Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-12-41511 kuu eest alates jaanuarist 2011 kuni märtsini 2012, kuna hagejal on kahtlused oma töötasu arvestamise kohta. Kohus 17.oktoobril 2012 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja L L esindusõiguse tõendamiseks. Vastuseks nimetatud kohtumäärusele hageja esitas 16.novembril 2012 dokumendi, millest ei olnud kohtul üheselt võimalik välja lugeda hageja nõuet. Kohtunõudega 13.detsembrist 2012 andis kohus hagejale täiendava tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning kohustas hagejat pöörduma õigusabi saamiseks vandeadvokaadi poole. Hageja esitas 09.jaanuaril 2013 nõude täpsustuse ning 18.jaanuaril 2013 hagiavalduse As-i Roolid vastu saamata jäänud tasude nõudes. Hagiavalduse resolutsioonis palus hageja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu, koolituskulud ja puhkusetasu summas 3558 eurot ning viivised, mille suurus saab olema kindlaks määratud kohtumenetluse käigus. Kohus 13.veebruari 2013 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude suuruse täpsustamiseks, hagihinna nimetamiseks ja hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks ning tõendi eestikeelse tõlke esitamiseks. 14.veebruari 2013 nõudekirjaga palus kohus hagejal ka tõendada L L esindusõigust. Hageja ei ole 13.veebruari 2013 määrusele ega 14.veebruari 2013 kohtunõudele midagi vastanud. Kohus 25.märsti 2013 nõudekirjaga andis hagejalt täiendava tähtaja 18.jaanuaril 2013 esitatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Vastuseks antud nõudele hageja esitas 04.aprillil 2013 omapoolsed täiendused. Kohus 28.mai 2013 nõudekirjaga andis hagejale täiendava tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. 04.juulil 2013 kohus pikendas menetlustähtaja kuni 31.juulini 2013. L L hageja esindajana esitas 10.juulil 2013 avalduse, milles palub lubada tal esindada hageja huvisid. Kohtu poolt nimetatud puudused jättis hageja ja tema esindaja pika aja vältel kõrvaldamata, aga samuti ei pöördunud hageja õigusabi saamiseks vandeadvokaadi poole. Kohtul on välja kujunenud seisukoht, et L L on menetluses asjatundmatu, ei oma juriidilisi teadmisi isegi mitte elementaarsel tasemel, mille tõttu ei ole võimeline esindama hagejat käesolevas menetluses. Hageja teist esindajat võtta ei ole soovinud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus tuleb tagastada hagejale. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 9 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitanud nõudelt ei ole tasutud riigilõiv. Kohus tuvastas, et esitatud hagiavaldus ei ole pädeva isiku poolt allkirjastatud, ei vasta hagiavalduse vorminõuetele ning hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu. Kohtu poolt on korduvalt viidatud puudustele, kuid hageja on jätnud puudused pika aja vältel ilma mõjuva 2(3)

2-12-41511 põhjuseta kõrvaldamata. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Kohus andis hagejale korduvalt tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks, nõude täpsustamiseks, hagihinna nimetamiseks ja hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks, tõendi eestikeelse tõlke esitamiseks. Kohus on selgitanud hagejale ka menetlusabi ja riigi õigusabi taotlemise võimalustest. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduse puudused kõrvaldanud. Hageja nõue ei ole selge, riigilõiv on tasumata, nõutud tõlked ei ole esitatud, L L esindusõigus ei ole tõendatud. Seega hageja on jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Hageja oli hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast vastavalt TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9, 10 ja 12 alusel. Kohtul on välja kujunenud seisukoht, et L L on menetluses asjatundmatu, ei oma juriidilisi teadmisi isegi mitte elementaarsel tasemel, mille tõttu ei ole võimeline esindama hagejat käesolevas menetluses. Hageja teist esindajat võtta ei ole soovinud. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. /.../. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.