Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-27979
Tsiviilasi
Suvoroff Trade OÜ hagi Kyberg Pharma Vertriebs-GmbH vastu võla 40 092,06 euro ja viivise saamiseks ning Kyberg Pharma VertriebsGmbH vastuhagi Suvoroff Trade OÜ vastu 105 794,99 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
145 887,05 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Suvoroff Trade OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.06.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Suvoroff Trade OÜ (registrikood 11360776, asukoht Õismäe tee 78-43, Tallinn), lepingulised esindajad advokaat Ilya Zuev ja dr Udo Wilhelm Herberth Kostja Kyberg Pharma Vertriebs-GmbH (registrikood HRB 182639, asukoht Keltenring 8, D82041 Oberhaching, Saksamaa Liitvabariik), lepinguline esindajad vandeadvokaat Rando Antsmäe ja dr Werner Riegl
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.09.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Suvoroff Trade OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.15.06.2011 esitas Suvoroff Trade OÜ hagi Harju Maakohtusse Kyberg Pharma Vertriebs-GmbH vastu lepingu alusel alusetult tasutud raha 40 092,06 euro tagastamiseks ja viivise saamiseks alates 08.06.2010 kuni 10.07.2012 vastavalt BGB § 288 lg-le 2 – 6860,05 eurot ning TsMS § 367 alusel 8% kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hageja on Eesti äriühing, kes toodab ja müüb suu- ja hambahooldusvahendeid, toidulisandeid jms (kaubamärgid R.O.C.S., SmokAsept ja Whiteech). 10.07.2009 sõlmisid pooled lepingu, millega hageja kohustus kostjale müüma hageja poolt toodetavaid ja turustatavaid kaupu ning kostja kohustus kaupu müüma edasi Saksamaal ja Austrias ning korraldama kaupade turustamisega seotud teenuseid. Tegemist oli eksklusiivse distributsiooni lepinguga.
3.Hageja ütles lepingu üles 28.10.2010 ülesütlemisteatega, kuna kostja lisas arvetele ebaõigesti käibemaksu. Kostja oli Saksamaal käibemaksukohuslane ja hageja Eestis. Kostja lisas hagejale esitatud arvetele igakordselt käibemaksu Saksamaal kehtivas määras 19%. Kokku tasus hageja kostjale käibemaksu 67 680,92 eurot. Hagejale on alusetult saadud käibemaks osaliselt tagastatud, tagastamata on 40 092,06 eurot.
4.Kostja ei täitnud lepingu p-dest 3.2 ja 3.8.6 tulenevat kohustust informeerida ja varustada apteeke hageja kaubaga, sh tagada 400 stardipaketi müümise Saksamaa turul hiljemalt 31.03.2010. Kuna pooled pidasid läbirääkimisi aprill-oktoober 2010, siis analoogselt hagi aegumise tähtaja peatumise põhimõttega peaks pikenema ka lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik ajavahemik. Kostja ei täitnud regulaarselt lepingus kindlaksmääratud müügieesmärke. Kostja peatas ootamatult aprillis 2010 toodete väljapaneku ning nõudis meediakulutuste suurendamist. Kostja ei kasutanud meediatoeks ettenähtud rahalisi vahendeid efektiivselt. Hageja täitis 2010 esimeses pooles ettenähtud turunduseelarve 104% ulatuses (382 779 eurot), samas kui kostja täitis müügieesmärke 17-27% ulatuses. Hageja ei pidanud panustama suuremaid summasid ebaefektiivsesse müügitegevusse. Kostja rikkus lepingu p 3.8.5 ega esitanud lepingu täitmise käigu (kõnekeskuse tegevuse) kohta aruandeid.
5.Kostja jättis hageja ettevõtte ümberkujundamisest ja staatuse muutumisest teavitamata, kasutades pärast ettevõtte ümberkujundamist hagejaga suhtlemisel vanade andmetega blankette. Kostjal oli lepingu p 2.4 kohaselt kohustus lepingu kehtivusajal mitte reklaamima teisi suu- ja hambahooldusvahendeid, v.a Sunstari kaubamärki kandvad tooted. Kostja rikkus seda tingimust ja tekitas huvide konflikti.
