Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt puudub hageja esindajal esindusõigus, liisinguhind on määratud vääralt koos käibemaksuga, kuna füüsiline isik ei ole käibemaksu kohuslane, pank maksis 147 000, mis sisaldas käibemaksu, sõiduki müüja kinnitas, et ta on saanud vähem kui 147 000 krooni, kostja maksis graafiku järgselt, viimases makse summas on käibemaks. Tõendid on vasturääkivad, kuna kostjale on näidatud dokumentides võlga 7 eurot. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohtule esitatud Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) põhikirjaga ja 10.10.2012 volikirjaga XXXOÜ-le, 07.02.2013 XXXOÜ volikirjaga Anne-Liis Veskile on tõendatud esindusõigus. Kapitalirendilepinguga 07.06.2007 nr XXX, lepingu maksete tasumise graafikuga, ostumüügilepinguga nr XXX on tõendatud, et hageja omandas XXXsõiduauto Nissan Primera 2.2 hinnaga 147 000 krooni käibemaksuta ja andis sõiduki kostja kasutusse ning, et kostja kohustus tasuma liisingumakseid vastavalt maksegraafikule. Maksegraafikuga, arvega 14.06.2012 ja hageja kirjadega kostjale on tõendatud, et liisinguvara maksumusele käibemaksu ei lisandunud. Hageja maksekorraldusega 18.06.2012 ja XXXpangakonto väljavõttega on tõendatud, et 18.06.2007 kandis hageja õiguseellane sõiduki müüja pangakontole 147 000,00 krooni. Vara tagastamise nõude teatega 29.08.2012 on tõendatud lepingu ülesütlemine. Võla arvestusega on tõendatud lepingujärgse põhivõla 1619,19 eurot, intressi 11,24 eurot ja viivise 25,05 eurot suurus, kokku 1687,44 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Incure Inkasso Agentuur OÜ nõudekirjaga 05.09.2010, 03.09.2012 volikirjaga ja arvega nr 4625 06.09.2012, on tõendatud võla sissenõudmiseks käsunduslepingu sõlmimine Incure Inkasso Agentuur OÜ-ga ja kahju 265,40 eurot, mida hageja on vähendanud 150 eurole. Eeltoodud tõenditega on hageja põhinõue tõendatud. Kostja vastuväited on tõendamata - AS-i Saksa Auto sõiduki hindamisakt, mis näitab vara keskmist turuväärtust koos käibemaksuga, ei ole lepingu kohaselt lepingu osaks. 10.01.2013 võlgnevuse teade kajastab kaardihooldustasu 7 euro, mitte kapitalirendilepingust tulenevat võlgnevust. Kuna kostja rikkus oma kohustust, siis tuleb temalt VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1-4, § 128 lg 3, § 367 lg 1, ja lg 4, välja mõista liisingumaksete võlg 1619,19 eurot ja kahju 150 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. § 113 lg 1. Hageja on arvestanud kostjale viivist vastavuses poolte sõlmitud lepinguga, kokku 27,69 eurot. Seega on hageja viivisearvestus kohtule esitatud ulatuses põhjendatud ja viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 1796,88 eurot. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.