Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Ringkonnakohus Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp 25. september 2014. a Tartu 2-13-11602 Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh hagi KÜ Novinka vastu kahju hüvitamise nõudes 400 000 eurot Viru Maakohtu 19. august 2013. a otsus Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellandid (hagejad): Elena Tsukh
XXXXXXXXXXX),
Nikolai Tsukh
XXXXXXXXXXX)
(isikukood: (isikukood:
Vastustaja (kostja): KÜ Novinka 80050549), esindaja Paul Paas
(registrikood:
1.Jätta rahuldamata Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ringkonnakohtu menetluses.
2.Jätta Viru Maakohtu 19. augusti 2013.a otsus muutmata ning Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus KÜ Novinka poolt kantud menetluskulud solidaarselt Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi kanda. Elena Tsukhi ja Nikolai
Tsukhi poolt maakohtus ja ringkonnakohus kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh esitasid 13. märtsil 2013 Viru Maakohtule hagi KÜ Novinka vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. E. Tsukhi varalise kahju hüvitamise nõue koosneb ravimitele kulunud 647,20 euro hüvitamise nõudest, ehitusmaterjalide ja remonditööde kulude hüvitamise nõudest summas 2 775 eurot ning mittevaralise kahju nõudest summas 500 000 eurot. N. Tsukhi varalise kahju hüvitamise nõue koosneb ravimitele kulunud 514,40 euro hüvitamise nõudest, ehitusmaterjalide ja remonditööde kulude hüvitamise nõudest summas 2 775 eurot ning mittevaralise kahju nõudest summas 500 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hagejate ja OÜ VKG Elektrivõrgud vahel 01. veebruaril 2001 sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping nr 184249. 03. juulil 2008 katkestas OÜ VKG Elektrivõrgud 17. mai 2008 KÜ Novinka juhatuse esimehe Galina Štšerbakova akti nr 12 alusel hagejate korteri elektrivarustuse. Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586 tuvastati eelnimetatud akti tühisus. Korteriühistu, kes osales asjas kolmanda isikuna, ei ole kohtuotsust asunud täitma ega ole sõlminud lepingut korteri varustamiseks elektrienergiaga. Korteriühistu tegevuse tõttu on hagejatel püsiv stress ja nad vajavad ravimeid. Korteri soojuseta jätmine on viinud korteri lagunemiseni. Hagejad olid sunnitud tegema kulutusi korteri remondile. Kostja tegevuse tõttu on hagejatel tekkinud ka mittevaraline kahju, sest Sillamäe linnas suhtutakse nendesse kui elektrivarastesse.
2.KÜ Novinka vaidles hagile vastu, palus kohaldada hagejate nõuetele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Samuti esitas kostja sisulised vastuväited hagiavaldusele. Kostja leidis, et hagejatel puudub elamu kõikide korteriomanike nõusolek elektriküttele üleminekuks, nagu seda nõuab AÕS § 72. Korteriühistu ei varusta hagejaid elektriga, vaid selleks on sõlmitud leping elektritarneettevõttega. Kostja selgitas, et 2008. aastal ühendati lahti kostjate korterist tulev elektrijuhe, mis oli ühendatud elektriarvestist mööda ja see ühendus põhjustas korterites elektriseadmete massilise rikke.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 19. augusti 2013 otsusega kohaldati hagejate nõuetele aegumist ja jäeti hagi rahuldamata. Maakohus jättis KÜ Novinka menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda. Maakohus tuvastas, et OÜ VKG Elektrivõrgud katkestas 03. juulil 2008 hagejate korteri, asukohaga X-XX, XXX, ühenduse elektrivarustusega 17. mai 2008 korteriühistu juhatuse esimehe akti nr 12 alusel. Maakohus asus seisukohale, et hagejad said vähemalt
04.augustil 2008 teada juhtumi eest vastutavast isikust (s.o KÜ-st Novinka), kuna esitasid
