Kohtuistungil 3. juunil 2013, millel osalesid hageja XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Kahn, kostja XXXja kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Ilya Zuev
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja XXX(isikukood XXX) loobumine nõudest, millega kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) andma nõusoleku Rahvastikuregistris elukoha andmete muutmiseks selliselt, et kostja XXX elukoht ei ole XXX (registriosa nr XXX) ja lõpetada selle nõude osas menetlus. Hagi rahuldada. Nõuda kostja XXX ebaseaduslikust valdusest välja kinnistu ja sellel asuv elamu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) hageja XXX valdusesse. Kohustada kostjat XXX andma kinnistu ja sellel asuva elamu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) valdus üle hagejale XXX. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et otsuse resolutsiooni punkti 4 vabatahtliku täitmise tähtaeg on kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kinnistu ja sellel asuva elamu asukohaga XXX (registriosa nr XXX)
vabatahtlikust vabastamisest keeldumisel pärast otsuse resolutsiooni punktis 5 märgitud tähtaja möödumist tõsta kostja XXX välja kinnistult ja sellel asuvast elamust. Jätta kõik hagiga seotud menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud riigilõivu täismäära ja soodusmäära vahe, mis jääb hageja kanda. Jätkata menetlust vastuhagi nõudes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(edaspidi „hageja”) esitas 16. juulil 2012 e-kirja teel kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja”) vastu kinnisasja valduse üleandmise, väljatõstmise ja tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse 8. augusti 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
27.augustil 2012 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas
10.septembril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta ja 5. oktoobril 2012 täiendava tõendi.
3.Kostja esitas 2. novembril 2012 vastuhagi, mida täpsustas 14. novembril 2012. Kohus võttis vastuhagi 23. novembri 2012. aasta määrusega menetlusse. Hageja esitas
7.detsembril 2012 vastuse vastuhagile ja taotluse osaotsuse tegemiseks hagiavalduse osas. Hageja täpsustatud nõue asub 7. detsembri 2012 menetlusdokumendis.
4.Kohus kuulas pooled ära 5. novembri 2012 korraldaval istungil ja 3. juuni 2013 kohtuistungil. 2 (6)
2-12-27769
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
5.Hageja nõudis esialgse hagiga kostjalt kinnisasja valduse üleandmist, kostja väljatõstmist ja tahteavalduse tegemiseks kohustamist. Tahteavalduse tegemise nõudest loobus hageja
5.novembri 2012 korraldaval istungil. Hagi alusena märgib hageja järgmist: − hageja ainuomandisse kuulub kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX, edaspidi „kinnistu”). Kinnistu ei kuulu hageja ja kostja ühisvara hulka ega kaasomandisse; − kinnistu on hageja ja kostja valduses. Poolte vabaabielu suhe lõppes 2010. aastal. Seejärel on hageja palunud kostjal kinnistult lahkuda, aga kostja keeldub kinnistu ja sellel asuva elamu valduse vabatahtlikust üleandmisest. Hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu võimalik oma kinnistut kasutada ning hageja elukorraldus on häiritud. Hagejal puudub võimalus realiseerida oma seadusest tulenevat õigust kinnistut vallata, kasutada ja käsutada; − hageja esitas 11. novembril 2011 kostjale kirjaliku valduse üleandmise nõude ning ütles üles kõik võimalikud kasutuslepingud sh tasuta üürilepingu. Kostjal puudub õiguslik alus kinnistu kasutamiseks ja valdamiseks; − hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud suuliselt ega kirjalikult mistahes lepingut, sh ühise tegutsemise lepingut, mis võiks kaasa tuua hageja ja kostja vahelise kaasomandi või ühisomandi tekkimist kinnistule; − alates kinnistu omandamisest erastamisega 1997. aastal on kõik kinnistuga seotud kulud kandnud ainuisikuliselt hageja. Elamu erastamise õigus oli vaid X kooli töötajatel, kelleks kostja ei ole olnud.