6.Eeltoodud rikkumiste tõttu kaotas hageja kostja suhtes usalduse ning ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja jätkab lepingulist suhet. Hoiatuse esitamine lepingu p 9.2 kohaselt ei olnud kohustuslik. Täiendava tähtaja andmata jätmine ei tähenda ülesütlemise tühisust. Kostja käitus pahauskselt, mis seisnes koostöö puudumises, soovimatuses esitada aruandeid rahaliste vahendite kulutamise ja müügi edendamise arendamise kohta, mis tõi kaasa usalduse kaotuse äripartneri suhtes ning kogumis viis koostööst keeldumiseni Saksa Tsiviilseadustiku (BGB) § 314 alusel. Alates aprillistjuulini 2010 pidi hageja iseseisvalt hankima informatsiooni turunduse ülesannete täitmise ja stardipakettide levitamise kohta.
7.Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestusele. Kostja ei ole teenuseid, mille eest ta tasu nõuab, hagejale osutanud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täitis lepingut. Kostja märkis ekslikult osadele arvetele käibemaksu. Tegemist ei olnud kostja tahtliku käitumisega. Kostja tasaarvestas 2010 augusti ja septembri turundusteenuste osutamisega seotud nõuded 40 000 eurot hageja käibemaksu tagastamise nõudega. Nõue 92,06 eurot lõppes samuti tasaarvestusega, mille kostja tegi lepingu lõpetamisel. Hageja ei esitanud vastuväiteid nimetatud arvetele.
9.2010 teises pooles rikkus hageja lepingust tulenevaid kohustusi ja keeldus käbemaksustamise probleemi tõttu lepingu täitmisest. Kuni 2010 septembrini otsisid mõlemad pooled võimalusi lepingu täitmise jätkamiseks, misjärel asuti rääkima lepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel. Hageja 28.10.2010 ülesütlemisavaldus oli kostjale üllatav. Kostja leidis, et ülesütlemine ei ole kehtiv ja jätkas lepingu täitmist.
10.17.03.2011 kirjaga nõudis kostja hagejalt lepingu täitmist. Hageja rikkumiste tõttu ütles kostja lepingu üles 27.04.2011.
11.Arvetel käibemaksu märkimine ei ole lepingu oluline rikkumine. Ka muus osas ei anna hageja 28.10.2010 ülesütlemisavaldus alust leida, et tegemist oli kostja lepingu mõne olulise sätte rikkumisega. Lepingu p 3.8.6 sätestas ühe lepingu ülesütlemise aluse, mille kohaselt mõlemal poolel oli õigus lepingu ülesütlemiseks, kui hiljemalt 31.03.2010 ei ole turule viidud vähemalt 400 stardipaketti. Hageja oli ülesütlemisavalduse tegemise ajal minetanud õiguse sellel alusel leping üles öelda, kuna ta ei kasutanud seda õigust mõistliku aja jooksul BGB § 314 lg-st 3 tulenevalt. Hagejale pidi rikkumise asjaolu teada olema 31.03.2010, ebamõistlik on lepingu ülesütlemine 7 kuud hiljem.
12.Kostja ei nõustunud ka lepingu p 3.2.jj rikkumiste etteheidetega. Kostja ei võtnud lepinguga kohustust täita konkreetseid müügieesmärke. Muud hageja lepingu ülesütlemise põhjused on otsitud.
13.14.12.2011 esitas kostja vastuhagi, milles nõudis hagejalt 105 794,99 eurot ja sellelt arvestatud viivist BGB § 286 lg-s 3 ja § 288 lg-s 2 sätestatud määras.
14.Lepingu p 3.8.3 järgi hageja pidi tasuma kuni 31.12.2010 kostjale igakuist 20 000 euro suurust komisjonitasu, sõltumata sellest, kas ja milliste konkreetsete teenuste osutamist kostja hagejale tõendab. Kuni 2011 aprilli lõpuni hoidis kostja müügiüksuse tegevuse toimivana ja osutas turundusteenuseid. Tasu oli nimetatud komisjonitasuks, kuid see oli suunatud müügitöötajate ning kõnekeskuse tegevuse, ehk turundustegevuse finantseerimisele. Saksakeelses versioonis on tasu osas kasutatud väljendit „mindesterlös“, ehk miinimumtasu. Hageja tasus 2009 detsembrist kuni 2010 juulini esitatud arveid. Alates 2010 augustist hakkas hageja arvete tasumisest hoiduma selgitusega, et ei tasu arveid enne, kui kostja tagastab ebaõigesti tasutud käibemaksu ning hiljem sellega, et leping on üles öeldud ning turundustegevust pole toimunud.