04.augustil 2008 hagi kohtusse tuvastamaks, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03. juulil 2008 hagejate korteri, asukohaga X-XX, XXX, elektrivarustuse katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga. Nimetatud hagiavalduse esitamine ei peatanud aegumist nõudes korteriühistu vastu. Hagejate selgituste kohaselt tehti korteris sanitaarremonti 2009-2010 ja kapitaalremonti 2010-2011, seega tuleb remondikulude puhul hakata aegumist lugema alates 2009. aastast. Kuna hagi kahju hüvitamise nõudes on esitatud kohtusse alles
13.märtsil 2013, on hagejate nõuded TsÜS § 153 lg-s 1 ettenähtud kolme aasta pikkust aegumise tähtaega silmas pidades aegunud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Tsukh ja N. Tsukh esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu
19.augusti 2013 otsus. Apellandid on seisukohal, et nende nõuded ei ole aegunud. Apellandid täpsustasid 04.10.2013.a, et nende nõudeks on välja mõista kummalegi hagejale 200 000 eurot, mis hõlmab nii varalist kui mittevaralist kahju. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohus arvestanud vaidluse aluseks olevate asjaoludega ja kohtuotsus on absurdne. Kohtuotsuses on ka vigu kuupäevade ja sündmuste kirjelduste osas. Kohus ei ole asja materjalidega tutvunud ega nendesse süvenenud; 2) on väär kohtu väide, et teine kohtumenetlus ei ole põhjuseks muu hagiavalduse esitamata jätmiseks. Kui apellantide hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-08-52586 ei oleks rahuldatud, ei oleks apellantidel olnud alust käesolevas asjas hagiavalduse esitamiseks, sest enne eelmise asja otsuse jõustumist peeti neid elektrivarasteks. Kohus ei oleks lihtsalt võtnud asja menetlusse. Seetõttu ei saa aegumist arvestada elektri väljalülitamise päevast või remondi tegemise ajast, vaid tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud otsuse jõustumisest alates. Eelnimetatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagid on omavahel lahutamatult seotud; 3) on ebaõige maakohtu otsuses esitatud väide, et elektrienergiaga varustamine lõpetati
03.juulil 2008. Elektrienergiaga varustamine lõpetati 03. juunil 2008; 4) on kohus jätnud tähelepanuta kostja vastuses toodud valeväite, et hagejate korterist tulenev elektrijuhe oli ühendatud elektriarvestist mööda ja põhjustas korterites elektriseadmete massilise rikke. Selline väide on lükatud ümber Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52386. Vale on ka kostja väide, et hagejatel puudub kõigi korteriomanike nõusolek elektriküttele üleminekuks. Hagejad läksid elektriküttele üle ajal, kui KÜ-d Novinka veel ei eksisteerinud. Elektriküttele üleminek toimus sel ajal kehtinud seaduse alusel ning hagejatel olid kooskõlastused ja load kohalikult omavalitsuselt; 5) on ebaõige maakohtu väide, et 05. augusti 2013 kohtuistungil nõustusid hagejad kostja taotlusega aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Kohus andis hagejatele ülesande koguda täiendavaid materjale järgmiseks kohtuistungiks ja lubas teatada istungiaja. Hagejad on kogunud täiendavaid kirjalikke tõendeid, mille on lisanud apellatsioonkaebusele;
6) on arusaamatu, miks on maakohus lugenud hagejate kahjust teadasaamise päevaks hagiavalduse esitamise päeva (04. augusti 2008). Hagejad olid nende õiguste rikkumisest teadlikud elektri väljalülitamisel 03. juunil 2008 ja see ei vaja tõendamist. Sellisel juhul peaks arvestama nõude aegumist just 03. juunist 2008, kuid hagejad sellega ei nõustu. Hagejad ei saanud sel ajal teada, et korteriühistu juhataja tegevuse tagajärjel jäävad nad aastateks ilma küttest ja haigestuvad, samuti ei saanud nad teada, milliseks kujunevad ravikulud ja korteri remondikulud; 7) on arusaamatu, miks on kohus leidnud, et korteri remondivajadus ilmnes viie kuu möödumisel elektrienergiaga varustamise katkestamisest. Viie kuu möödumisel lülitati sisse elekter, kütet aga sisse ei lülitatud, nii et moraalne kahju on olemas käesoleva ajani; 8) ei ole põhjendatud lugeda remondikulude nõude aegumise alguseks 2009, kuna hagejad ei teadnud sel ajal, millised kulutused kaasnevad remondiga. Tegelikust kahjusummast said nad teada 2011. aastal.
