Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Koos ülesütlemisteatega väljastati lepingu lõpetamise teatise tasu arve nr XXXsummas 7.54

eurot, 09.02.2009 vastavalt võlalepingu p-dele 1.6, 4.1 ja 4.4 leppetrahviarve nr XXX summas 434.60 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga tekkis lisaks juba esitatud arvetes sisalduvale põhiosale kahe viimase graafikujärgse makse põhiosamaksete osas võlg summas 682.58 eurot, mille kohta koostati arve nr XXX. 29.09.2009 kustutati põhivõlgnik Äriregistrist. 23.09.2011 esitas hageja kostjale nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid kostja sellele ei reageerinud. 11.05.2012 algatas hageja võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse kostja vastu, kostja esitas vastuväite ja asi anti üle hagimenetlusse. Lisaks põhivõlale on kohustus põhivõlgnik vastavalt võlalepingu p-le 5.3 ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral tasuma viivist määras 0,3% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist (põhiosalt ja lepingu lõpetamise teatise tasult) alates 17.11.2008 8310.87 eurot. Kuna arvestatud viivis ületab oluliselt põhivõlga, siis vähendab hageja hea usu põhimõttest lähtudes viivisenõuet põhivõla suuruseni, s.o 1898.81 euroni. Seega moodustab hageja nõue kostja vastu 2392.41 eurot, millele lisandub viivis 1898.81 eurot, kokku 4291.22 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Võlalepingu punkti 7.1 alapunkti 1) kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda kõigi lepingu järgi tasumisele kuuluvate summade ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude kohest tasumist, kui põhivõlgnik ei maksa ükskõik millist makset maksegraafikus toodud suuruses ja/või ajal kahel järjestikusel maksepäeval või ükskõik millist muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast. Põhivõlgnik oli lepingu täitmisel ülesütlemise (27.01.2009) seisuga viivituses nelja järjestikuse graafikujärgse maksega, mistõttu oli võlalepingu ülesütlemine hageja poolt õigustatud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingu kohaselt on Kostja vastutuse piirmääraks 5688.14 eurot. Nõude täpsustuse kohaselt on kostjal graafikujärgsete maksete eest esitatud arvetest tasumata järgmised arved: 1) arve nr XXX summas 345.25 eurot, millest (osaliselt tasumata) põhiosa 225.22 eurot; 2) arve nr XXX summas 347.49 eurot, millest põhiosa 326.57 eurot; 3) arve nr XXX summas 347.49 eurot, millest põhiosa 330.09 eurot; 4) arve nr XXX summas 347.49 eurot, millest põhiosa 334.35 eurot. Arve nr XXX on tasutud osaliselt: 29.10.2008 on laekunud 0.03 eurot ja 19.01.2012 on laekunud 120 eurot. Laekunud summadest kaeti esimeses järjekorras arves sisaldunud intress summas 36.39 eurot (vt hagiavalduse lisas 5 toodud maksegraafiku per 3) ning 83.64 eurot arvestati põhiosa katteks, seega on arves sisaldunud põhiosast tasumata 225.22 eurot. Lisaks on kahe viimase graafikujärgse makse põhiosa kohta esitatud arve nr XXX summas 682.58 eurot. Seega moodustab põhiosavõlg kokku 1898.81 eurot (225.22 + 326.57 + 330.09 + 334.35 + 682.58). Kogu nõue kujunes järgmiselt: Rendimaksete võlgnevus (arved XXX, XXX, XXX, 1267.69 XXX) Lepingu lõpetamise teatise tasu (arve nr XXX) 7.54 Leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel (arve nr XXX) 434.60

Põhiosa arve nr XXX 682.58 Viivis (pärast vähendamist põhiosani) 1898.81. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 4291.22 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole põhjendatud nõudesumma edastamine temale maksmiseks. Kostja kasvatab kahte last üksinda, mistõttu ta ei ole võimeline maksma kogu põhiosa korraga ja tegi ettepaneku koostada põhivõlale maksegraafik. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 3 kohaselt leotakse kohustus nõuete kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist sh raha maksmise kohustuse täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et 10.10.2008 sõlmiti hageja ja põhivõlgniku vahel võlaleping nr. XXX tähtajaga 15.04.2009, mille alusel põhivõlgnik kohustus võlasumma igakuiselt maksegraafiku alusel tasuma, et põhivõlgnik võlalepingut nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja 27.01.2009 lepingu üles ja nõudis võla tasumiseks. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et 29.09.2009 kustutati põhivõlgnik Äriregistrist ning nõude kujunemise ja suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõudesumma esitamine kostja vastu on põhjendatud. Võlalepinguga nr. XXX, võlalepingu üldiste tingimustega, võlalepingu lisakokkulepetega, võlasumma ja intressi tasumise graafikuga, teatisega võlalepingu lõpetamise kohta, aruandega kliiringu kannetest ja maksegraafikuga on hagi asjaolud ja kostja vastu esitatud nõude kujunemine ja suurus põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepinguga on tõendatud, et kostja allkirjastas samal päeval võlalepingu allkirjastamisega põhivõlgniku juhatuse liikmena käenduslepingu, millega kohustus vastutama võlalepingust tulenevate kohustuste eest kuni 89000 krooni (5688.14 euro) ulatuses. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida põhivõlgniku poolt sõlmitud lepingust ja mis on määratletud käenduslepingus. Käendusega on lepingu kohaselt tagatud nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmine sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise, lepingu

ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Järelikult on käenduslepinguga hõlmatud kõik hagiavalduses märgitud põhivõlgniku vastu esitatud nõuded: rendimaksete võlgnevus, lepingu lõpetamise teatise tasu, leppetrahv lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest ja viivis, mis on põhivõlgniku poolt täitmata jäänud. Hageja 23.09.2011 teatisest kostjale nähtub, et hageja esitas kostjale nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuna kostja nõuet vabatahtlikult ei täitnud, siis on nõudega kostja vastu kohtusse pöördumine ja viivise nõue põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist põhiosalt ja lepingu lõpetamise teatise tasult alates 17.11.2008 vastavalt võlalepingu p-le 5.3 0,3% päevas tähtaegselt tasumata summast kokku 8310.87 eurot, kuid vähendanud seda põhivõla suuruseni, s.o 1898.81 euroni. Kostja on teinud ettepaneku määrata võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, millega hageja ei nõustunud. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda ning tema ülalpidamisel olevate laste tulude ja kulude kohta, siis ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 alusel võla tasumiseks maksegraafikut määrata. Maksegraafiku sõlmimine poolte vahel on võimalik ka kohtuotsuse täitmise käigus. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Piret Rõuk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.