Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud 28.05.2012 esitas AV Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kaire Põltsi 14.05.2012 ja 15.05.2012 otsustele täiteasjas nr 025/2010/2953, millega jäeti rahuldamata avaldaja 19.04.2012 kaebus. Avaldaja palub tühistada täituri 14.05.2012 ja 15.05.2012 otsused ja kõik menetlustoimingud, mis on teostatud enne 11.04.2012 ja teha uus otsus, millega avaldaja ei jääks oma kinnistust ilma. Avaldaja sai täituri otsused kätte 17.05.2012. Kohtutäitur Kaire Põlts algatas korteriühistu XXX avalduse ja täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 25.08.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-16941 alusel täitemenetluse avaldajalt 977,68 euro saamiseks (täiteasi nr 025/2010/2953). Täitur koostas 11.06.2010 täitmisavalduse koos täituri tasu ja kulu väljamõistmise otsusega. Täitur leidis 14.05.2012 otsuses, et avaldajale on täitmisteade kätte toimetatud õiguspäraselt ja võlgniku õigusi ei ole täitemenetluse läbiviimisel rikutud. 15.05.2012 otsusega mõistis täitur avaldajalt välja täitekulu 2,58 eurot. Avaldaja sai täitemenetlusest teada alles 01.03.2012 ja pöördus 05.03.2012 täituri poole täiteasjaga seotud dokumentide saamiseks. Avaldaja sai dokumendid ja täituri vastuse 11.04.2012. Seega tuleb lugeda, et avaldaja sai täitmisteate koos dokumentidega kätte 11.04.2012, enne seda tehtud menetlustoimingud on teostatud avaldaja teadmata. Avaldaja arvates ei saa lugeda, et ta sai täitmisteate kätte 02.07.2010 kell 20.01 postkasti panekuga aadressil XXX, Tallinn, sest avaldaja ei elanud sel ajal sellel aadressil. 02.07.2010 elas avaldaja aadressil XXX, Tallinn, see kajastub kriminaalasja nr 1-07-5502 toimikus. Täitur on ekslikult arvanud, et 02.07.2010 elas s, XXX avaldaja ema, viimane oli alates 03.04.2007 vahistatud ja viibis Vanglas (kriminaalasi nr 1-07-5502). Aadressil, XXX ei ole avaldajale täitmisteadet saadetud. On ebaõige, et täitur arestis avaldaja vara ennem, kui avaldaja sai teada täitemenetlusest. Tuleb arvestada, et avaldaja viibib alates 13.09.2010 kinnipidamisasutuses. Täitur ei ole andnud avaldajale võimalust peale 11.04.2012 täita nõuet osaliselt (maksegraafikuga sugulaste kaudu), et avaldaja ei jääks ilma kinnistust. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning osaliselt läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Käesoleva tsiviilasja menetlusse on kohane kaasata ka korteriühistu XXX, kuivõrd kaebuse lahendamine puudutab sissenõudja õigusi. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud õiguspäraselt 02.07.2010 aadressil XXX, s, kell 20.01 postitamisega. Täitur ei ole täitmisteate kättetoimetamisel rikkunud kättetoimetamist reguleerivaid õigusnorme. Võlgnikul on puudunud takistused teavitada oma elukoha väidetavast muutusest rahvastikuregistrit ning tagada seeläbi menetlusdokumentide kättesaamine õigeaegselt ning viivitusteta. Väide, et võlgniku elukoha aadress sisaldus kriminaalasja toimikus nr 1-07-5502, ei põhista kohtutäituri tegevuse õigusvastasust täitmisteate kättetoimetamisel, kuivõrd kohtutäituril olid olemas võlgniku kontaktandmed (rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliameti andmebaas, võlgniku korteriomandi asukoha aadress, täitedokumendist nähtuv elukoha teave), kuhu täitmisteadet edastada ning kohtutäituril puudus alus mitte eeldada nimetatud andmete tegelikkusele vastavust. Kõnesoleva kriminaalasja maakohtu lahendis on märgitud võlgniku elukohana XXX, Tallinn, ringkonnakohtu lahendis XXX, Tallinn. Eelviidatud lahendite kohaselt elas aadressil XXX, Tallinn, võlgniku ema, korteriomanik oli võlgnik. Korteri asukohaga XXX, Tallinn, omanik oli vaidlusalusel perioodil aga võlgniku tütar. Seega mõlema aadressiga oli seotud võlgniku lähikondlane ning võlgniku väide oma seotuse kohta kriminaalasjas nr 1-07-5502 esitatud