15.Lepingu ülesütlemise päeva 27.04.2011 seisuga oli kostjal laos kaupa 118 241,25 euro väärtuses. 26.03.2012 seisuga on kaupa 121 139,95 euro väärtuses. Kostja tegi hagejale lepingu p 10.2 avalduse kauba tagasimüümiseks ja väljastas 27.04.2011 arve nr 11264 3
118 241.25 eurot. Hageja kaupa vastu ei võtnud ja keeldus toimingute tegemisest. Lepingu p-s 4.4 oli hagejal kohustus hüvitada tagastatavate kaupade hind üldises korras lepingu kehtivusajal ning see ei kohaldu lepingu p 10.2 alusel kaupade tagastamisele. Ühtki lisatingimust p 10.2 tagastavatele kaupadele ei sätesta. Kaupade tagasivõtmisest keeldumisega sattus hageja vastuvõtuviivitusse ning kannab kohustuste täitmise riisikot. Kostja tasaarvestas 27.04.2011 arvest nr 11264 tuleneva nõude 72 354,20 euro ulatuses hageja kauba ostuhinna tasumise nõudega. Hageja võlgneb tasaarvestuse tagajärjel kostjale 45 887,05 eurot. Hageja vastus vastuhagile
16.Kostjal puudub lepingu p 3.8.3 alusel tasunõue seetõttu, et leping lõppes hageja ülesütlemise tõttu 28.10.2010. Oktoobrist detsembrini 2010 kostja hagejale turundusteenuseid ei osutanud. On ebamõistlik eeldada, et üks lepingupool pidi jätkama suuremahulise turustamise finantseerimist, kui teine pool lepingut ei täitnud. Seega ei pidanud hageja kostjale teenuse eest alates 2010 juulist tasuma.
17.Kostja esitas kaupade tagastusõiguse tasu nõude hilinenult ja on tõendamata, et kostjal on sellises mahus tagastatav kaup ning et see kaup vastab tagastamise eeltingimuseks olevale seisukorrale. Tagastamise taotlus tuli saata hagejale 30 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist. Kuna leping lõppes hageja ülesütlemisega 28.10.2010, on nõue esitatud tähtaega rikkudes. Kui leping lõppes kostja ülesütlemisega, ka siis ei kuulu nõue rahuldamisele, sest nõude rahuldamise eelduseks peab olema selgus kostja valduses oleva kauba koguses ja kvaliteedis. Lepingu p 4.4 kohaselt on hagejal kohustus hüvitada kaupade hind üksnes juhul, kui kaup on väliselt ideaalses seisukorras. Esimese astme kohtu otsus
18.26.09.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 105 794,99 eurot, viivise 3787,02 eurot ja alates 15.12.2011 viivise kuni põhinõude täitmiseni Saksa tsiviilseadustiku § 288 lg-s 2 sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.
19.Poolte nõuded tulenevad ainuõigusliku turustuslepingu täitmisest. Lepinguga ei ole kokku lepitud kohaldatavas õiguses, lepingu p-s 11 sätestatud kokkulepe, et vaidlused kuuluvad lahendamisele Tallinnas Eestis, ei ole poolte õiguse kohaldamise kokkulepe. Leping jõustus 10.08.2009. Sellele lepingulisele suhtele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17.06.2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, kuna selle määruse art 28 järgi kohaldub määrus lepingutele, mis on sõlmitud pärast 17.12.2009. Kohus leidis, et kohaldub 19.06.1980 Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (Rooma konventsioon).
20.Lepingus on nii teenuse osutamise kui ka müügilepingu sätted. Poolte vaidlus ei tõusetu kaupade müügilepingust, vaid turustamise teenuse osutamisest. Rooma konventsiooni art 4 lg 2 esimese lause alusel, kui käesoleva artikli lg 5 sätetest ei tulene teisiti, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole elukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, või juriidilise isiku või organiseeritud isikute ühenduse puhul selle juhtorgani asukoht. Lepingu põhisisuks, ehk lepingule iseloomulik kohustus, on turundus-, müügi- ja reklaamitegevuse osutamine kostja poolt (lepingu p 1-3).
