Kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Mare Merimaa, Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
05.07.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-20887
Tsiviilasi
A Vi kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 14.05.2012 ja 15.05.2012 otsustele täiteasjas nr 025/2010/2953
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A Vi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A V (isikukood xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht Harku ja Murru Vangla); Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16b, Tallinn); Puudutatud isik II: Korteriühistu Masti (registrikood 80070977, asukoht Arbu 12-1, Tallinn 13617), esindaja Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.04.2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta A Vi kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
1.A V esitas 28.05.2012 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 14.05.2012 ja 15.05.2012 otsuste peale täiteasjas nr 025/2010/2953, paludes tühistada eelnimetatud otsused ja kõik täitemenetluse toimingud, mis olid teostatud enne 11.04.2012 ning teha uus otsus, millega avaldaja ei jääks oma kinnistust ilma.
2.Kohtutäitur Kaire Põlts algatas KÜ Masti avalduse ja täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 25.08.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-16941 alusel täitemenetluse avaldajalt 977,68 euro saamiseks (täiteasi nr 025/2010/2953). Kohtutäitur koostas 11.06.2010 täitmisteate ning toimetas selle koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega 02.07.2010 avaldajale aadressil xxxxxxxxxxx postkasti. 19.04.2012 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille täitur jättis 14.05.2012 otsusega rahuldamata. Täitur leidis otsuses, et avaldajale on täitmisteade kätte toimetatud õiguspäraselt ja võlgniku õigusi ei ole täitemenetluse läbiviimisel rikutud. 15.05.2012 otsusega mõistis täitur avaldajalt välja täitekulu 2,58 eurot.
3.Kohtule esitatud kaebuses leiab avaldaja, et 02.07.2010 täitmisteate kättetoimetamist avaldajale ei toimunud. Kaebuse kohaselt sai avaldaja täitemenetlusest teada 01.03.2012 ja pöördus 05.03.2012 täituri poole täiteasjaga seotud dokumentide saamiseks. Avaldaja sai dokumendid ja täituri vastuse 11.04.2012. Seega tuleb lugeda, et avaldaja sai täitmisteate koos dokumentidega kätte 11.04.2012, enne seda tehtud menetlustoimingud on teostatud avaldaja teadmata. Avaldaja arvates ei saa lugeda, et ta sai täitmisteate kätte 02.07.2010 postkasti panekuga aadressil xxxxxxxxxxx, sest avaldaja ei elanud sel ajal sel aadressil. 02.07.2010 elas avaldaja aadressil xxxxxxxxxx, see kajastub kriminaalasja nr 1-07-5502 toimikus. Täitur on ekslikult arvanud, et 02.07.2010 elas xxxxxxxxxx avaldaja ema. Viimane oli alates 03.04.2007 vahistatud ja viibis Tallinna Vanglas (kriminaalasi nr 1-07-5502). Aadressil xxxxxxxxxx ei ole avaldajale täitmisteadet saadetud. On ebaõige, et täitur arestis avaldaja vara enne, kui avaldaja sai teada täitemenetlusest. Tuleb arvestada, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu ta ei saanud pärast täitemenetluse dokumentide saamist võtta ühendust sugulastega. Täitur ei ole andnud avaldajale võimalust peale 11.04.2012 täita nõuet osaliselt (maksegraafikuga sugulaste kaudu), et avaldaja ei jääks kinnistust ilma. Puudutatud isiku I seisukoht
4.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning osaliselt läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
5.Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud õiguspäraselt postitamisega 02.07.2010 aadressil xxxxxxxxxxxx. Täitur on järginud TsMS § 326 lõikes 2 sätestatut. Võlgnikul on puudunud takistused teavitada oma elukoha väidetavast muutusest rahvastikuregistrit ning tagada seeläbi menetlusdokumentide kättesaamine õigeaegselt. Väide, et võlgniku elukoha aadress sisaldus kriminaalasja toimikus nr 1-07-5502, ei põhista kohtutäituri tegevuse õigusvastasust täitmisteate kättetoimetamisel, kuivõrd kohtutäituril olid olemas võlgniku kontaktandmed (rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliameti andmebaas, võlgniku korteriomandi asukoha aadress, täitedokumendist nähtuv elukoha teave), kuhu täitmisteadet edastada ning kohtutäituril puudus alus mitte eeldada nimetatud andmete tegelikkusele vastavust. Kõnesoleva kriminaalasja maakohtu lahendis on märgitud võlgniku elukohana samuti xxxxxxxxxx, ringkonnakohtu lahendis xxxxxxxxxxxxxxx. Eelviidatud lahendite kohaselt elas aadressil xxxxxxxxxx võlgniku ema, korteriomanikuks oli võlgnik. Korteri asukohaga xxxxxxxxxx omanikuks oli vaidlusalusel perioodil aga võlgniku tütar. Seega mõlema aadressiga oli seotud võlgniku lähikondlane ning võlgniku väide oma seotuse kohta kriminaalasjas nr 1-07-5502 esitatud kontaktandmetega, ei lükka ümber võlgniku väidet, et ta aadressil xxxxxxxxxxxx ei elanud, kuivõrd kriminaalasjas nr 1-07-5502 tehtud maakohtu lahend viitab ka xxxxx tänava aadressile.