2(6)

kontaktandmetega, ei lükka ümber võlgniku väidet, et ta aadressil XXX s ei elanud, kuivõrd kriminaalasjas nr 1-07-5502 tehtud lahend viitab ka Mahtra tänava aadressile. Kohtutäituri abi käis täitmisteate kättetoimetamise eesmärgil kaks korda erinevatel aegadel võlgniku rahvastikuregistrijärgsel aadressil XXX, s, mis kehtib alates 06.07.1998 ning ka jätkuvalt. Esmalt ei avatud ust, teistkordselt avas ukse võlgniku elukaaslasena esitlenud meeskodanik, kes keeldus aga täitmisteadet vastu võtmast, misjärel pani kohtutäituri büroo töötaja täitmisteate asjakohases ümbrikus lisadokumentidega postkasti 02.07.2010 aadressil XXX, s, kell 20.01, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg-s 2 sätestatut. Kohtutäituri poolt valitud aadress XXX, Tallinn, oli kättetoimetamise ajal lisaks rahvastikuregistrijärgsetele andmetele võlgniku elukoha aadressiks ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, samuti võis kohtutäitur eeldada elukoha asukohta ka seetõttu, et võlgnik omab aadressil XXX korteriomandit. Sama aadress on ära toodud võlgniku kontaktina täitedokumendis ning täitmisavalduses. Aadress XXX, Tallinn ongi võlgniku tegelik elukoht, kuivõrd võlgnik ise on ennast erinevate registrite kaudu nimetatud aadressiga sidunud. Lisaks tugineb täitur Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-168-11 põhistamaks täitmisteate kättetoimetamise õiguspärasust. Võlgnik ei ole usutavalt ja objektiivselt tõendanud 02.07.2010 postitatud täitmisteate kättesaamise võimatust oma rahvastikuregistrijärgselt aadressilt. Kohtutäituril ei ole õigust ajatada võlgnikule võlanõuete täitmist, kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 välistab nimetatu. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Täitmise ajatamise ja pikendamise avalduste lahendamise õigus on üksnes kohtul. Jõustunud Harju Maakohtu 20.09.2012 määrusega tsiviilajas 2-12-10365 on võlgniku ajatamistaotlus täitemenetluses jäetud rahuldamata. On arusaamatu, kas võlgniku nõue, teha otsus, millega võlgnik ei jääks kinnisasjast ilma, on käsitletav täitemenetluse ajatamisena või täitmise lubamatuks tunnistamisena. Nimetatud nõue on perspektiivitu, mistõttu selle rahuldamiseks puudub selgelt alus. Täituri 15.05.2012 otsuse tühistamine on põhjendamatu. Võlgnik ei ole selgitanud, miks posti teel temale dokumentide edastamine kinnipidamisasutusse on ebaõige või alusetu. Ka ei ole selle otsuse vaidlustamisel järgitud kohtueelset kaebuse lahendamise korda (TMS § 217 lg 1, TsMS § 3 lg 3). Seega puudub alus selle nõude osas kaebuse läbivaatamiseks. Läbivaatamisel tuleb aga jätta kaebus rahuldamata. Täitemenetluses pole võlgnik võlga tasunud. Mingeid tasumisi, mis oleks tehtud võlgniku või tema sugulaste poolt sissenõudjale täitedokumendist tulenevate maksete katteks, tehtud ei ole. Võlgnikul on ka teisi võlasusaldajaid (kohtutäitur Elin Vilippus ja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, kelle menetlusega täiteasjas nr 022/2010/10602 on ühendatud käesolev täitemenetlus ning kus on võlgniku kinnisasjale alustatud ka sissenõude pööramist). Kinnisasjale sissenõude pööramine on paratamatu, arvestades võlgniku tegelikku varalist seisukorda. Kohtutäituri büroo edastas võlgnikule 05.04.2012 koos vastusega ka täitemenetluses koostatud dokumendid, mille hulgas ka täitmisteate võlgnikule. Täitemenetluse seisukohalt on tegemist korduva täitmisteate edastamisega võlgnikule, võlgniku sellekohasel taotlusel, kuivõrd esmane täitmisteade edastati võlgnikule 02.07.2010 postkasti panemisega TsMS § 326 järgi. Sissenõudja seisukoht