21.Kostja kohustus hagejalt ostetava kauba müüma Saksamaal ja Austrias ning korraldama kaupade turustamist. Lepingule iseloomuliku kohustuse täitis kostja, kelle asukohaks on Saksamaa Liitvabariik. Kuna tegemist ei ole kaupade müügilepinguga, siis ei tule kohaldamisele Viini 1980.a konventsioon. Selle konventsiooni art 1 p 1.a) järgi rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle
kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kui need riigid on kokkuleppivad riigid. Seega kohaldub hagile ja vastuhagile Saksa Tsiviilseadustik (BGB).
22.Poolte vahel sõlmitud leping on vaadeldav käsunduslepingu laadse võlasuhtena (BGB § 662 jj). Vaidlus oli selles, kas leping on lõppenud hageja või kostja ülesütlemisega. Lepingu lõpetamise tingimustes leppisid pooled kokku p-s 9.2, seega tuleb lähtuda poolte individuaalsest kokkuleppest, mitte BGB §-s 314 sätestatud üldisest ülesütlemise korrast. Lepingu poolel oli õigus leping ilma etteteatamiseta üles öelda, kui teine pool rikub lepingu olulist sätet, eelkõige p 2.1 teises lauses sätestatut, ning ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul arvates rikkumise kõrvaldamise nõuet sisaldava kirjaliku teate saamisest. Kirjalikus vormis teate all tuleb mõista olulise lepingurikkumise kohta teisele poolele saadetavat avaldust, milles nõutakse rikkumise lõpetamist. Nimetatud tingimuse eesmärk on juhtida võlgniku tähelepanu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisele ja teavitada lepingu rikkumise jätkamise tagajärgedest. Lepingu p 9.2 põhimõte on sätestatud ka BGB § 314 lg-s 2. Hoiatuses peab ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid selgitama ja lepingu rikkumisele tuleb konkreetselt viidata. Lepingu p 9.3 järgi peab avaldus olema vormistatud kirjalikult, vastasel juhul on see kehtetu.
23.Seega peab lepingu ülesütlemiseks esinema materiaalse eeldusena: a) lepingu olulise sätte rikkumine, eelkõige p 2.1 teises lauses sätestatu rikkumine, ja b) lepingu olulist sätet rikkuv lepingupool ei ole kõrvaldanud rikkumist 30 päeva jooksu pärast sellekohase kirjaliku teatise saamist lepingut ülesütlevalt poolelt. Formaalse eeldusena: a) lepingut ülesütlev lepingupool peab enne lepingu ülesütlemist saatma teisele lepingupoolele kirjaliku teatise (avalduse) lepingu olulise rikkumise kõrvaldamise nõudmiseks ja b) lepingu ülesütlemise avaldus peab olema tehtud kirjalikult.
24.BGB § 127 lg 2 esimene lause sätestab, et kui ei ole põhjust järeldada teistsuguse tahte esinemist, piisab tehinguga ettenähtud kirjaliku vorminõude järgimiseks teabe edastamisest telekommunikatsioonivahendi abil ja lepingu puhul kirjavahetusest. Seega on järgitud kirjalikku vorminõuet ka siis, kui avaldused ja teated on saadetud elektronposti või faksi teel. Käesolevas asjas oli tavaline, et pooled suhtlesid elektronposti vahendusel.
