Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
01. august 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Menetluse liik
2-13-18541 49 437,92 eurot AS SEB Pank hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes Hageja AS SEB Pank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, 15010 Harjumaa, esindaja Piret Kangur, e-post: [email protected] Kostja M. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi M. R. vastu.
2.Välja mõista M. R. `alt AS SEB Pank kasuks 47 028,89 eurot (nelikümmend seitse tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend üheksa senti), millest 31 084,26 eurot on tasumata laenusumma, 829,77 eurot tasumata intress, 14 347,82 eurot viivis ja 767,04 eurot leppetrahv tagatise kindlustamata jätmise tõttu.
3.Välja mõista M. R. `alt AS SEB Pank kasuks alates 24.04.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 31 084,26 euro täieliku tasumiseni viivist 7,75 % põhivõlgnevuselt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (s.o 14 347,82 eurot) ei tohi ületada tagastamata laenusummat.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud M. R. kanda.
6.Välja mõista M. R. riigilõiv 850 eurot (kaheksasada viiskümmend) eurot AS SEB Pank kasuks.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus
taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi Maarika Raudsepa vastu 47 028,89 euro nõudes, millest 31 084,26 eurot on tasumata laenusumma, 829,77 eurot tasumata intress, 14 347,82 eurot viivis ja 767,04 eurot leppetrahv tagatise kindlustamata jätmise tõttu. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 24.04.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 31 084,26 euro täieliku tasumiseni viivist 7,75 % põhivõlgnevuselt aastas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.05.2005 sõlmitud eluasemelaenu lepingu nr L050010689 rikkumisest. Lepinguga kohustus hageja kostjale väljastama laenusumma 41 569 eurot ja kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodi 06.06.200506.05.2034 jooksul. Intressimääraks lepiti kokku 6 kuu EURIBOR + 0,600 % aastas ja kostja kohustus tasuda intressi igakuiselt alates 06.06.2005. Lepingu lisadega 2, 3, 5, 6 suurendati laenusummat kuni summani 80 903 eurot. Kostja rikkus lepinguga võetud kohustust, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 21.10.2009. Laenulepingu täitmise tagatiseks oleva kinnistu asukohaga Ehitaja 27, Navi küla, Võru vald, Võrumaa sundrealiseerimisel saadud summast ei ole piisanud AS SEB Panga kõikide nõuete rahuldamiseks.
2 (4)
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja elukohta xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt vastu võetud 04.07.2013 (tl 40) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad sõlmitud laenulepingust nr L050010689 (tl 9-15) ja laenulepingu lisadest nr 2, 3, 5, 6 (tl 16-19). Samuti laenumaksete aruande (tl 20-25) ja laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 26). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 4, 6; 113 lg 1; 196 lg 2; 396 lg 1; 397 lg 1; 399 lg 1 p 1, 2; 415 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vastavalt VÕS § 425 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja
3 (4)
õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi nõudmise eeldused on järgmised: esineb kokkuleppe leppetrahvi kohta, põhikohustuse olemasolu, kohustust on rikutud, rikkuja vastutab rikkumise eest. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 028,89 eurot ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut alates 24.04.2013 kuni tagastamata krediidisumma, s.o 31 084,26 euro täieliku tasumiseni viivist 7,75 % põhivõlgnevuselt aastas, kusjuures 23.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (s.o 14 347,82 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet, tagastamata laenusummat 31 084,26 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 850 eurot (tl 8). Kohus, rahuldades hagi ja arvestades TsMS § 162 lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Arvestades TsMS §-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 850 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.