibekapitali laenulepingust XXX (edaspidi leping 1), arvelduslaenulepingust nr XXX (edaspidi leping 2) ning hageja ja võlgniku vahel 19.12.2008. a sõlmitud investeerimislaenu lepingust nr XXX (edaspidi leping 3). Hageja nõue on tagatud järgmiste kommertspantidega, mis tulenevad: 1) AS-i SEB Pank, AS-i XXX ja XXX vahel 25.02.2005. a sõlmitud lepingust (nõuete loovutamise leping, kommertspandi loovutamise leping ning avaldus kommertspandi loovutamise registreerimiseks), millega Nordea Bank Finland Plc loovutas AS-ile SEB Pank kommertspandi võlgniku varale kommertspandi summas 127 823,30 eurot (2 000 000 Eesti krooni); kommertspant on kantud äriregistrisse esimesele järjekohale; ja 2) AS-i SEB Pank, AS-i Hansapank ja võlgniku vahel 10.03.2005. a sõlmitud lepingust (kommertspandi ja kommertspandiga tagatud nõuete loovutamise seadmise leping), millega AS Hansapank loovutas AS-ile SEB Pank kommertspandi võlgniku varale kommertspandi summas 485 728,53 eurot (7 600 000 Eesti krooni); kommertspant on kantud äriregistrisse teisele järjekohale. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnustada hageja nõudeõigust võlgniku vastu summas 1 049 536,36 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena (tl 5-9).
2.Hageja oma 18.09.2012. a vastuses kostjale 1 (tl 106-108) leiab, et puudub alus lugeda viivise suurust ebamõistlikult võlgnikku kahjustavaks, kuivõrd kostja 1 ei ole vaieldava lepingu 3 pool, siis tal pole võimalik väita, et viivise kokkulepe oli tüüptingimus ega polnud läbi räägitav. Viiviste kokkuleppe näol ei olnud tegemist tüüptingimusega ning hageja oli valmis viivise määra muutma, kui see lepingu tingimus poleks võlgnikule vastuvõetav olnud. Hageja väitel oli võlgnik igakülgselt viivise määraga nõus ega esitanud hagejale mingeid soove teistsuguse viivisemäära kehtestamiseks. OÜ XXX kui kolmas isik ei saa viivise suuruse vähendamist taotleda, seda saab teha ainult võlgnik.

2-12-29367 Hageja ei nõustu kostja 1 väitega ka selles osas, mis puudutava lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevate nõuete aegumist nõude esitamise ajaks. Hageja kinnitusel tasus võlgnik lepingu 1 järgset põhiosa nõuet summas 4 835,13 Eesti krooni ja viivisnõuet summas 2 654,16 Eesti krooni viimati 21.01.2009. a. Võlgnik tunnustas tasumisega oma lepingust 1 tulenevat kohustust ja hageja arvates oleks seega lepingust 1 tulenevate nõuete aegumine toimunud 21.01.2012. a, kui hageja ei oleks 18.12.2011. a postiga ja 18.01.2012. a digitaalallkirjastatult esitanud täitemenetluse algatamise avaldust. Tulenevalt TsÜS § 159 lg 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja on seisukohal, et lepingust 1 tulenevate nõuete aegumine katkes hiljemalt 18.01.2012. a ja hakkas kulgema uus kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 142 lg 1). Lepingu 2 järgset viivisnõuet tasus võlgnik viimati 04.06.2009. a summas 6 749,60 Eesti krooni. Võlgnik tunnustas tasumisega oma lepingust 2 tulenevat kohustust ja hageja arvates lepingust 2 tulenevate nõuete aegumine ühtlasi katkes ja algas uuesti 04.06.2009. a. Lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kehtiva TsÜS § 142 lg 1 kolm aastat ning seega oleks AS SEB Pank lepingust 2 tulenev nõue aegunud 04.06.2012. a, kui AS SEB Pank ei oleks enne eelnimetatud tähtaega esitanud pankrotimenetlusse nõuet XXXAS vastu (TsÜS § 160 lg 2 p1). Hageja esitas 18.12.2011 kohtutäitur Mati Kadak’ule avalduse täitemenetluse algatamiseks, millest nähtuvalt täitedokumentidena käsitati mh AS SEB Pank ja XXXAS 19.12.2008. a vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX tuleneva nõude täitmiseks (tl 110-112).

3.Hageja oma 29.11.2012. a vastuses vaidleb vastu kostjale 2 vastusele hagi suhtes (tl 127-130).

