Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

menetluskulude

kandmiseks

menetlusabi.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetati isikule kätte või saadeti tema elukohta

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

21.06.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos) esitatud taotluse Helsingi I astme kohtu 07.06.2011 otsus tsiviilasjas 11/21436, L 10/46603 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ka ülalpidamiskohustuste määrus). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada. Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevat taotlust tuleb käsitleda hagita asjana TsMS § 475 lg 1 p 14 kohaselt. Mõiste "õigustatud isik" hõlmab ülalpidamiskohususte määruse art 64 lg 1 kohaselt avalikõiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust,

kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi. Avaldaja on esitanud Helsingi I astme kohtu 07.06.2011 otsus tsiviilasjas 11/21436, L 10/46603, mille kohaselt on elatusetoetuse saajaks XXX. Tunnustamiseks esitatud otsuse alusel on perioodil 01.12.2010 kuni 13.05.2013 avaldaja võlaarvestusest nähtuvalt elatusraha võlgnevus 4289,86 eurot ning alates 01.06.2013 kuulub igakuiselt tasumisele elatusraha 148,32 eurot kuus. Ülalpidamiskohustuste määruse art 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse § 371 lg 1 järgi kohaldatakse riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses riigi õigusabi seadust üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse art 45 p-de b, c ja f kohaselt hõlmab õigusabi ka õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust, annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Ülapidamiskohustuste määruse artiklis 67 sätestatu järgi võib kulud tagasi nõuda vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt sama määruse artiklile 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab. Ülalpidamiskohustuste määruse art 2 lg 2 järgi hõlmab määruse tähenduses mõiste „kohus“ ka liikmesriikide haldusasutusi ning nende otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas asjas tehtud kohtuotsustel. Kõnesoleva määruse Lisa X kohaselt on Soomes sellisteks haldusasutusteks linnade ja valdade sotisaalametid. Ülalpidamiskohustuste määruse art 30 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast art 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Kohtule edastatud tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab praegusel juhul ülalpidamiskohustuste määruse art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ning kohtuotsus kuulub seega tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse artiklist 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse art 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt taotlejale ja võlgnikule kättetoimetamisele. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid

täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3). TsMS § 625 lg-st 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.