6.Kohtutäituri abi käis täitmisteate kättetoimetamise eesmärgil kaks korda erinevatel aegadel võlgniku rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxxxxxxxxx, mis kehtib alates 06.07.1998 ning ka jätkuvalt. Esimesel korral ei avatud ust, teisel korral 02.07.2010, avas
ukse end võlgniku elukaaslasena esitlenud meeskodanik, kes keeldus aga täitmisteadet vastu võtmast, misjärel pani kohtutäituri büroo töötaja täitmisteate asjakohases ümbrikus koos lisadokumentidega postkasti, järgides TsMS § 326 lõikes 2 sätestatut. Kohtutäituri poolt valitud aadress Mahtra 24-68 oli kättetoimetamise ajal lisaks rahvastikuregistrijärgsetele andmetele võlgniku elukoha aadressiks ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, samuti võis kohtutäitur eeldada elukoha asukohta ka seetõttu, et võlgnik on selle korteriomandi omanikuks. Sama aadress on ära toodud võlgniku kontaktina täitedokumendis ning täitmisavalduses.
7.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 391 sedastab isiku kohustusena hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest. RRS § 48 lõike 2 punkti 3 kohaselt on elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Aadress xxxxxxxxx ongi võlgniku tegelik elukoht, kuivõrd võlgnik ise on ennast erinevate registrite kaudu nimetatud aadressiga sidunud. Seega võib aadressi xxxxxxxxxx pidada aadressiks, mida võlgnik kasutab tavaliselt posti kättesaamiseks ning kuhu edastatud dokumendid saab võlgnik mõistlikult kätte oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks ning õigeaegseks tutvumiseks TsMS § 306 lõike 1 mõttes. Lisaks tugineb täitur Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-168-11 põhistamaks täitmisteate kättetoimetamise õiguspärasust. Võlgnik ei ole usutavalt ja objektiivselt tõendanud 02.07.2010 postitatud täitmisteate kättesaamise võimatust oma rahvastikuregistrijärgselt aadressilt.
8.Kohtutäituril ei ole õigust ajatada võlgniku võlanõuete täitmist, kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 välistab nimetatu. Täitmise ajatamise ja pikendamise avalduste lahendamise õigus on üksnes kohtul. Jõustunud Harju Maakohtu 20.09.2012 määrusega tsiviilajas nr 2-12-10365 on võlgniku ajatamistaotlus täitemenetluses jäetud rahuldamata. Võlgniku nõue teha otsus, millega võlgnik ei jääks kinnisasjast ilma, on arusaamatu ja perspektiivitu.
9.Avaldaja taotlus tühistada 15.05.2012 täitekulu väljamõistmise otsus on põhjendamata ja põhjendamatu. Ka ei ole selle otsuse vaidlustamisel järgitud kohtueelset kaebuse lahendamise korda (TMS § 217 lõige 1, TsMS § 3 lõige 3). Seega puudub alus selle nõude osas kaebuse läbivaatamiseks. Läbivaatamisel tuleb aga jätta kaebus rahuldamata.
10.Võlgniku kinnisasja suhtes, asukohaga xxxxxxxxxxx, kinnistu reg.osa nr. xxxxxxxxx, on koostatud kinnisasja arestimise akt Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 07.03.2012. Seega pöörab otseselt sissenõude võlgniku kinnisasjale hoopis kohtutäitur Elin Vilippus, mitte kohtutäitur Kaire Põlts. Kohtutäitur Kaire Põlts on koostanud käesolevas täiteasjas 06.10.2011 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse sundtäitmisega ühinemiseks TMS § 149 alusel.
