2.Mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja XXXKÜ (registrikood XXX) kasuks välja võlgnevus summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja 45 senti, millest 570,50 eurot on põhivõlgnevus ja 179,95 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga XXX, Tallinna linnas. Hageja teeb töid elamu mõtteliste osade säilitamiseks ja korrashoidmiseks ning vahendab kommunaalteenuste osutamist antud elamu elanikele, samuti arvestab ja võtab vastu eluruumide omanikelt vastavaid makseid. Kostja tasub hageja arveid ebaregulaarselt või jätab need tasumata. Hagiavalduse kohaselt seisuga 06.04.2013.a. võlgneb kostja XXX hooldustasu ja kommunaalmaksete eest XXX Korteriühistule kokku 1477,60 eurot, millest põhivõlgnevus on 1220,50 eurot ja viivised 257,10 eurot ja millise summa palus hageja kostjalt välja nõuda.
2.Kostja 21.05.2013.a vastuväiteid pidas hageja oma 31.05.2013.a menetlusdokumendis alusetuteks. Hageja märkis, et kostja on valesti väitnud, nagu oleks ta tasunud maikuus hagejale veel 600 eurot lisaks 650-le eurole, mille ta tasus 02.05.2013. Kostja tasus hagejale 02.05.2013.a 650 eurot, kuid rohkem pole kostja maikuus hagejale tasunud. Samuti leidis hageja, et kostja esitatud viivisearvestus sisaldab matemaatilist arvutusviga, kuna viivise summa kokku on vale.
3.Hageja jäi oma 05.07.2013.a menetlusdokumendis seisukohale, et hageja ei ole pärast 650 euro tasumist 02.05.2013.a rohkem makseid teinud. Kuna hageja tasus 02.05.2013.a 650 eurot, siis loobus hageja osaliselt põhinõudest ja palus hagejalt välja mõista põhinõue summas 570,50 eurot. Ühtlasi märkis hageja, et on nõus lisaks põhivõlgnevusele viivise tasumisega kostja poolt määras 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised summas 179,95 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja 21.05.2013.a esitatud vastuse kohaselt tasus kostja maikuus hagejale veel 600 eurot lisaks 650-le eurole, mille ta tasus 02.05.2013. Kostja märkis, et ta ei ole nõus hageja poolt rakendatud ebamõistlikult kõrge viivisemääraga 0,1% päevas. Kostja leidis, et tuleb rakendada viivisemäära 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja esitas endapoolse viivisearvestuse.
5.Kostja asus oma 03.04.2013.a menetlusdokumendis seisukohale, et kostja on siiski tasunud maikuus hagejale veel 600 eurot lisaks 650-le eurole, mille ta tasus 02.05.2013. Kostja nõustus hageja väitega, et kostja esitatud viivisearvestus sisaldas arvutusviga ning esitas ise parandatud viivisearvestuse. Kohtuotsuse põhjendused
6.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas ning kostja on hageja kui korteriühistu liige. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal tekkis hageja ees 2012.a ja 2013.a võlgnevus, hageja püüdis kostjat võlgnevusest teavitada ning korteris
elav kostja ema XXX lubas võlgnevuse likvideerida. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja peab tekkinud võlgnevuselt tasuma viivist rakendades viivisemäära 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 02.05.2013.a võlgnevuse likvideerimiseks 650 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on võlgnevuse likvideerimiseks tasunud hagejale 2013.a mais pärast 02.05.2013 täiendavalt 600 eurot.
8.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1).
10.KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
11.Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
12.Kostja ei ole eitanud, et tal tekkis hageja ees 2012.a ja 2013.a võlgnevus hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse summas. Kostja vastuväidete tõttu vähendas hageja viivisenõuet summani 179,95 eurot ning võla osalise tasumise tõttu pärast hagiavalduse esitamist loobus hageja põhinõudest kostja vastu summas 650 eurot.
13.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja põhikirja (toimiku lk 52-53) punkti 6 järgi kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ja hooldamise kulusid proportsionaalselt nende omandis olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandi reaalosade summaarses üldpinnas. Igakuuliste maksete arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtajad, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras. Hageja kodukorra (toimiku lk 75-80) punktide 4.5 ja 4.6 kohaselt väljastab ühistu korteriomanikele makseteatised hooldustasu ja kommunaalteenuste tasu osas hiljemalt jooksva kalendrikuu 18. päeval ning makseteatises märgitud summa on omanik kohustatud tasuma hiljemalt jooksva kalendrikuu 25. päeval.
14.KÜ XXX 20 06.04.2013.a õiendist ja selle lisast (toimiku lk-d 69-70) ning samuti KÜ XXX 20 06.04.2013.a kostjale esitatud arvest nr 3/22 (toimiku lk 71) nähtub, et kostja põhivõlg tasumata arvete eest oli hageja ees 06.04.2013 seisuga 1220,50 eurot. Kostja ei ole nimetatud summas põhivõla tekkimisele vastu vaielnud.
15.Hageja 06.05.2013.a kohtule esitatud teatest (toimiku lk 87) nähtub, et kostja tasus 02.05.2013 kostjale 650 eurot. Nimetatud summa osas loobus hageja oma 05.07.2013.a menetlusdokumendis põhinõudest. Kostja on väitnud, et ta tasus hagejale hiljem maikuus veel täiendavalt 600 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kostja väide on tõendamata. Kostja esitas oma 03.06.2013.a menetlusdokumendis väljavõtte maksekorraldusest (toimiku lk 102), mis tõendab
02.05.2013.a makse tegemist hagejale summas 650 eurot. Täiendavate maksete tegemist hagejale kostja tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust väidetava 600-eurose makse kohta. Seevastu hageja väitel ei ole kostja nimetatud 600-eurost makset teinud ning eelnevat kinnitab hageja konto väljavõte perioodi 01.01.2013-05.07.2013 kohta (toimiku lk 112).
16.KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas ei vaidle pooled kohaldatava viivisemäära ega viivise summa suuruse üle. Pooled on kohtule esitanud peaaegu täies ulatuses kattuvad viivisearvestused (toimiku lk-d 103 ja 113). Ümardamise erisuste tõttu on hageja viivisearvestuses esitatud viiviste kogusumma 2 senti väiksem kui kostja viivisearvestuses väljatoodud summa. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus (toimiku lk 113) on õige.
17.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul täitnud korteriomaniku kohustusi korteri ja elamuga seotud kulude kandmisel enda suva järgi määratud ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega selgelt välja toonud, millistel põhjustel on ta keeldunud maksmast osaliselt hageja esitatud arveid. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ise enne hagimenetlust pöördunud hageja poole mõne ettepaneku või palvega tekkinud olukorra lahendamiseks.
18.Kostja esitatud tõendid (toimiku lk-d 94, 102-103) ei tõenda, et kostja on hagejale pärast 02.05.2013.a tasunud täiendavalt 600 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja õigust tasuda hageja esitatud arveid kostja enda äranägemisel määratud summade ulatuses.
19.Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 1477,60 eurot. Hagiavaldusele lisatud õiendi kohaselt oli nimetatud summast 1220,50 eurot põhivõlgnevus ja 257,10 eurot viivis. Asja menetlemise käigus vähendas hageja viivisenõuet summani 179,95 eurot ja loobus põhinõudest summas 650 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb rahuldada, sest kostja ei ole oma vastuväiteid hageja põhinõudele põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja vastu vaielnud hageja vähendatud viivisenõudele. Seetõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 750,45 eurot, millest põhivõlg on 570,50 eurot ja viivis 179,95 eurot.
20.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.