Tsiviilasja number
2-12-34238
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.07.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Margo Klaar, Ele Liiv
Tsiviilasi
E S avaldus T M käes hoiul olevate AS Artwood Trade (pankrotis) dokumentidega tutvumiseks Pärnu Maakohtu 15.04.2013 määrus avalduse rahuldamata jätmiseks E S määruskaebus Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja E S (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Indrek Naur Asjast puudutatud isik T M (isikukood xxxxxxxxxxxx, asukoht OÜ Armit Õigusbüroo Paldiski mnt 22, Tallinn)
Puudutatud isiku seisukoht TM leidis, et alates 23.11.2007 ei ole E SAS Artwood Trade võlausaldaja. Seetõttu puudub tal ÄS § 382 lg-st 4 tulenev õigus tutvuda kohtu loal AS Artwood Trade (pankrotis) pankrotimenetluse aegsete dokumentidega. Lisaks oli puudutatud isik seisukohal, et AS Artwood Trade pankrotihaldurina ei saanud ta avaldaja nõudes nimetatud 30.12.2009 määrusest nr 48 juhinduda, kuna pankrotimenetlus lõppes 18.09.2009, st enne avaldaja märgitud määruses nimetatud nõuete kehtestamist. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Äriregistri andmetel oli avaldaja pankrotivõlgniku likvideerija. 01.11.2006 kuulutas Pärnu Maakohus välja AS Artwood Trade pankroti, pankrotihalduriks määrati T M, võlgniku esindajaks pankrotimenetluses jäeti E S. Seega oli E SAS Artwood Trade likvideerija ning pankrotimenetluses ka võlgniku esindaja. Pärnu Maakohtu 18.08.2009 määrusega AS Artwood Trade pankrotimenetlus lõpetati seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse aegsete dokumentide hoidjaks määrati TM. 30.03.2010 kustutati AS Artwood Trade äriregistrist. Eeltoodust tulenevalt on Artwood Trade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku äriregistrist kustutamisega lõppenud E S pädevus nii AS Artwood Trade likvideerijana kui võlgniku esindajana pankrotimenetluses. Seetõttu pole avaldajal õigustust tutvuda T M käes hoiul olevate pankrotimenetluse dokumentidega ja/või taotleda kohtult luba nende dokumentidega tutvumiseks. Kohus tuvastas, et avaldaja nõuete tunnustamata jätmise tõttu ei ole ta alates 23.11.2007 AS Artwood Trade (pankrotis) võlausaldaja, st isik, kes ÄS § 382 lg 4 alusel oleks õigustatud tutvuma aktsiaseltsi dokumentidega. Lisaks eeltoodule on 12.12.2012 E Sle võimaldatud tutvuda T M kätte hoiule antud AS Artwood Trade (pankrotis) pankrotimenetluse aegsete dokumentidega. Esitatud akti on avaldaja allkirjastanud ja omakäeliselt aktile märkinud kinnituse dokumentidega tutvumise kohta. Seega vaatamata sellekohase õiguse puudumisele on saanud avaldaja oma nõude rahuldatud. Avaldaja on nõudnud luba tutvuda T M käes hoiul olevate AS Artwood Trade pankrotihalduri toimikus olevate dokumentidega, millised on loetletud justiitsministri 30.12.2009 määruse nr 48 §-s 4. Arvestades, et AS Artwood Trade pankrotimenetlus lõpetati 18.08.2009, st enne osundatud määruse kehtima hakkamist, ei pea T M käes hoiul olev AS Artwood Trade pankrotihalduri toimik sisaldama dokumente täpses vastavuses justiitsministri 30.12.2009 määruse nr 48 §-s 4 märgituga. Avaldaja väitis, et T M poolt avaldajale tutvumiseks antud halduri toimik ei sisaldanud AS Artwood Trade (pankrotis) võlausaldajate 06.09.2007, 21.11.2007 ja 23.11.2007 üldkoosoleku protokollide originaaleksemplare. Justiitsministri 14.07.2008 määrusega nr 36 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 6 lg 3 (kehtis alates 28.07.2008) kohaselt tuli võlausaldajate üldkoosoleku protokoll koostada ühes originaaleksemplaris ja seda hoida toimikus. Kuna avaldaja märgitud võlausaldajate üldkoosolekud toimusid kõik enne määruse nr 36 kehtima hakkamist, ei olnud halduril sellest määrusest ega ka muust õigusaktist tulenevat kohustust nende koosolekute protokollide originaaleksemplaride toimikus säilitamiseks. Määruskaebus E S palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Avaldaja tutvus AS Artwood Trade (pankrotis) asja materjalidega kohtus 31.08.2012 ja pankrotihalduri T M käes hoiul olevate materjalidega 12.12.2012. Arusaamatu on kohtu seisukoht avaldaja tutvumisõiguse puudumise kohta.