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − pooled omandasid kinnistu ja muud varalised õigused poolte kaheksateist aastat kestnud vabaabielu käigus. Poolte suhted lõppesid 2011. aastal, mis annab põhjuse ühise tegutsemise käigus tekkinud vara jagamiseks kaasomandi jagamise sätete alusel; − poolte vaheline ühise tegutsemise leping on suunatud ühisele majapidamisele sh vaidlusaluse kinnistu ühise omandamisele poolte kaasomandisse; − pooled sõlmisid ühise tegutsemise lepingu suuliselt 1993. aastal, kui detsembris algas nende kooselu. Pooled ei leppinud kokku, kui suur osa varast, sh kinnistust kummalegi kuulub. Seetõttu tuleb lugeda, et kinnistu kuulub pooltele võrdsetes osades; − aastatel 1996–1997 omandasid pooled kinnistu, milleks hageja kulutas 15 600 EVP ühikut ja kostja 3 010 EVP ühikut. Kostja võõrandas 1999. aastal talle kuulunud korteri ja tehingust saadud rahalised vahendid kulutasid pooled remonttöödeks kinnistul. Kostja on peremehena aastate jooksul renoveerinud poolte ühist kodu; − ühise tegutsemise lepingut kinnitab ka asjaolu, et kostja tütar käendas hageja ja panga vahelist laenulepingut, mis oli võetud kinnistu renoveerimiseks.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Esiteks lahendab kohus hageja ühest nõudest loobumise taotluse. Hageja on
5.novembri 2012 korraldaval kohtuistungil loobunud oma neljandast nõudest kostja vastu (I kd tlk 62 pöördel), milleks on kohustada kostjat andma nõusolekut Rahvastikuregistrist 3 (6)
2-12-27769 elukoha andmete muutmiseks selliselt, et kostja elukoht ei ole XXX (16. juuni 2012 hagiavalduse resolutsiooni p 4, I kd tlk 3). Kohus võtab hageja nõudest loobumise vastu ja lõpetab menetluse selle nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel.
10.Järgmiseks lahendab kohus hageja ülejäänud nõuded. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiga seotud menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Vastuhagi osas menetlus jätkub.
11.Hageja nõuete õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja nõude lahendamisel tuleb esiteks tuvastada, kas hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik, teiseks, kas kostja valdab hageja kinnisasja ja kolmandaks kas kostja võimalik valdus on õiguspärane.
12.Hageja väidab, et ta on kinnistu ainuomanik. Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (I kd tlk 6), mille kohaselt on kinnistusraamatusse teise jakku kinnistu ainuomanikuna kantud hageja. Samuti esitas hageja 9. detsembril 1997. aastal sõlmitud ostumüügilepingu (I kd tlk 7-8), mille kohaselt omandas hageja kinnistu X Vallalt. Hageja on lisaks tõendanud, et ta võttis kinnistu renoveerimiseks laenu ja on seda ainuisikuliselt tagasi maksnud (I kd tlk 54). AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
13.Kostja leiab, et ta on saanud vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuks 1993. aastal sõlmitud suulise ühise tegutsemise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Enne 1. juulit 2002 kehtinud Eesti ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 438 lg 1 sätestab, et ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. TsK § 440 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasuvad lepinguosalised §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks.
14.Kostja vastuväitest tulenevalt kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud ühise tegutsemise leping kinnistu omandamiseks kaasomandisse. Kostja väidab, et poolte faktiline kooselu sai alguse 1993. aasta detsembris (vastuhagi lk 2 esimene lõik, I kd tlk 153) ja siis sõlmiti ka ühise tegutsemise leping. Kohus kahtleb, kas pooled sõlmisid juba 1993. aastal lepingu konkreetse kinnistu omandamiseks, kui hageja sõlmis ostulepingu alles 1997. aastal. Siiski ei muuda see oluliselt õiguslikku hinnangut kostja vastuväitele. Alates
1.detsembrist 1993 kehtiva AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kehtestas samasuguse vorminõude ehitise kui vallasasja kohta. Seega pidi olema notariaalselt tõestatud ka ühise tegutsemise leping nii ehitise kui kinnistu omandamiseks (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejaga sõlminud ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu omandamiseks notariaalselt tõestatud vormis, vaid väidab, et leping on sõlmitud suuliselt. Seega, kui pooled olid sõlminud suulise ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu omandamiseks, oli see TSK §50 lg 2 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud enne
1.septembrit 1994) või alates 1. septembrist 1994 kuni 30. juunini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud alates
1.septembrist 1994) järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (vt selle kohta ka Riigikohtu 28. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-10, p 17 teine lõik).