Kostja 1 vastuväited

4.Kostja 1 vaidleb oma 27.08.2012. a kohtule esitatud vastuses hagile kõigi viivisenõuete osas vastu ja palub viivisenõuete osas jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 ei vaidle vastu teenustasude ja intressivõlgnevuse nõudele (tl 100-102). Kostja 1 väitel on kõigi kolme laenulepingu järgsed laenusummad hagejale tagastatud. Lepingus 3 on sätestatud viivise suuruseks 180 % aastas (lepingu 3 üldtingimuse punkt 10.5). Kostja arvates on lepingus 3 kokkulepitud intressi suurust (Eesti panga baasintress pluss kaks protsenti aastas) ja seadusjärgse viivise suurust arvestades lepingus 3 sätestatud viivis kordades kõrgem ning ebamõistlikult suur. Käesoleval juhul on kostja 1 hinnangul tegemist panga tüüptingimusega, mis on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühine ja VÕS § 44 kohaselt eeldatakse, et eelnimetatud tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav. Tulenevalt eeltoodust palub kostja 1 lepingust 3 tuleneva viivisenõude osas jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt, kui kohus leiab, et viivise kokkulepe on kehtiv, taotleb kostja 1 lepingust 3 tuleneva viivise vähendamist 581 596 euroni. Kostja 1 palub kohaldada hageja kõrvalnõuete osas aegumist. Lepingu 1 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 28.02.2008. a. Lepingu 1 järgi tagastatav summa muutus seega sissenõutavaks ja põhinõude aegumistähtaeg algas 28.02.2008. a. Lepingust 1 tulenev põhinõue on vastavalt TsÜS § 142 ja § 147 hageja poolt nõudeavalduse esitamise aja seisuga (20.03.2012. a) aegunud (s.o möödunud on rohkem kui kolm aastat). Vastavalt TsÜS § 144 aeguvad kõrvalnõuded koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega on ka lepingust 1 tulenev viivisenõue aegunud ning hageja esitatud lepingust 1 tuleneva viivisenõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samadel põhjendustel tuleb jätta kostja 1 arvates hagi rahuldamata lepingust 2 tuleneva viivisenõude osas. Lepingu 2 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 25.02.2007. a. Seega oli lepingu 2 järgi tagastatav summa muutunud sissenõutavaks ja põhinõude aegumistähtaeg algas 25.02.2007. a. Tulenevalt TsÜS § 144 ja § 147 oli XXXAS pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise aja seisuga (20.03.2012. a) viivisenõue aegunud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et lepingu 1 ja lepingu 2

2-12-29367 põhinõue ei ole aegunud, esitab kostja 1 viivisenõuetele aegumise vastuväite. Kuivõrd aegumistähtaeg, algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis palub kostja 1 lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevate viivisenõuete osas summas 130 569,34 eurot jätta hagi rahuldamata viivisenõuete aegumise tõttu. Kõik lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevad viivisenõuded olid muutunud vastavalt TsÜS § 147 lg 3 sissenõutavaks enam kui kolm aastat enne hageja poolt nõudeavalduse esitamise aega (20.03.2012. a).

Kostja 2 seisukoht

5.19.03.2013 eelistungil võttis kostja 2 hagi omaks (tl 139-140). Kolmanda isiku seisukoht
6.19.03.2013 eelistungil kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel XXX OÜ (tl 139-40). Kolmanda isiku seisukoha kohaselt kuulub hagi rahuldamisele, sest kostja 1 on kaotanud viimase nõude rahuldamise tõttu vastuväite hageja vastu võlgniku pankrotimenetluses. Kostja 1 nõue on ka hilisemalt täidetud ning kostja 1 on loobunud võlgniku pankrotimenetluses enda nõude tunnustamise hagist, mistõttu kostja on kaotanud vastuväite hageja nõudele ning hageja hagi kuulub rahuldamisele. Kostja 1 poolt kolmandalt isikult nõude omandamine võlgniku pankrotimenetluses ei taasta kostja 1 poolt hageja nõudele esitatud vastuväidet (tl 191-195).