25.Kohus leidis, et hageja ülesütlemine 28.10.2010 avaldusega oli tühine. Asjas puudus vaidlus, et kostja lisas arvetele ebaõigesti käibemaksu. Kuigi hageja viitas kostjale saadetud kirjades ebaõige käibemaksu lisamisele, ei ole hageja kordagi kostjat hoiatanud, et selle arvestamise jätkamisel öeldakse leping üles. Kostja ei teadnud, et käibemaksu hageja tasuma ei pea. Esitatud tõendist nähtuvalt sai kostja mittemaksustamisest teada 22.11.2010. Sellele viitab ka Inlex Consulting OÜ 15.12.2010 kiri kostjale. Asjaolude selgitamiseks suhtles kostja esindaja audiitor- ja maksunõustamisbüroo Opitsch & Heinisch pädeva Müncheni maksuametiga. Kostja edastas kõik käibemaksuna saadud summad pädevale Saksa maksuhaldurile. Pärast käibemaksu vajalikkuse kontrolli parandas kostja hagejale väljastatud arved. 09.12. 2010 elektronkirjaga teavitas kostja hagejat, et kuna arved nr 11030 ja 11041 on maksmata, siis need summad võetakse tagastatavast käibemaksust maha. Kostja tasus hagejale 16.12.2010 makstud käibemaksust tagasi 27 588,86 eurot. 16.12.2010 elektronkirjas viitas hageja, et on juba 2009 ja 2010 juhtinud kostja tähelepanu käibemaksule ning nõuab kogu tasutud käibemaksu tagastamist. Samas ei viita ükski tõend sellele, et kostja oli enne 22.11.2010 teadlik, et hageja ei pea käibemaksu tasuma.
26.Kohus leidis, hinnates poolte lepingulist suhet, selle eesmärki ja asjaolu, et kostja lisas arvetele käibemaksu ekslikult ning vea ilmsikstulekul tegi vastavad parandused, et tegemist ei ole lepingu olulise tingimuse rikkumisega. Lisaks sellele oli täitmata ülesütlemise formaalne eeldus, mille kohaselt pidi hageja enne lepingu ülesütlemist kirjaliku teatega (avaldusega) andma kostjale lepingu rikkumisega seonduvalt tähtaja rikkumine 30 päeva jooksul kõrvaldada. Puudus vaidlus, et pooled suhtlesid käibemaksu
arvestamise teemal, kuid ühestki hageja pöördumisest ei nähtu, et tegemist on lepingu ülesütlemise hoiatusega lepingu p 9.2 teise lause alusel.
27.Kohus leidis, et hageja oli kaotanud õiguse lepingu ülesütlemiseks lepingu p 3.8.6 alusel. Puudus vaidlus, et nimetatud kohustus jäi kostja poolt täitmata, kuid see asjaolu pidi hagejale teada olema 31.03.2010. Samas jätkasid pooled lepingu täitmist ja kuni 2010 septembrini näitas hageja üles lepingu täitmise tahet. BGB § 314 lg 3 järgi võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Rikkumisest möödunud 7 kuud ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Poolte läbirääkimised näitavad pigem seda, et vaatamata sellele rikkumisele ei soovinud hageja lepingu lõpetamist.
28.Puudus vaidlus, et 2010 tekkis kaupade apteekidele sissemüügil raskusi. Kohus leidis, et lepingu p-s 3 sätestatud müügieesmärke ei saa käsitleda kui kostja kohustust. Nimetatud müügieesmärgid olid sätestatud turunduseelarve määramiseks. Lisaks tekkisid edasimüügi raskused sellest, et puudusid vajalikud reklaamimeetmed. Kohus leidis, et hageja rikkus 2009 novembris kokku lepitud eelarveplaani, millest tulenevalt kohustus hageja 2010 reklaamieesmärgina kostja kasutusse andma 668 000 eurot, sh 2010 esimeseks poolaastaks 368 000 eurot. Hageja tasus umbes 200 000 eurot. Puudus vaidlus, et X X-X, kelle kaudu hageja osa makseid kostjale teostas, esindas hagejat ning seega jäi kohustuse täitmise risk hageja kanda. Väide, et X X-X kandis kõik summad edasi kostjale, on ümber lükatud kostja pangakonto väljavõttega. Kohus leidis, et hageja arved, mille kohaselt hageja tellis ise vajalikud reklaamimaterjalid, ei tõenda hagejapoolse meediakulude tasumise kohustuse täitmist. Nimetatud dokumentidest ei nähtu, et need on seotud pooltevahelise lepingu täitmisega. Selliseid kulusid ei ole kajastatud kokku lepitud eelarveplaanis. Tõendamata on hageja väide, et kostja kasutas meediatoeks ettenähtud rahalisi vahendeid ebaefektiivselt. Asjaolu, et kostja ei saavutanud müügitulemust, ei tõenda meediatoe rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist.