11.Ebakohane on võlgniku väide, et tema õigusi on täitemenetluses rikutud sellega, et talle ei ole antud võimalust tasuda sugulaste vahendusel võlga, vältides nii kinnisasja kaotamist. Mingeid tasumisi, mis oleks tehtud võlgniku või tema sugulaste poolt sissenõudjale täitedokumendist tulenevate maksete katteks, tehtud ei ole. Isegi, kui teoreetiliselt nõustuda võlgniku väitega, et talle võib lugeda täitmisteate kättetoimetatuks alles 11.04.2012, siis ka pärast nimetatud kuupäeva ei ole tehtud makseid täitedokumendist tuleneva võlakohustuste täitmise katteks. Kinnisasjale sissenõude pööramine on paratamatu, arvestades võlgniku tegelikku varalist seisukorda.
12.Kohtutäituri büroo edastas võlgnikule 05.04.2012 koos vastusega ka täitemenetluses koostatud dokumendid, mille hulgas on ka täitmisteate võlgnikule. Täitemenetluse seisukohalt on tegemist korduva täitmisteate edastamisega võlgnikule, võlgniku sellekohasel taotlusel, kuivõrd esmane täitmisteade edastati võlgnikule 02.07.2010 postkasti panemisega TsMS § 326 järgi.
Puudutatud isik II seisukoht
13.Sissenõudja KÜ Masti teatas, et nõustub täituri esitatud seisukohtadega ja palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Käesolevaks ajaks on täituri kaudu laekunud sissenõudjale 55,53 eurot ja peaks laekuma veel 922,15 eurot. Avaldajal endal või tema lähikondsetel on võimalus võlgnevus tasuda ja saavutada täitemenetluse lõpetamine. Käesolevaks ajaks aga lasub avaldajal korteri võlgnevus summas 3093,12 eurot, sest tasumata on ka jooksvad maksed. Avaldajal ei ole antud kaebusega võimalik saavutada korteriomandi sundvõõrandamise lõpetamist, kuna korteri sundvõõrandamisega tegeleb kohtutäitur Elin Vilippus. Esimese astme kohtu määrus
14.25.04.2013 määrusega jättis Harju Maakohus A Vi kaebuse kohtutäituri 14.05.2012 otsusele täiteasjas nr 025/2010/2953 rahuldamata ja kaebuse kohtutäituri 15.05.2012 otsusele läbi vaatamata ning menetluskulud A Vi kanda.
15.TMS § 218 lõike 1 lause 2 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja taotleb täituri 15.05.2012 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist. Selle otsuse vaidlustamisel ei ole järgitud kohtueelset kaebuse lahendamise korda (TMS § 217 lõige 1, TsMS § 3 lõige 3). Seega tuleb avaldaja kaebus 15.05.2012 otsuse tühistamiseks jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
16.TMS § 218 lõige 1 esimese lause kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja kinnitas, et sai kaevatavad täituri otsused kätte 17.05.2012. Kaebus jõudis kohtusse 28.05.2012, mis on hilinenult. Seega esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuid menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus siiski kaevatava kohtutäituri 14.05.2012 otsuse seaduspärasust.
17.Lähtudes TMS § 10 lõike 1 esimesest lausest, peab täitur muuhulgas võlgnikule kätte toimetama täitmisteate. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lõike 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokument on TsMS § 307 lõike 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab muuhulgas menetluse seiskumise vältimise vajadus näiteks juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest.
18.Menetlusdokumendi võib kätte toimetada TsMS § 326 järgi ka postkasti panekuga. Sama sätte lõike 1 järgi, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS
§ 326 lõike 2 kohaselt kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.
19.Maakohtu hinnangul on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud õiguspäraselt. Toimikus oleva kättetoimetamisteatise järgi on täitmisteade edastatud aadressil xxxxxxxxxx, kättetoimetamiskatsed toimusid 14.06.2010 kell 14.31 ja 02.07.2010 kell 19.59, saadetis jäeti postkasti 02.07.2010 kell 20.01 kohtutäituri Kaire Põltsi abi Alver Padu poolt.
20.Seega on võlgnikule aadressil xxxxxxxxxxx tehtud kaks kättetoimetamise katset, s.t kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 02.07.2010 jäetud võlgniku postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Aadress xxxxxxxxxx oli kättetoimetamise ajal lisaks rahvastikuregistrijärgsetele andmetele võlgniku elukoha aadressiks ka Maksuja Tolliameti andmebaasis, samuti võis kohtutäitur eeldada elukoha asukohta ka seetõttu, et võlgnik omab aadressil xxxxxxxxx korteriomandit. Sama aadress on ära toodud täitedokumendis ning sissenõudja täitmisavalduses. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 13.09.2010. Avaldaja ei ole viidanud muudele põhjustele, mis oleks teda takistanud saadetisi aadressilt xxxxxxxxxxx kätte saada enne 13.09.2010. Asjaolu, et võlgnik on kriminaalasjas nr 1-07-5502 märkinud ringkonnakohtu menetluses oma elukohana xxxxxxxxxxx, ei muuda täituri tegevust täitmisteate kättetoimetamisel aadressil Mahtra 24-68 ebaseaduslikuks. Võlgnik ise on ennast erinevate registrite kaudu viimatinimetatud aadressiga sidunud.