Kohtuotsuse põhjendused

7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Harju Maakohtu 13.02.2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-60306 kuulutati välja XXXAS pankrot (tl 11-15); - 20.03.2102 esitas hageja XXXAS pankrotimenetlusse nõude summas 1 049 536,36 eurot ja palus tunnustada nõue PankrS § 153 lg 1 p 1 ettenähtud nõudena (tl 16-20, 30-80); - 03.05.2012 esitas Tallinna kohtutäitur Kristiina F võlgniku pankrotimenetluses nõude kokku 918.70 eurot (tl 167-168); - 27.06.2012 loovutas k/t Kristiina F oma nõude võlgniku vastu summas 918,70 eurot võlgniku pankrotimenetluses kostjale 1 (tl 170-171), - 28.06.2012 võlgniku võlausaldajate teisel üldkoosolekul vaidlustasid hageja kogu nõude kostjad 1 ja 2, osale nõudest summas 128934,97 eurot esitasid vastuväite ASA LHV Pank ja pankrotihaldur, kostja 1 nõude (Kristiina F nõue) vaidlustas kostja 2, so XXXOÜ (tl 21-24, 28-29); - 27.07.2012 esitas hageja kostjate 1 ja 2 vastu Harju Maakohtusse hagi nõude ja pandiõiguse tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses; - 30.07.2012 tasus Villu T võlgniku eest kostja 1-le võlgnevuse summas 918.70 eurot (tl 159); - 21.02.2013 esitas kohtutäitur Kristiina F võlgniku pankrotihaldurile avalduse, et tema nõude täpsustatud suuruseks võlgniku pankrotimenetluses on 657,46 eurot (tl 172); - 19.03.2013 loovutas hageja oma nõude võlgniku pankrotimenetluses XXX OÜ-le (tl 138); - 19.03.2013 eelistungil kaasas kohus XXX OÜ tsiviilasjas menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel ja kostja 2 võttis hagi omaks (tl 139-140);

2-12-29367 -

01.04.2013 deponeeris kolmas isik kostja 1 kasuks notar Jaan H deposiitkontole summa 672,76 eurot (tl 174-177); 03.04.2013 andis võlgniku pankrotihaldur A.T nõusoleku võlgniku kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt (tl 160-161); 17.04.2013 maksis notar J.H deponeeritud summa kostjale 1 välja (tl 197); 09.05.2013 võttis Harju Maakohus tsiviilasjas 2-12-29195 vastu OÜ XXX hagist loobumise XXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankroti-menetluses (tl 198-199)

9.Hageja on esitanud oma nõude kostja vastu tuginedes pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1, millest nähtuvalt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
10.Kostja 2 on 19.03.2013. a. hagi omaks võtnud. Kostja suhtes 1 kohus leiab, et kostjat 1 ei saa enam lugeda võlgniku võlausaldajaks, kes on õigustatud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses vaidlustama. Riigikohus on 04.11.2004. a lahendis nr 3-2-1-116-04 (p 45 jj) asunud seisukohale, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Sama sätte kolmanda lause kohaselt on juhul, kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Sama põhimõtte sätestas varasema pankrotiseaduse § 74 lg 1. Riigikohus on 23.10.2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01 asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.
11.Kohus leiab, et kuivõrd kostja 1 vaidlustas hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana, kes oli omandanud kohtutäitur Kristiina F i nõude summas 918,70 eurot (täpsustatud nõue 657,46 eurot), millise summa on võlgniku pankrotihalduri nõusolekul kolmas isik XXX OÜ kostja 1 suhtes rahuldanud, samuti oli nimetatud K.F omandatud nõue võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul XXXOÜ poolt vaidlustatud ning kostja 1 loobus oma hagist oma nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, siis ei saa kostja 1 enam olla võlgniku pankrotimenetluses selliseks õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda teise võlausaldaja nõude tunnustamisele pankrotimenetluses.
12.Kuna kostja 1 esitatud tõendid selle kohta, et ta on omandanud peale 28.06.2012 nõuete kaitsmise koosolekut võlausaldaja AS LHV Pank nõudest võlgniku vastu osaliselt nõude summas 50560 eurot (tlk 178-182), on esitatud hilinenult (esitatud kohtule 10.04.2013, tõendite esitamise tähtaeg tähtaeg 28.03.2013), siis jätab kohus nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 3 p 3, lg 5). Samuti kohus märgib, et võttes arvesse, et AS LHV Pank ei vaidlustanud hageja nõuet tervikuna vaid osaliselt (summas 128934,97 eurot), aga samuti kostja 1 ei omandanud võlausaldajalt AS

2-12-29367 LHV Pank kogu nõuet, vaid ainult osaliselt (50560 eurot), siis johtuvalt PankrS § 106 lg 1 ja 107 ei säilunud kostjal 1 võlausaldajana õigus hageja nõude vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus

10.TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja 1 kanda (kostja 2 on registrist kustutatud). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval