Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. august 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-11602
Tsiviilasi
J T, N T hagi KÜ Novinka vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja 1: J T XXX Hageja 2: N T XXX Kostja: KÜ Novinka (registrikood 80050549), asukoht Gagarini 23, 40233, Sillamäe Lepinguline esindaja Paul Paas, Tulundusühistu Soter, XXX 1006711,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Kohtuistung
05.august 2013
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 13.03.2013 esitasid J T ja N T hagi KÜ Novinka vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. J T varalise kahju hüvitamise nõue koosneb ravimite hüvitamise nõudest summas 647,20 eurot ning ehitusmaterjalide ja remonditööde kulude hüvitamise nõudest summas 2775 eurot ning mittevaralise kahju nõudest summas 500 000 eurot. N T varalise kahju hüvitamise nõue koosneb ravimite hüvitamise nõudest summas 514,40 eurot ning ehitusmaterjalide ja remonditööde kulude hüvitamise nõudest summas 2775 eurot ning mittevaralise kahju nõudest summas 500 000 eurot. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 05.04.2013. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt 01.02.2001 on hagejate ja OÜ VKG Elektrivõrgud vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping nr 184249. 03.07.2008 katkestas EKG Elektrivõrgud korteri elektrivarustuse. Elektri ühenduse katkestamist aluseks oli 12.05.2008 KÜ Novinka juhatuse esimehe G S akt. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega on 12.05.2008 akt tunnistatud tühiseks. Korteriühistu, kes osales asjas kolmanda isikuna ei ole kohtuotsust asunud täitma ega ole sõlminud lepingut korteri varustamiseks elektrienergiaga. Korteriühistu tegevuse tõttu on hagejatel püsiv stress, nad vajavad ravimeid. Korteri soojuseta jätmine on viinud korteri lagunemiseni. Hagejad olid sunnitud tegema korteris remonti, tegema kulutusi ehitusmaterjalidele ja maksma tehtud tööde eest. Kostja tegevuse tõttu on hagejatel tekkinud mittevaraline kahju- nendesse suhtutakse Sillamäe linnas kui elektrivarastesse, ning mõlemad hagejad taotlevad kostjalt kummagi hageja suhtes mittevaralise kahju väljamõistmist summas 500 000 eurot. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad väljavõttest kohtuotsusest (tl 4-5, 75-86), elektrienergia ostu-müügilepingust nr 184249/01.02.2001 (tl 6-7), elektrienergia ebaseadusliku tarbimise aktist 17.05.2008 ja arvestusest (tl 8-9), arstitõenditest (tl 1115),väljavõtetest kuludest ravimitele ( tl 18-23, ümbrikus 27,28), kulud remondile ümbrikus 26), töövõtuleping ja lisa (tl 72-74). Kostja vastus Kostja taotles vaheotsuse tegemist ja aegumise kohaldamist TsÜS § 150 lg 1 kohaselt. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. 2008 aastal oli lahti ühendatud kostjate korterist tulev elektrijuhe, mis oli ühendatud elektriarvestist mööda ja see ühendus põhjustas korterites elektriseadmete masssilise rikke. Kostja leiab, et tema hagejaid elektriga ei varusta. Hagejal puudub kõigi korteriomanike nõusolek elektriküttele üleminekuks vastavalt AÕS § 72. Hagejate korteri kütte üleviimine ilma elamu kaasomanike nõusolekuta keskküttelt elektriküttele on vastuolus AÕS § 74.