5.Vastuseks ringkonnakohtu kirjale täpsustasid apellandid oma 3. juuli 2014.a seisukohtades kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Pideva stressi tõttu on ühel hagejal tekkinud suhkrutõbi ja teisel südamevalu, mille tõttu on tema teovõime piiratud. Apellantide au on teotatud sellega, et korteriühistu esimees on alates 17. mai 2008 akti nr 12 koostamisest korduvalt nimetanud apellante varasteks KÜ Novinka üldkoosolekutel, muudel koosolekutel ja eravestlustes. Ka OÜ VKG Elektrivõrgud pidas apellante varasteks ja apellantidele trahvi tegemine sai juba samal päeval teatavaks linna elanikele. Selle kohta võivad anda tunnistusi KÜ Novinka liikmed ja paljud teised Sillamäe elanikud. Dokumentaalseid tõendeid apellantidel selle kohta ei ole. Paljud ei tea veel siiani, et trahv on kohtu poolt tühistatud. See on apellantide au teotamine, milles on süüdi ka OÜ Leonid Noskov esimees Leonid Noskov. Kui ta ei oleks võltsitud aktile alla kirjutanud ja selle alusel elektriühenduse katkestanud, ei oleks midagi juhtunud. Informatsioon, mida vastustajad levitavad, on apellantide au ja head nime kahjustav. See plekk jääb apellantidele igavesti külge. Nende hea nime ja au teotamine on pidev, jätkuv, pahatahtlik ja teadlik. Apellantide haigused süvenevad ja see toob kaasa nii varalise kui mittevaralise kahju. Apellandid jäävad oma nõuete juurde.
21.augusti 2014 seisukohas lisasid apellandid, et nende mõnitamist ja jätkuvat au teotamist tõendab OÜ VKG Elektrivõrgud vastus apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-13-21358. OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole ka siiani maksnud apellantidele tsiviilasjas nr 2-08-52586 nendele väljamõistetud rahasummat.
6.KÜ Novinka vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär apellantide väide, et nad ei saanud enne eelmise vaidluse lõppemist esitada nõuet kostja vastu. Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586 on tõendatud, et 03. juulil 2008 katkestati hagejate korteri elektrienergiaga varustamine OÜ VKG Elektrivõrgud poolt, mitte korteriühistu poolt. Asjaolu, kas elektrienergiaga varustamise katkestamine oli seaduspärane või mitte, ei saanud kuidagi takistada hagejate kahjunõude esitamist. Lisaks sellele on elektrienergia hagejate korteris taastatud juba 31. oktoobril 2008; 2) on hagis kirjeldatud asjaolud toimunud 2008. aastal. Hagi on esitatud kohtusse 2013. aastal, st pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist; 3) on väär apellantide väide, et kostja tegevuse tagajärjel on nad kuulutatud varasteks kõigi korteriühistu liikmete silmis. Korteriühistu ei ole hagejaid varasteks kuulutanud, kuigi 03. juulil 2008 tuvastati hagejate korterist tuleva kolmest juhtmest ühe ühendamine elektriarvestist mööda. See asjaolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-08-52586 menetluse käigus spetsialistist tunnistaja ütlustega;
4) on apellandid esitanud kolme erineva kostja vastu samasisulise ja samade nõuetega hagid ning Viru Maakohus rahuldas varalise kahju nõude OÜ Leonid Noskov vastu. Kui ringkonnakohus tühistab vaheotsuse aegumise osas, siis kostja esitab kohtule taotlused täiendavate tõendite ja tunnistajate ülekuulamise kohta, mille tõttu menetlus käesolevas asjas pikeneb tunduvalt, sest tuleb üle kuulata kostjapoolsed tunnistajad. Viimased taotlused esitas kostja juba Viru Maakohtus; 5) jääb kostja oma seisukohtade juurde, mis puudutavad hagejate korteri üleminekut muule küttele. Hagejate poolt apellatsioonmenetluses esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest hagejatel oli piisavalt aega ja võimalust esitada need tõendid esimese astme kohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Apellandid esitasid 03. juulil 2014.a ringkonnakohtule oma seisukohad, millele oli lisatud tunnistajate nimekiri (4 isiku andmed). Ringkonnakohus käsitles seda taotlusena kuulata ringkonnakohtu menetluses üle tunnistajaid. TsMS § 652 lg-te 3-4 alusel jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata, kuna apellandid ei ole taotlust põhjendanud ega põhistanud, miks nad ei taotlenud tunnistajate ärakuulamist juba maakohtu menetluses.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt hagejate nõuded tuli lugeda aegunuks ning mille tagajärjel hagi jäeti rahuldamata. Aegumise üle otsustamisel tuleb kohtul poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida hageja nõue (pooltevaheline õigussuhe). Samas ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Maakohus on hagejate (apellantide) nõuded kvalifitseerinud õigesti kui varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Hagejate nõue ravikulude ja remondikulude hüvitamiseks on käsitatav kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue VÕS § 1043 ja § 1045 tähenduses ning mittevaralise kahju hüvitamise põhilised eeldused sätestatakse VÕS §-s 134.