3(6)

Korteriühistu XXX teatas, et nõustub täituri esitatud seisukohtadega ja palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Käesolevaks ajaks on täituri kaudu laekunud sissenõudjale 55,53 eurot ja peaks laekuma veel 922,15 eurot. Avaldajal endal või tema lähikondsetel on võimalus võlgnevus tasuda ja saavutada täitemenetluse lõpetamine. Käesolevaks ajaks aga lasub avaldajal korteri võlgnevus summas 3093,12 eurot, sest tasumata on ka jooksvad maksed. Avaldajal ei ole antud kaebusega võimalik saavutada korteriomandi sundvõõrandamise lõpetamist. Määruse põhjendused Kooskõlas TMS § 218 lg 2 ja TsMS § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Esmalt märgib kohus, et TMS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja kinnitas, et sai kaevatavad täituri otsused kätte 17.05.2012. Kaebus jõudis kohtusse 28.05.2012, mis on hilinenult. Seega esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuid menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus siiski kaevatava kohtutäituri 14.05.2012 otsuse seaduspärasust. Kohus jätab läbi vaatamata avaldaja kaebuse täituri 15.05.2012 otsusele. TMS § 218 lg 1 lause 2 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja taotleb täituri 15.05.2012 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist. Selle otsuse vaidlustamisel ei ole järgitud kohtueelset kaebuse lahendamise korda (TMS § 217 lg 1, TsMS § 3 lg 3). Seega tuleb avaldaja kaebus 15.05.2012 otsuse tühistamiseks jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole esitanud eelnevalt kaebust täiturile. Lähtudes TMS § 10 lg 1 esimesest lausest, peab täitur mh võlgnikule kätte toimetama täitmisteate. TMS § 24 lg 2 esimese lause järgi loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Menetlusdokumendi võib kätte toimetada mh TsMS § 326 järgi postkasti panekuga. Sama sätte lõike 1 järgi, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks

4(6)

dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 326 lg 2 kohaselt kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Maakohtu hinnangul on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud õiguspäraselt 02.07.2010 aadressil XXX, s, kell 20.01 postitamisega. Toimikus oleva kättetoimetamisteatise järgi on täitmisteade edastatud aadressil Tallinn, XXX, kättetoimetamiskatsed toimusid 14.06.2010 kell 14.31 ja 02.07.2010 kell 19.59, saadetis jäeti postkasti 02.07.2010 kell 20.01 täituri Kaire Põltsi abi Alver Padu poolt. Seega on võlgnikule aadressil Tallinn, XXX tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 02.07.2010 jäetud võlgniku postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Aadress XXX, Tallinn oli kättetoimetamise ajal lisaks rahvastikuregistrijärgsetele andmetele, võlgniku elukoha aadressiks ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, samuti võis kohtutäitur eeldada elukoha asukohta ka seetõttu, et võlgnik omab aadressil XXX korteriomandit. Sama aadress on ära toodud täitedokumendis ning sissenõudja täitmisavalduses. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 13.09.2010. Avaldaja ei ole viidanud muudele põhjustele, mis oleks teda takistanud saadetisi aadressilt Tallinn, XXX kätte saada enne 13.09.2010. Asjaolu, et võlgnik on kriminaalasjas nr 1-075502 märkinud ringkonnakohtu menetluses oma elukohana Tallinn, XXX, ei muuda täituri tegevust täitmisteate kättetoimetamisel aadressil Tallinn XXX ebaseaduslikuks. Võlgnik ise on ennast erinevate registrite kaudu viimatinimetatud aadressiga sidunud. Seega kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mis on avaldaja elukoha aadressiks erinevates registrites ja kus avaldaja omab kinnisvara. Eelneva tõttu tuleb lugeda, et avaldajale sai täitmisteate kätte 02.07.2010 aadressil XXX, s kell 20.01 postkasti panekuga. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-21-168-11. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli

5(6)

kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.