29.Tõendamata on kostja lepingu p 3.8.5 rikkumine. Nimetatud tingimuse järgi pidi kostja kindlatel aegadel koostama koond-kvartaliaruanded. Kostja tegi seda. Eraldi kõnekeskuse tegevuse kohta kostja aruandeid esitama ei pidanud.
30.Puudus vaidlus, et lepingu kehtivuse ajal toimus kostja ettevõtte ümberkujundamine. See ei saanud kuidagi mõjutada lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Uus käibemaksukohustuslase number määrati äriühingule alles 2010 märtsis. Kuni selle ajani tuli kasutada enne ümberkujundamist määratud käibemaksukohustuslase numbrit ja kasutati olemasolevaid blankette.
31.Kohus leidis, et tõendamata on kostja poolt lepingu p 2.4 rikkumine. Lepingu p 2.4 järgi kohustus kostja lepingu kehtivuse ajal mitte reklaamima muid suu- ja hambahooldustooteid, v.a on Sunstar kaubamärgiga tooted. Hageja ei ole enne ülesütlemist kordagi sellele rikkumisele viidanud ega täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks andnud. Samuti on tõendamata, et kostja reklaamis ja müüs konkureerivaid tooteid. Hageja esitas interneti väljavõtted, mis on tehtud pärast lepingu ülesütlemise avalduse tegemist.
32.17.03.2011 kirjaga andis kostja hagejale teada, et ei tunnista 29.10.2010 lepingu ülesütlemist ega lepingu rikkumisi. Kostja andis hagejale lepingu rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ning esitas kokkuvõte 15.03.2011 seisuga poolte vastastikustest nõuetest. Hageja vastas 04.05.2011 elektronkirjas kostja ülesütlemisavaldusele, et on valmis jätkama R.O.C.S toodete kostjale tarnimist ettemaksu tingimusel. Seega käitus hageja vastuoluliselt. BGB § 242 alusel peab võlgnik soorituse tegema nii, nagu hea usu põhimõte käibetavasid arvestades seda nõuab. Väidetavate lepingu rikkumiste toimumise ajal näitas hageja üles tahet lepingu jätkamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks, andmata hoiatusi võimalikust lepingu ülesütlemisest.
33.Puudus vaidlus, et pooled pidasid 2010 suvel ja sügisel, sh oktoobris, nii kirjalikult kui suuliselt läbirääkimisi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kirjavahetusega on tõendatud, et hageja oli jätkuvalt huvitatud koostöö jätkamisest, kuid ei olnud rahul olemasoleva koostöö ja müügitulemustega. Kuigi hageja tõi kirjades välja väidetavad rikkumised, kinnitas hageja, et ükski see asjaolu ei too kaasa lepingu lõpetamist.
34.Puudus vaidlus, et 2010 teises pooles oli käive negatiivne, sest tagastatava kauba väärtus oli suurem kui ostetava kauba väärtus ning hagejat oli sellest informeeritud. 10.08.2010 kirjas on hageja teinud ettepaneku koostöö muutmiseks. Kostja poolt oli koostatud ka lepingu lõpetamise kokkuleppe projekt, mis nägi ette lepingu lõppemise 31.12.2010. Pooled kokkulepet ei saavutanud.
35.Hageja tugines BGB § 313 lg-s 3 sätestatud ülesütlemise õigusele kohtumenetluse käigus. Kohus leidis, et BGB § 313 lg 1 eeldused on täitmata ning ei esine asjaolusid, mis viitaksid pärast lepingu sõlmimist asjaolude muutumisele, millega kaasnes lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine.
36.Rooma konventsiooni art 10 lg 1 d) alusel lepingu suhtes kohaldatav õigus reguleerib mh kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise. 09.12.2010 elektronkirjaga teavitas kostja hagejat, et kuna arved nr 11030 ja 11041 on maksmata, siis need summad võetakse tagastatavast käibemaksust maha. Kostja kinnitas tasaarvestust 17.12.2010 elektronkirjaga. Tasaarvestuse eeldused on sätestatud BGB §-s 387 ja § 388 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tahteavalduseks saab BGB § 388 alusel lugeda kostja 09.12.2010 elektronkirja. BGB § 389 järgi tasaarvestuse tulemusena loetakse tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks ajast, mil need tasaarvestamiskõlbulikena on tasaarvestamiseks esitatud. Kohus leidis, et tegemist on kehtiva tasaarvestusega, mille tagajärjel on hageja nõue 40 000 euro ulatuses lõppenud.
