2-13-21549/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

elukoht Tallinn). Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud A.Saare Kaubanduse OÜ (likvideerimisel) esitas kohtule 7. mail 2013 võlgniku pankrotiavalduse. A.Saare Kaubanduse OÜ (likvideerimisel) taotleb võlgnikuna ajutise halduri nimetamist ja pankroti väljakuulutamist PankrS § 13 ja ÄS § 180 lg 51 alusel. Võlgniku suhtes käib sundlõpetamise raames likvideerimismenetlus. Likvideerimise käigus on likvideerija jõudnud järeldusele, et võlgniku varast ei piisa võlgniku kohustuste rahuldamiseks. Võlgniku likvideerija aruandest ning võlanimekirjast nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 73 031,10 euro ulatuses. Likvideerija on suutnud välja selgitada, et võlgnikul on varana üksnes 2556,47 euro suurune osalus OÜ-s Mägi Montaaž (registrikood 11074191, aadress Kabeli 15, 50111 Tartu, juhatuse liige Vadims Leimanis), mille osas on algatatud pankrotimenetlus. Seega puudub võlgnikul vara, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Likvideerimismenetluse kestel võõrandati võlgniku ainuke kinnisvara 27 600 euro eest, mille arvelt rahuldati osaliselt kinnistu hüpoteegipidaja nõue. Sellest tulenevalt tekkis võlgnikul regressinõue hüpoteegiga tagatud nõude kohustatud isiku (H.H. ) vastu summas, mis on võrdne kinnistu väärtusega (ehk enampakkumisel saadud hinnaga 27 600 eurot). Likvideerijal puudub info võlgniku kehtivatest nõuetest kolmandate isikute vastu. Tartu Maakohus nimetas 14.05.2013 määrusega A.Saare Kaubanduse (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et A.Saare Kaubanduse OÜ (likvideerimisel) on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgniku asutas 29.11.1996 Allan Saar. Äriregistrisse kanti 12.12.1996. Asutamisel oli osakapitali suurus 10 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. 30.06.1999 suurendas osanik osakapitali rahalise sissemakse tegemise teel 40 000 kroonini. Võlgniku osanikuks on 03.12.2008 – 31.03.2009 olnud A.H. ja alates 31.03.2009 Vadims Leimanis. Juhatuse liikmeks on olnud 05.12.2008 – 01.04.2009 A.H. ja 01.04.2009 – 14.06.2012 Vadims Leimanis. Tartu Maakohtu 09.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-49540 võlgnik sundlõpetati ja määrati likvideerijaks Kaire Visnapuu. 08.10.2012 määrusega vabastati Kaire Visnapuu likvideerija kohustustest ja nimetati likvideerijaks Anton Sigal. Majandustegevus Võlgniku majandustegevuses oli kaks üksteisest selgesti eristuvat perioodi. Ajal, mil võlgniku osanik ja juhataja oli Allan Saar, tegeles võlgnik tööstuskauba jae- ja hulgimüügiga Keilas ja Paldiskis asuvates kauplustes. Ettevõttes oli selle perioodi algul 3 - 5, hiljem 1 - 2 töötajat. Pärast seda kui Allan Saar võõrandas oma osa (02.08.2006), kauples võlgnik kasutatud sõidukite ja kinnisvaraga.

2009. aasta algul soovis maksuhaldur kontrollida võlgniku deklareeritud sisendkäibemaksu aluseks olevaid dokumente. Nähtavasti ei sobinud see soov tollase juhataja A.H. äriplaaniga. Olles esmalt jaganud maksuhaldurile katteta lubadusi, otsustas ta juhtimise üle anda ebamugavaks muutunud ametikohtade täitmisele spetsialiseerunud Vadims Leimanis’ele. Viimatinimetatu on praeguseks oma võimeid rakendanud ka näiteks OÜ Dahlers, OÜ EastWood Group, OÜ Meietransport, OÜ Miktor, OÜ Minko Arendus, OÜ TransGroup Baltic, OÜ Alport, OÜ Mägi Montaaž, OÜ Salumatter, OÜ Mööbliott juhtimisel. Loetelu ei pruugi olla täielik. Loetletud ühinguid ühendab see, et Vadims Leimanise ametiaja alguseks on nende ühingute ajaloo helgemad hetked juba möödunud – võlad on, kuid majandusaasta aruandeid mitte. Ei ole õnnestunud tuvastada, et kasvõi üks Vadims Leimanise juhitav äriühing oleks koostanud majandusaasta aruande pärast Vadims Leimanise ametisse asumist. Vadims Leimanis ei suutnud olla võlgnikule kasulik. Kuna võlgnik ignoreeris maksuhalduri soovi tutvuda võlgniku dokumentidega, asus maksuhaldur seisukohale, et võlgnikul puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kõikidel nendel kuudel, mille suhtes maksuhaldur soovis läbi viia kontrolli, kuid millega seotud dokumentidega tutvumise võimalust võlgnik ei pakkunud. Dokumentide maksuhaldurile esitamata jätmise tõttu suurendas maksuhaldur võlgniku maksukohustust 59 002,66 euro võrra. Viimased arveldused võlgniku arvelduskontol toimusid 2009. a aprillis. Töötasu väljamakseid kahele isikule, kellest üks oli A.H, deklareeris võlgnik kuni 2009. a juunini. Müügikäivet deklareeris võlgnik viimati 2009. a juulis. Puuduvad andmed, et pärast 2009. a juulit oleks võlgnikul olnud majandustegevus. Kuigi võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt oli tema tegevus edukas, sunnivad ettevõttega tema viimastel tegevusaastatel seotud olnud isikute üldine käitumismuster, üsna ebaväärikas ettevõtte tegevuse lõpetamise viis ning seni tasumata võlad kahtlema selles, et tegevuse viimaseid aastaid võib just võlgniku jaoks edukaks pidada. Pigem võis võlgniku tegevusest kasu saada mõni muu isik. Majandusaasta aruannete olemasolu viitab sellele, et vähemalt 2007. aastani oli võlgnikul raamatupidamisarvestus. Puuduvad andmed, kus asuvad võlgniku raamatupidamisdokumendid praegu. Võlgniku tegevuse lõpetamise viis lubab arvata, et tema tegevuse viimast faasi ei dokumenteeritud piisavalt. Ei ole koostatud ka likvideerimisbilanssi. Vara Võlgniku teadaolevad varalised õigused koosnevad järgnevast: Vara liik:

4.Kohtutäiturite nõuded koosnevad valdavalt täituri põhitasust, mis on tingimuslik kohustus, sest KTS § 32 lg 5 kohaselt on täituril õigus saada tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Selles asjas saab tingimuse saabumist pidada ebatõenäoliseks, kuna võlgnikul puudub vara, mida sisse nõuda. Menetluse raugemine Võlgnikul puudub maksevõime. Võlgniku ainsaks varaks oleva teoreetilise nõudeõiguse arvel ei saa täita seni täitmata kohustusi ei praegu ega tulevikus. Võlausaldajate poolt nõutava summa täies ulatuses tasumise väljavaated puuduvad. Kuna puuduvad võlgniku majandustegevust kajastavad dokumendid, siis ei saa esitada kaalutletud ja põhjendatud arvamust maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tekkimise aja kohta. Maksejõuetus ei ole tingitud objektiivsetest majanduslikku laadi asjaoludest. Maksu- ja Tolliameti 03.03.2009 maksuotsusest nr 12.2-3/1067-4 nähtub, et maksuhaldur alustas 29.01.2009 korralduse alusel kontrolli 2008. a novembris ja detsembris deklareeritud sisendkäibemaksu õigsuse suhtes. A.H. sai kontrolli alustamise aluseks oleva korralduse kätte 05.02.2009 ning lubas teavitada maksuhaldurit dokumentide tutvumiseks esitamise ajast. Hiljem ei olnud A.H. maksuhaldurile kättesaadav ning dokumentide maksuhaldurile esitamise asemel esitas need nähtavasti hoopis Vadims Leimanisele. Nagu eespool märgitud, käsitas maksuhaldur dokumentide tutvumiseks esitamata jätmist sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumisena ning suurendas võlgniku kohustusi kolme maksuotsusega kokku 59 002,66 euro võrra. Dokumentide maksuhaldurile esitamata jätmine ja sellega võlgniku kohustuste suurendamine oli ilmselt tahtlik. Niisugust käitumist saab käsitada raske juhtimisveana, mille tulemusena võlgniku maksevõime vähenes. Nii võlgniku lõpetamise viis kui ka võlgnikuga seotud isikute käitumise seaduspärasused lubavad oletada, et võlgniku juhtimisel võidi toime panna ka muid raskeid juhtimisvigu ja kuriteo tunnustega tegusid, mis ühtlasi on ka võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku varana saab käsitada üksnes teoreetilist võimalust esitada varaline nõue H.H. vastu. Reaalse raha saamise väljavaateid kahandavad nii potentsiaalsel kostjal registritesse kantava vara puudumine, juba olemasolevad muud kohustused ning võlgniku dokumentide puudumisest tingitud raskused potentsiaalse kostja võimalike vastuväidete ennustamisel ja tõrjumisel. Mistahes hagi esitamine eeldab, et on olemas raha nii pankrotimenetluse enese läbiviimise kulude katmiseks kui ka kohtumenetlusega kaasneva kulu katmiseks. Likvideerija on antud juhul teinud kõik endast oleneva, et selliseks tegevuseks vara ei jätkuks. Kui likvideerija oleks esitanud pankrotiavalduse kohe, kui võlgniku suutmatus täita kõiki oma kohustusi pidi olema ilmne (ÄS § 210), siis olnuks

olemas vara nii ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste kui ka pärast pankroti väljakuulutamist tekkivate kulude katmiseks. PankrS § 153 lg 2 kohaselt saanuks pandieseme müügihinnast (27 600 eurot) kasutada kuni 15/100 (kuni 4140 eurot) pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulude (sh varaliste suhetega seotud asjaolude selgitamine ja võimalusel hagi esitamine) katmiseks. Kuna likvideerija ootas pankrotiavalduse esitamisega seni, kuni võlgnik oli muutunud täiesti varatuks, saab ajutise halduri tasu ja kulutusi katta üksnes riigi arvel ning pankrotimenetluse läbiviimine ei ole võimalik. Likvideerija on selgitanud, et tegutses hüpoteegipidaja, AS-i Reverta huvides. Likvideerijal tulnuks teadvustada, et äriühingu juhtorgani liikmel on kohustused äriühingu, mitte ühe võlausaldaja ees. Likvideerija, kas ei ole oma kohustustest aru saanud või on pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist pankrotiavalduse esitamisega põhjendamatult viivitades oma kohustusi teadlikult rikkunud, kahjustades riigi huve sellega, et riik peab kandma pankrotiavalduse menetlusega seotud kulud, ning võlgniku teiste võlausaldajate huve sellega, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, sealhulgas tekkinud nõudeõiguse realiseerimiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 14.06.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 3000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.Saare Kaubanduse OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. A.Saare Kaubanduse OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Anton Sigali. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 184,60 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 60,92 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 212,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 12 tundi tunnitasuga 15,38 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 184,60 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 60,92 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 212,40 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik