Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD

I. K. (pankrotis) esitas oma seadusliku esindaja pankrotihalduri xx xx kaudu hagiavalduse L. T.a vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus tuvastas, et L. T.a on surnud ning peatas menetluse kuni kostja üldõigusjärglaste tuvastamiseni. Hageja esitas 17. märtsil 2011 Viru Maakohtule uue hagiavalduse V. T.i vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulus surnud L. T.ale korter asukohaga xxx. L. T.a testamendijärgseks pärijaks on hageja I. K. (pankrotis). Hageja ei saanud aga korterit tervikuna pärida, kuna vastavalt notari xx xx teatele oli nimetatud korter ostetud L. T.a ja V. T.i abielu ajal. Korter, asukohaga xxx, on ühisvara 1(3)

2-09-64525 ja seepärast päris hageja ainult poole korterist. Kuna teise poole omanikuks on V. T., esitas hageja hagiavalduse tema vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejal ei ole aga andmeid kostja elukoha kohta, kuid hageja palus menetluse jätkamist ning hagimaterjalide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid leida. Kohus tegi kohtunõude hagejale kostja andmete täpsustamiseks. Hageja esitas kohtule vastuse, milles teatab, et tal ei ole andmeid kostja elukoha kohta. Hageja palus aga menetlust jätkata ning kätte toimetada hagimaterjalid kostjale Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus tegi ka päringud erinevatesse registritesse kostja andmete täpsustamiseks. Kohus ei ole kostja elukoha andmeid tuvastanud. Kohus edastas päringud kostja elukoha täpsustamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, notarile xx xx ning Narva Linnavalitsusele. Politsei- ja Piirivalveamet ning Narva Linnavalitsus vastasid kohtule, et neil ei ole andmeid kostja elukoha kohta. Notari xx xx vastuse kohaselt lahkus V. T. Eestist 1991. aastal ja tema praegune asukoht on teadmata. Seega ei ole hageja kohtule esitanud kostja andmeid ega kohtul õnnestunud neid andmeid ise tuvastada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus peab vajalikuks selgitada, et notari pädevuses on muuhulgas vara ühis- ja lahusvaraks tunnistamine. Notar xx xx on tunnistanud korteri asukohaga xx L. T.a ja V. T.i ühisvaraks. Tsiviilasja materjalidest ilmneb, et pärandvarasse kuuluv korter oli ostetud 2000. aastal, kuid V. T. lahkus Eestist aastal 1991. Kuna V. T.i kohta puuduvad praegusel ajal andmed kõigis registrites, samuti ei ole fikseeritud piiriületusi Politsei- ja Piirivalveametis, tuleb eeldada, et info V. T. lahkumise kohta Eesti Vabariigist aastal 1991 vastab tõele. Kohtule esitatud materjalist tulenevalt on tõenäoline, et vaidlusaluse eseme puhul on tegemist L. T. lahusvaraga, kuna korter oli ostetud L. T.a poolt 9 aastat peale seda, kui tema abikaasa lahkus Eesti Vabariigist. Kohus leiab, et hagejal on otstarbekas antud tsiviilasjas kogutud tõenditega pöörduda veel kord notari poole et lahendada ühis- või lahusvara kuuluvuse küsimus. Teiseks on hagejal võimalik esitada kohtule avalduse äraolija varale hoolduse seadmiseks. Äraolijal on vara käsutusõigus (TsMS § 516 lg 4 ja TsüS § 18 alusel). TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Arvestades eeltoodud leiab kohus, et hagiavalduses toodud asjaolude ja kogutud tõendite alusel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik (seda eelkõige juhul kui notar tuvastab, et tegemist on lahusvaraga, mis on kohtueelne menetlus). Menetluskulud 2(3)

2-09-64525 Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.