4 (6)
2-12-27769 Kuna vormikohast lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kohus lähtuda sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli kinnisasja kaasomandisse soetamine. Kinnistu ostmise eel võis selline kokkulepe pooltel olla, kuid kui poolte eesmärk oli kaasomandi loomine, siis tuli kinnistu ka omandada poolte kaasomandisse (Riigikohtu 20. detsembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-142-05, p 14 esimene lõik). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja ja hageja vahel ei ole ühise tegutsemise lepingut, mis oleks suunatud kinnistu ühisele omandamisele ja seega ei ole kostja saanud kinnistu kaasomanikuks.
15.AÕS § 68 lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kostja ei ole tuginenud muudele alustele omandi tekkimise osas. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 ei kontrolli kohus muid omandi tekkimise aluseid.
16.Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostja on kinnistu valdaja. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse puhul on kaks olulist kriteeriumit: tahe asja vallata ja asjaolu, et isik saab teostada tegelikku võimu asja üle. Hagi asjaoludest nähtub, et kostja elab koos hagejaga vaidlusaluses kinnistus ning ei ole vaatamata hageja nõudmistele lahkunud, mis näitab kostja tahet asja vallata ja tegelikku võimalust teostada oma võimu asja üle. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kinnistu valdajaks lisaks hagejale ka kostja.
17.Kolmandaks kontrollib kohus, kas kostja valdus on õiguspärane. AÕS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja on kostjale esitanud avalduse valduse üleandmise nõudes, millega ühtlasi ütles üles kõik kostjaga sõlmitud võimalikud kasutuslepingud, sh tasuta üürilepingu (I kd tlk 11-13). Kostja ei ole nimetatud dokumendile vastu vaielnud. Kostja ei ole kohtule esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid kostja õiguse kohta kinnistut jätkuvalt vallata. Kostja tugineb selles osas vaid asjaolule, et ta on saanud kaasomanikuks ühise tegutsemise lepingu alusel. Kohus tuvastas eespool p-s 15, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kehtiv ühise tegutsemise leping, mis oleks suunatud kinnistu omandamisele. Eeltoodust tuleneb, et kostja valdus ei ole õiguspärane. Kuna senisega on tuvastatud kõik AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused, siis tuleb hagi rahuldada.
18.Kohus jätab hageja 16. juunil 2012 koos hagiavaldusega esitatud tõendi (kultuurimälestiste riikliku registri väljavõte, I kd tlk 9-10) TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata, kuna see ei oma asja lahendamisel tõenduslikku tähendust. Kohus märgib tõendite osas veel järgmist. Pooled avaldasid 3. juuni 2013 kohtuistungil, et põhihagi lahendamisel ei ole vaja uurida vastuhagiga seoses esitatud lisasid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt arvestab kohus tõendite hindamisel muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
19.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjal tuleb kinnistu vabastada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja selle tähtaja möödumisel tõstetakse kostja kinnistult välja. Kostja taotles kinnistu vabastamiseks kahe kuu pikkuse tähtaja määramist alates otsuse jõustumisest. Kaaludes poolte huve leidis kohus, et kostja taotletud kahe kuu pikkune tähtaeg on mõistlik. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kinnistu on poolte väidete kohaselt olnud kostja elukohaks pikka aega ja kostjale tuleb anda mõistlik aeg oma elu ümberkorraldamiseks. Poolelt ei saa eeldada, et ta kohtuvaidluse jooksul teeb juba kõik
5 (6)
2-12-27769 ettevalmistused oma elukorralduse muutmiseks vastavalt eeldatavasti jõustuvale kohtuotsusele. Kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kinnistu valdust hagejale üle ei anna, siis tuleb kostja kinnistult välja tõsta.
20.Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, siis võib kohus TsMS § 450 lg-te 1 ja 2 aluse teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). TsMS § 450 lg-s 2 on sätestatud kohtu kaalutlusõigus otsustada reservatsiooni kasutamist (vt selle kohta Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas 3-2-1-59-10 p 10 teine lõik). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole reservatsioon vajalik, sest vastuhagi nõue on suunatud rahalise hüvitise saamisele ning selle lahendamine ei mõjuta hageja nõuet vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse ja valduse osas. Vastuhagi lahendamisel ei näe kohus võimalust muuta ega tühistada põhihagis otsustatut.
21.Tsiviilasja hind on hageja nõude osas TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 3 alusel 3 500 eurot.
22.Kuna kohus ei tee osaotsust tasaarvestuse reservatsiooniga, siis otsustab kohus lahendatud nõude osas menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamise tõttu jäävad haginõude osas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse otsustab kohus vastuhagi lahendamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.