2(4)
Materjalidega tutvumise käigus avastas avaldaja võltsitud dokumente ning terve rea dokumentide puudumise. E S palus maakohtul anda hinnang mitmetele AS Artwood Trade (pankrotis) pankrotimenetlusega seotud dokumentide kohta, sest avaldaja ei saa pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks tuvastamata dokumentide ehtsust ja AS Artwood Trade (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud otsuste seaduslikkust. Maakohus aga ei vaadanud antud küsimusi sisuliselt läbi vaatamata avaldaja palvele avalikul kohtuistungil. Pankrotihaldur TM palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohus menetles asja hagita menetluses. ÄS § 382 lg 4 on norm, mis viitab dokumentidega tutvumise õigusele kohtu loal. Kohtu loa andmine õigustatud huviga isikule saab toimuda aga VÕS § 1015 alusel ja hagimenetluses. Samas ei too nimetatu kaasa määruse tühistamist, kuna kohtu lõppjäreldus on sõltumata menetluse liigist õige, kostja oli menetlusse kaasatud ja sai oma seisukoha esitada puudutatud isikuna. Määruse tühistamist ei too kaasa ka maakohtu ebaõige käsitlus asjaolu kohta, et avaldajal puudus ÄS § 382 lg-s 4 sätestatust tulenevalt õigus tutvuda pankrotivõlgniku dokumentidega, kuna tema kui võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud. Kui avaldajale on tekitatud kahju dokumentide puudumise või võltsituse tõttu pankrotimenetluse ebaseadusliku läbiviimisega, ei oma tähendust avaldaja nõude tunnustamine või mitte tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses. Avaldaja saab taotleda õigustatud huvi olemasolul dokumentidega tutvumist VÕS § 1015 alusel. Avaldaja rõhutab, et ta on saanud tutvuda dokumentidega, kuid selle käigus avastanud nende osalise puudumise või võltsituse. Avaldaja palus anda kohtul hinnangu nimetatule. VÕS §-s 1015 sisalduv õigusnorm ei anna õigustatud huvi omavale isikule õigust nõuda kohtult dokumentidele hinnangu andmist. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult avaldaja nõude rahuldamata. VÕS § 1015 järgi on isikul õigus nõuda tema õigusi ja kohustusi kajastava või kajastada võiva dokumendi ettenäitamist iga selle dokumendi valdajalt. Avaldaja leiab, et ta ei saa tekkinud olukorras pöörduda kohtusse pankrotivõlgniku omandiõiguse kaitsmiseks, tuvastamata kohtueelses menetluses olemasolevate dokumentide ehtsust ja seeläbi pankrotimenetluses tehtud otsuste seaduslikkust. Määruskaebusest võib aru saada, et avaldaja huvi kohtu hinnangu saamiseks on tingitud etteheidetest pankrotihalduri tegevusele. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et tal ei ole võimalik välja selgitada kohtueelses menetluses dokumentide puudumist või võltsitust. Nimetatut võimaldab TsMS 26. peatükk, milles on reguleeritud eeltõendamismenetluse korraldamine isiku taotluse alusel ja ekspertiisi määramine, kui tal on õiguslik huvi tuvastada eseme seisund või eseme puudumise põhjust (TsMS § 244 lg 3 p-d 1 ja 2). Seadus ei keela kaasata dokumentidega tutvumisse asjatundjat-eksperti. Kui asja või dokumentidega tutvumiseks on vaja kasutada eriteadmistega isiku (eksperdi) abi, siis mõjuval põhjusel peab kohustatud isik näitama dokumenti eksperdile mujal, kui selle asukohas (VÕS § 1016 II lause). VÕS § 1016 II lause järgi kvalifitseeritavat nõuet ei ole hageja esitanud.
3(4)
Avaldaja on avalduses märkinud, et talle ei antud võimalust teha dokumentidest koopiaid. VÕS §-s 1015 sisalduv õigusnorm ei anna õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1 lause).
menetlusosaliste
menetluskulud
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Pavel Gontšarov
Margo Klaar
Ele Liiv
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.