lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-27769/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-27769/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
547
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-27769

Määruse tegemise aeg ja koht

21.08.2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Kohtuasi

X X hagi X X vastu kinnisasja valduse üleandmiseks, väljatõstmiseks ja tahteavalduse tegemisele kohustamiseks X X vastuhagi hüvitise 29 500 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2013 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind menetluses

apellatsiooni- 3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja v/adv Katrin Kahn Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Ilya Zuev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast X X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 21.06.2013 osaotsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

1(2)

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Määruse põhjendused

1.21.06.2013 osaotsusega rahuldas Harju Maakohus X X põhihagi ning otsustas jätkata menetlust vastuhagi osas.
2.09.07.2013 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu osaotsuse tühistada. Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole motiveerinud, kuidas osaotsuse tegemine kiirendab konkreetse asja läbivaatamist. Kostja hinnangul on tema sattunud osaotsuse tegemise tulemusena hagejast halvemasse olukorda. Osaotsus on vastuolus heade kommetega.
3.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab TsMS § 638 lõike 1 alusel, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui esiletoodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
4.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 633 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab apellatsioonkaebus sisaldama kaebuse põhjendusi. Sama sätte lõike 3 punktide 1-3 kohaselt tuleb põhjendustes märkida millist õigusnormi on maakohus otsuses või selle tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu ebaõigesti/ebapiisavalt tuvastanud ja millest see tuleneb, samuti tuleb viidata tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada.
5.09.07.2013 esitatud apellatsioonkaebus sisaldab väiteid vaid osaotsuse tegemise otsustuse võimaliku hea usu ja kostja huvide vastasuse kohta, mitte aga maakohtu poolt vaidluse sisu (poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu või selle puudumine) kohta tuvastatu ja järeldatu kohta. Seega ka teoreetiliselt ei saa ringkonnakohus kontrollida maakohtu poolt teostatud tõendite hindamist, rakendatud materiaalõiguse asjakohasust jmt. Vastavalt TsMS § 450 lõikele 1 on osaotsuse tegemise otsustamine asja lahendava kohtu pädevuses. Otsustades rahuldada hageja taotluse ja teha esmase nõude osas osaotsuse, ei ületanud maakohus diskretsiooni piire ning kõrgema astme kohtul puudub õigus maakohtu otsustusse sekkuda. Seega ei anna apellatsioonikaebuses esile toodud väited alust maakohtu osaotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
6.Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab kaebuse pärast määruse jõustumist.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.