10.Aegumist arvestatakse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul TsÜS § 150 lg 1 järgi alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega on maakohus õigesti märkinud, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on aegumise kohaldamise seisukohalt piisav, kui hageja pidi teadma asjaoludest, mille põhjal oli tal võimalik kohustatud isiku (kostja) vastu hagi esitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt olid hagejad juba hiljemalt 04.08.2008.a teadlikud neile tekkinud või tekkida võivast kahjust ja kostjast kui võimalikust kahju tekitamise eest vastutavast isikust, kuna nimetatud kuupäeval esitasid nad hagi tsiviilasjas nr 2-08-52586, milles muuhulgas tuginesid kostja (KÜ Novinka) ebaseaduslikule tegevusele 17.05.2008.a akti nr 12 koostamisel.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellantide õiguste rikkumist kaasa toonud asjaolu, et maakohus arvestas aegumist alates hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-08-52586 (s.o 04. augustist 2008) ja mitte 03. juunist 2008, mil elektrivarustus tegelikult välja lülitati. Maakohus on põhjendanud, et hagi esitamisega väljendasid hagejad selgelt, et leidsid oma õigused olevat rikutud. Käesolevas asjas on hagi esitatud 13. märtsil 2013 ning hagi oleks seega aegunud ka juhul, kui hagejad saanuksid oma õiguste rikkumisest teada alles 2010. aasta märtsi alguses.
Kohtul puudus vajadus ja kohustus teha kindlaks aegumistähtaja kulgemahakkamise varaseimat ajahetke olukorras, kus nõue osutus aegunuks juba aegumise hilisema alguse puhul.
12.Puudub alus asuda aegumist arvestama alles tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud lahendi jõustumisest. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hagejad said teada või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isiku(te)st siis, kui neile sai teatavaks korteris elektrivarustuse katkestamine, mida hagejad pidasid ebaseaduslikuks. Asjaolu, et elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikkus tuvastati lõplikult Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586, ei mõjutanud hagejate teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikutest (sarnasele seisukohale asus ka Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-88-12 p 10 ja 3-2-164-08 p 13). Alusetu ja oletuslik on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtud ei oleks kahju hüvitamise hagi(sid) enne elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikkuse lõplikku tuvastamist menetlusse võtnud.
13.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellantide poolt viidatud mõningad faktilised ebatäpsused kohtuotsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas. Need ei ole mõjutanud asja lahendamise lõpptulemust. Kolleegium märgib, et ka apellantide endi väited selle kohta, missugusel kuupäeval leidis faktiliselt aset elektrivarustuse katkestamine, on kohati olnud vastuolulised. Tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud jõustunud kohtulahendi kohaselt katkestati elektrivarustus 03.07.2008.a, mis nähtub ka viidatud kohtuotsuse resolutsioonist. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejate poolt kuni 2008. aastani elektrikütte kasutamine toimus seaduslikul alusel või mitte. Kuna maakohus pidas põhjendatuks kohaldada asjas aegumist, ei tulnud maakohtul hinnata kostja väidet, et hagejate korterist tulev elektrijuhe oli ühendatud elektriarvestist mööda ja väidetavalt põhjustas korterites elektriseadmete rikkeid. Samuti ei tulnud kohtul hinnata väiteid selle kohta, kas hagejatel olid elektriküttele üleminekuks vajalikud nõusolekud või mitte. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud otsusest tulenevalt pidi OÜ VKG Elektrivõrgud täitma hagejate suhtes nendevahelist elektrienergia ostu-müügilepingut nr 184249/01.02.2001 selles lepingus ettenähtud tingimustel, kuid kohtuotsusega ei ole tunnustatud hagejate õigust kasutada oma korteri kütmiseks elektrikütet.