Kohtumenetluse käik 05.08.2013 kohtuistungil taotles kostja aegumise osas vaheotsuse tegemist, hageja nõustus vaheotsuse tegemisega nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Maakohtu otsuse põhjendused Hagejad leiavad et nende nõuded (varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks) ei ole aegunud tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 11.mai 2012 kohtuotsusest, kuna alates sellest ajast on neil õigus esitada kostja vastu oma nõudeid. Tartu Ringkonnakohtu 11.mai 2012 otsusega rahuldati J T ja N T hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu ning tuvastati, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX elektrivarustusega katkestamine oli vastuolus elektrienergia ostumüügilepinguga nr 184249/01.02.2001. Kostja leiab, et aegumist tuleb hakata lugema alates 2008 aastast, mil elektriühendus hagejate korteris katkestati. Hagejad on oma kahju (varalise- ja mittevaralise kahju) tekkimise sidunud ühe sündmusega, mis on korteriühistu esimehe akti nr 12 alusel elektrienergia ühenduse katkestamine 03.07.2008. Kohtule esitatud hagiavaldusest ja hagejate selgitusest nähtub, et hagejate korteri remondi vajadus, ravimikulud ja hagejatele tekitatud moraalne kahju tulenesid elektrienergia ühenduse katkestamisest. Hagi korteriühistu vastu ei esitatud hagejate selgituste kohaselt varem kuna teine kohtuasi oli käimas. Kohus analüüsib kostja vastuväiteid nõuete aegumise osas. TSÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TSÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TSÜS § 153 lg 1 kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus tuvastas, et 03.07.2008 katkestas OÜ VKG Elektrivõrgud hagejate korteri asukohaga XXX ühenduse elektrivarustusega 17.05.2008 korteriühistu juhatuse esimehe akti nr 12 alusel. TSÜS 150 ja 153 lg 1 kohaselt on piisav, kui hageja pidi teadma asjaoludest, mille põhjal saab kohustatud isiku vastu hagi esitada. Kohus tuvastas, et hageja sai vähemalt 04.08.2008 teada juhtumi eest vastutavast isikust, so korteriühistust Novinka, kuna oli 04.08.2008 esitanud hagi kohtusse tuvastamaks, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-
müügilepinguga, sealhulgas taotlesid hagejad hagiavalduses ka 17.05.2008 korteriühistu Novinka juhatuse esimehe akti nr 12 tühiseks tunnistamist. 11.05.2012 kohtuotsuse (ts.asjas nr 2-08-52586) alusel oli 03.07.2008 elektrivarustusega katkestamise põhjuseks märgitud õigeaegselt tasumata arved akti alusel. Nimelt seisnes 17.05.2008 korteriühistu juhatuse esimehe elektrienergia ebaseadusliku tarbimise akti nr 12 kohaselt lepingu rikkumine ebaseaduslikus võrku ühendamises ja tarbimises mõõtmata ahelast. Asjaolu, et hagejad esitasid kohtusse hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu tuvastamaks, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001, ei peatanud aegumist korteriühistu tegevuse vastu. Seega pidi 04.08.2008 olema hagejatele teada kelle tegevuse tulemusel neil on kahju ( varaline ja mittevaraline) tekkinud. Samal seisukohal on olnud Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.11.2008 lahendis nr 3-2-1-102-08, mille kohaselt aegumist tuleb arvestada ajast, mil hageja sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Hagejad on selgitanud, et tekkinud moraalne kahju on seotud asjaoluga, et neid peeti elektrivarastest, so vähemalt 04.08.2008 oli nad teadlikud neile korteriühistu tegevuse tõttu tekkinud moraalsest kahjust ning tervisliku seisundiga tekkinud ravimikuludest. Kohus leiab, et sel juhul tuleb aegumist hakata nimetatud kahju puhul arvestama tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 kohaselt 2008 aasta 04. augustist. Hagejate korteri remondivajadus tulenes viie kuu möödumisel elektrienergi ühenduse katkestamisest, hagejate selgituste kohaselt tehti korteris sanitaarremonti 2009-2010, kapitaalremonti 2010-2011, seega tuleb aegumist hakata nimetatud kahju puhul lugema alates 2009. aastast. Kuna hagi (varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks) on esitatud kohtusse alles 13.03.2013.a siis hagejate nõuded (varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks) on TsÜS § 153 lg-s 1 ettenähtud kolme aasta pikkust aegumise tähtaega silmas pidades täielikult aegunud. TSMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna kohus luges hagejate nõuded täielikult aegunuks, on tegemist lõppotsusega ja kohus asja edasi ei menetle. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda ja hagejate menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda.
Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 19. august 2013.a kl 15.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 436, 442, 449,452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.