Kostja 1: J B, end. Ka (IK XXX), elukoht: Kostja 1 esindaja : Andrei Matvejev (volikirja alusel), Alinea Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] Kostja 2: V Y (IK XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Bigbank hagi osaliselt.
2.Mõista J B ja V Y solidaarselt AS Bigbank kasuks välja 7 935 (seitse tuhat üheksasada kolmkümmend viis) eurot ja 72 senti, millest 5 060,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 872,62 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 117,55 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 885,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ülejäänu osas jätta hagi rahuldamata.
3.Mõista J B ja V Y solidaarselt alates 05.01.20113 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 23,45% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Jätta J B ja V Y menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Bigbank esitas 04.01.2013 Viru Maakohtule hagi J.Blitsõna ja V.Yanushkevichi vastu 8 082,69 euro nõudes, millest 5 060,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 872,62 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 146,97 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 117,55 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 885,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 05.01.2013 tagastamta krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,45 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga 1 14.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601174/46kt, mille raames sõlmiti kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Vastavalt viimasena sõlmitud kokkuleppele jäi kostja 1 kasutusse antud krediidisummaks 5 363, oli sama kokkuleppega kohustatud maksma hagejale alates 21.10.2009 intressi 23,45 % tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis 14.08.2006 kostja V.Y tarbijakrediidilepingu käenduslepingu, mille raames on 30.07.2007 sõlmitud kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, kohtueelne menetlus jäi tulemusteta ja hageja oli sunnitud seetõttu kohtusse pöörduma. Hageja ütles 11.04.2012 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 7 211,37 euro tasumist, millest 5 060,50 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 872,62 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 146,97 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 117,55 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 13,73 eurot viivist.. Kuna kostja 1 on ajavahemikul 10.06.10 kuni 13.05.2011 tasunud hagejale kokku 303,07 eurot, ning pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks tasutud ühtegi makset,siis on kostjate poolt hagejale tagastamata krediidisummaks 5 0 60,50 eurot.
2.Kostja 1 vaidles hagile osaliselt vastu: hageja on kohtule esitanud lepingu ülesütlemise teatised, kuid ei ole tõendanud ülesütlemisavalduste ja meeldetuletuste kättetoimetamist; hageja ei ole tõendanud laenujäägi ja võlgnevuse summa õigsust; hageja põhinõuete ja viiviste suurus on põhjendamata ja tõendamata; hageja on jätnud esitamata detailse võlgnevuse arvestuse. Hageja nõue on tervikuna ebaselge ja tõendamata. Kostja leiab, et viiviste suurus on ebamõistlikult suur, mis eelduslikult raskendab võla rahuldamist, arvestades kostja 1 majanduslikku seisundit tuleb viivist vähendada mõistliku suuruseni.
3.Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud seisukohtadele. Hageja on pakkunud kostjale 1 kompromissi, millega oli nõus vähendama viivist oleks. Tagasiside kompromissettepanekule jäi kostjalt 1 tulemata. Kostja 1 võttis hagi osaliselt õigeks, kuid esitas vastuväite võla sissenõudmise kulude 146,97 eurot osas.
4.Kostja 2 hagiavaldusele ei vastanud ja kohtuistungilt puudus.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tuvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Kostja 1 sõlmis hagejaga 14.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601174/46kt, millega ta sai õiguse kasutada krediidsummat summas 49 000 krooni; 2) Kostja 2 sõlmis hagejaga 14.08.2006 käenduslepingu, millega ta võttis endale vastutuse kõigi krediidiandja ja Jana Blitsõna (endine J K) vahelisest krediidlepingust nr 0601174/46kt ning võimalikest krediidandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidlepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgs tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmsie üle. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 22 0379 krooni; 3) Kostja 2 sõlmis hagejaga 30.07.2007 käenduslepingu muudatuse, millega käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 37 5288 krooni. 4) Kostja 1 sõlmis hagejaga 31.07.2007 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt kostja 1 võlgnevus on summas 155675,88, s.h krediidisumma 48280,15 krooni ja intress summas 107395,73 krooni, millest intress summas 107395,73 krooni annulleeritakse ja kostja sai täiendavat krediiti summas 37 000 krooni. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja krediidisummaks 85280,15 krooni. 5) Kostja 1 sõlmis hagejaga 21.10.2009 kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt kostja võlgnevusest 228340,02 krooni, s.h krediidisumma 81680,75 krooni, intress summas 146656,24 krooni, intress 144418,31 krooni annuleeritakse ja kostja 1 sai täiendavat krediiti summas 2240,96 krooni. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja krediidisummaks 83921,71 krooni. Uueks intressiks lepiti kokku 23,45 % aastas tagastamata krediidisumma kohta. 6) J.Blitsõna on sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud, mille tulemusena hageja oli sunnitud lepingu 11.04.2012 üles ütlema.
7.Kostja 1 on hagi sisuliselt õigeks võtnud ja vaidleb vastu võla sissenõudmisega seotud kuludele summas 146,97 eurot. Kostja 2 vastuväiteid hagile ei esitanud ning TsMS §-st 231 lg.4 tulenevalt tuleb lugeda, et hagi on A. Y poolt omaksvõetud.
8.VÕS § 401 lg.1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Maakohus on seisukohal, et kostjate poolt hagi sisulise omaksvõtuga on tõendatud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu rikkumine.
9.Vaidlus võla sissenõudmisega seotud kulude üle Hagis esitatu kohaselt jätsid kostjad kokkuleppe nr 2 ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 146,97 eurot kostjatele saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ning käendajale saadetud nõudekirja eest. Kostja 1 vastuväide võla sissenõudmisega seotud kuludehüvitamise nõudes tugines väitel (t.l 59), et hageja ei ole tõendanud hoiatuste, teatiste ning avalduste saatmist ja kättetoimetamist
kostjale, mistõttu on alusetu ka hageja nõue hüvitada tasu nimetatud dokumentide saatmisega seotud toimingute eest ning nõue on tõendamata. Maakohus leiab, et kostja 1 vastuväide on piisav nõude rahuldamata jätmiseks võla sissenõudmisega seotud tõendamata kulude osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja oma nõude tõendamiseks Eesti Posti 11.04.2012 kviitungi ülesütlemise teate kostjale edastamise kohta ning selgitas täiendavalt, et võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt kohustus krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kohus tuvastas, et hageja hinnakirja kohaselt (t.l 33) on kirjalikele teadetele määratud hinnad sõltuvalt saatmise kordadest vahemikus 100 kuni 400 krooni. Kostjale 1 esmase meeldetuletusena saadetud teatise hinnaks hinnakirja kohaselt oli 6,39 eurot, sissenõudmiskuludena teatisel märgituna nähtub 19,17 eurot. Sama summa on sissenõudmiskuluna kajastamist leidnud ka järgneval kostjatele edastatud teatistel. Kui hageja põhistab võla sissenõudmise menetlemisega seotud kulutused hinnakirjast tulenevalt, peab kulu tekkimise arvestuslik külg olema võlgnikule arusaadav ja jälgitav. Antud juhul see ilmselgelt nii ei ole ning hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude 146,97 eurot väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
10.Maakohus on seisukohal, et hagi on tõendatud osaliselt ning tuleb osaliselt rahuldada. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi osalise rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
12.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Pille Aver Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.