14.Asjakohased ei ole apellantide etteheited maakohtule vaheotsuse tegemisega seonduvalt. Maakohtu 05. augusti 2013.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt taotles kostja vaheotsuse tegemist aegumise osas ning pooled toetasid seda. TsMS § 449 lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse poole taotlusel, kuid nõutav ei ole mõlema poole tingimusteta nõusolek. Hagejate õigust tõendada oma väiteid ei ole rikutud, kuna aegumise kohaldamise üle oli kohtul võimalik otsustada juba olemasolevate tõendite põhjal. Hagejatel säilis täiendavate tõendite esitamise võimalus juhuks, kui kohus oleks asunud seisukohale, et nõuded ei ole aegunud. Asjaolu, et hagejate korteri remondivajadus ilmnes viie kuu möödumisel elektriühenduse katkestamisest, on maakohus lugenud tuvastatuks hagejate endi väidete põhjal. Maakohtu
05.augusti 2013.a istungi protokollist nähtuvalt on hagejad seletanud, et tegid korteris sanitaarremonti ajavahemikul 2009-2010 ja kapitaalremonti 2010-2011. Kohus on hagejatele esitanud ka täpsustava küsimuse, kas „korter lagunes 5 kuu jooksul ära, kuna ei olnud elektrit ja kütet.“ Hagejad on seepeale vastanud jaatavalt. Maakohus on seega põhjendatult leidnud, et korteri seisundi halvenemisega seotud varalise kahju nõude aegumist tuleb arvestada alates 2009. aastast. Kui lugeda kahju tekkimisest teadasaamise hüpoteetiliseks ajaks 2009. aasta
31.detsembrit, siis aegus nõue vastavas osas 31. detsembril 2012.a.
15.Hagi esitamise alustest (kahju tekitamisest) teadasaamise aja üle otsustamisel ei oma tähtsust, kas hagejad nägid koheselt ette võimaliku tekkiva kahju ligikaudset või lõplikku suurust või mitte. Kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse põhimõttest, s.o kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad või kumuleeruvad edaspidi, muutub
kogu kahjunõue tervikuna sissenõutavaks niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda. Samal ajal hakkab kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue ka aeguma (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-126-12 p 14 ja nr 3-2-1-177-12 p 12).
16.Lisaks korteri remondivajadusele on hagejad käsitlenud oma varalise kahjuna ka tervise halvenemisest tekkinud ravikulusid. Hagejate poolt kohtule esitatud arstitõendite (tõlked toimikus lk 11 ja 14) kohaselt on perearst mõlema hageja puhul täheldanud terviseseisundi tunduvat halvenemist alates 2008.a. Seega leidis maakohus ka tervise halvenemisega kaasnenud varalise kahju nõude puhul õigesti, et aegumist tuleb arvestada alates 2008. aastast ning hagi esitamise ajaks oli nõue TsÜS § 153 lg 1 kohaselt aegunud.
17.Seoses hagejate esitatud mittevaralise kahju nõudega leiab ringkonnakohus, et hagejad heidavad kostjale (KÜ-le Novinka) ette oma au ja hea nime teotamist. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Au ja hea nime teotamisena on käsitatav tegevus, millega esitatakse, edastatakse või avaldatakse üldsusele isikute kohta mingeid otseseid või kaudseid andmeid vm asjaolusid. Riigikohus on nt tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10 asunud seisukohale, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid.
18.Ringkonnakohus märgib, et hagejad ei ole esitanud tõendeid oma väidete kohta, mille kohaselt on korteriühistu esimees alates 17. mai 2008.a akti nr 12 koostamisest nimetanud korduvalt apellante varasteks nii KÜ Novinka üldkoosolekutel kui ka muudel koosolekutel ja eravestlustes. Muuhulgas ei esitanud hagejad maakohtus taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks vaidlusaluse asjaolu kindlakstegemiseks. Sellele vaatamata on võimalik hinnata mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et mittevaralise kahju nõude aegumist tuli arvestada alates 2008. aasta 4. augustist, millisel kuupäeval pöördusid hagejad kohtusse tsiviilasjas nr 2-08-52586, kuna hiljemalt selleks ajaks olid hagejad jõudnud veendumusele, et elektrivarustuse väljalülitamine oli toimunud ebaseaduslikult. Samuti on hagejad ise tuginenud sellele, et hagejate häbimärgistamine korteriühistu juhtkonna poolt toimus juba enne 2008.a augustikuud (s.o alates 17. maist 2008.a). Seega oli ka võimalik mittevaralise kahju nõue hagi esitamise ajaks aegunud.
19.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta sarnaselt maakohtuga kostja (KÜ Novinka) menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
20.Ringkonnakohus juhib apellantide tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu ettenähtust enam. Apellatsioonkaebuselt tuli TsMS § 137 lg 1, RLS § 57 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 3 400 eurot (oma 04.10.2013.a seisukohtades palusid apellandid lugeda apellatsioonkaebuse hinnaks „200 000 eurot mõlemale apellandile“). Kuna apellandid on tasunud riigilõivu kokku 3 600 eurot, s.o 200 eurot ettenähtust enam, on apellantidel õigus esitada taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, millisele arvelduskontole soovivad apellandid riigilõivu tagastamist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.