21.Seega kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mis on avaldaja elukoha aadressiks erinevates registrites ja kus avaldaja omab kinnisvara. Eelneva tõttu tuleb lugeda, et avaldaja sai täitmisteate kätte 02.07.2010 aadressil xxxxxxxxxx kell 20.01 postkasti panekuga. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-168-11. Määruskaebus
22.Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja kaebus menetlusse võtta.
23.Määruskaebuse kohaselt sai avaldaja kaevatavad kohtutäituri otsused kätte 17.05.2012 ning saatis maakohtule nende peale kaebuse posti teel 24.05.2012. See, et kaebus jõudis kohtusse alles 28.05.2012, ei ole normaalne. Kuna avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 14.05.2012 otsuse peale 10 päeva jooksul, siis oli see esitatud tähtaegselt ja kohtul puudus alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
24.Väär on maakohtu seisukoht, et avaldajale edastati täitmisteade 02.07.2010 aadressile xxxxxxxxxx postkasti panemisega, kuna avaldaja ei elanud sel ajal sellel aadressil ning ei saanud seetõttu täitmisteadet kätte. Kuna avaldaja täitmisteadet ei saanud, siis ei saa lugeda seda kättetoimetatuks. Õige on, et täitmisteade koos dokumentidega edastati avaldajale 11.04.2012 ning seetõttu tehti menetlustoimingud enne seda avaldaja teadmata. Kohtutäitur ei andnud pärast 11.04.2012 avaldajale võimalust täita nõuet osaliselt graafikuga sugulaste kaudu, et avaldaja ei jääks kinnistust ilma.
Vastused määruskaebusele
25.Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et kohtumäärus on õiguspärane ja tuleb jätta muutmata.
26.Puudutatud isik KÜ Masti leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohutu 25.04.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Määruskaebuse väide, et maakohtul puudus alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks, ei ole põhjendatud. Avaldaja peab ilmselt silmas, kuigi määruskaebusest see selgelt ei nähtu, kaebust kohtutäituri 15.05.2012 otsuse peale, millega kohtutäitur mõistis avaldajalt välja täitekulu. Maakohus on õigesti jätnud kaebuse nimetatud otsuse peale läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole nimetatud kohtutäituri otsust vaidlustanud seaduses ettenähtud korras. Kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb esmalt TMS § 217 lõike 1 järgi esitada kohtutäiturile ja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab TMS § 218 lõike 1 järgi esitada kaebuse maakohtule. Seega näeb seadus kohtutäituri otsuse peale kaebamisel ette kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korra ja selle mittejärgimisel jätab kohus TsMS § 423 lõike 1 punkti 1 alusel avalduse läbi vaatamata.
30.Määruskaebuse väited, mis puudutavad täiteasjas nr 025/2010/2953 täitmisteate koos dokumentidega 02.07.2010 kättetoimetamise vaidlustamist ja täitetoimingute tegemise ebaseaduslikkust enne 11.04.2012, ei ole samuti põhjendatud. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kohtutäitur järgis täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisel seadust. Kohtutäitur selgitas piisava põhjalikkusega välja avaldaja elukoha, toetudes põhjendatult eelkõige rahvastikuregistri, aga ka muude registrite andmetele, mille järgi oli avaldaja elukohaks täitmisteate kättetoimetamise ajal 02.07.2010 Mahtra 24-68 Tallinnas. Lisaks oli avaldaja täitmisteate kättetoimetamise ajal sama aadressiga korteriomandi omanik. Kohtutäituril ei olnud mõistlikult võimalik teha rohkem avaldaja elukoha kindlakstegemiseks. Kohtutäitur on dokumentide postkasti panekuga järginud korrektselt kättetoimetamise TsMS § 326 sätestatud reegleid ja seega avaldaja kandis kättetoimetatavate dokumentide kättesaamise riski. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka määruskaebuse väide, et kohtutäitur ei võimaldanud kohustuse vabatahtlikku täitmist pärast 11.04.2012.
31.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 172 lõigetega 1 ja 10 jätta avaldaja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.