37.Hageja ei ole välja toonud esitatud nõudelt viivise arvestamise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna viivise nõude põhjendatust ei saanud kontrollida, jättis kohus ka selles ulatuses hagi rahuldamata.
38.BGB § 157 järgi lepinguid tuleb tõlgendada nii, nagu seda nõuab hea usk, arvestades käibetavasid. Poolte käitumine näitab, et lepingu p 3.8.3 tuleb tõlgendada selliselt, et hageja kohustus maksma kostjale müügitöötajate ja kõnekeskuse tegevuseks igakuiselt kindlat tasu, mis pidi olema vähemalt 20 000 eurot. Nimetatud tasu maksmise täiendavad eeldused puuduvad. Asjaolu, et seda tasu nimetati komisjonitasuks, ei muuda selle tasu tasumise kohustust. See summa oli suunatud müügitöötajate ning kõnekeskuse tegevuse, ehk turundustegevuse, finantseerimisele ja oli nn miinimumtasu, mille kostja pidi teenuste osutamise eest saama, kui ei saanud selles ulatuses vahendustasu.
39.Kui käive puudus, siis ei olnud kostjal võimalik saada vahendustasu ning lepingu p 3.8.3 alusel tuli hagejal tasuda kostjale tasu. Vahendustasu kohta esitas kostja kvartaliaruanded. Hageja on varasemad arved kostjale tasunud ning pole nendele vastuväiteid esitanud. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt 2010 oktoobri, novembri ja detsembri teenuste eest lepingu p-s 3.8.3 sätestatud tasu. Kuna kostja on arve nr 11091 osaliselt tasaarvestanud hageja käibemaksu nõudega 92,06 eurot, siis on hageja võlgnevus kostja ees 59 907,94 eurot.
40.27.04.2011 tegi kostja hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks põhjusel, et hageja on kauba tarnimisest keeldunud ning arved nr 11091, 11190, 11191 on maksmata. Hageja on ülesütlemise avaldusele 27.04.2011 kirjaga vastanud ning põhjendanud 2010 augusti kuni detsembri arvete tasumata jätmist kostja poolsete lepingu rikkumistega. Hagejale oli teada kostja seisukoht lepingu kehtivuse osas, kuna kostja korduvalt selgitas, et ei tunnista hageja poolt lepingu ülesütlemist.
41.27.04.2011 avalduses tegi kostja lepingu p 10.2 alusel tahteavalduse kauba tagasimüümiseks hagejale. Lepingu p 10.2 järgi on kostjal õigus müüa lepingu lõppemisel hagejale ostuhinnaga tagasi kõik lepingu lõppemise hetkel laos olevad
lepingu alusel saadud tooted. Kaupade tagastamise teate on kostja kohustatud hagejale saatma 30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist. Juhul, kui kostja ei kasuta kaupade tagastamise õigust, on tal õigus hageja tarnitud tooted maha müüa. Kostja on nimetatud õigust kasutanud ning vastavalt lepingu p-le 10.2 väljastas hagejale 27.04.2011 arve nr 11264. Kohtu hinnangul ei ole p-s 10.2 sätestatud täiendavaid tingimusi selle õiguse kasutamiseks. Lepingu p 4.4, mis nägi ette eriregulatsiooni lepingu kehtivuse ajal kaupade korraliseks tagastamiseks, käesoleval juhul ei kohaldu.
42.Kostja tõendas, et lepingu ülesütlemise ajal oli laojääk 118 241,25 eurot. Kuna hagejal oli kohustus kaup tagasi osta ning ta seda ei teinud, siis läheb kauba säilimise risk üle hagejale. BGB § 326 lg-st 2 tulenevalt, kui asjaolu, mille eest võlgnik ei vastuta, tekib ajal, mil võlausaldaja vastuvõtmisega viivitab, säilib võlgnikul õigus nõuda vastusooritust, käesoleval juhul hinna tasumist. Väited kauba võimaliku säilimise osas ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
43.Lepingu ülesütlemise ajal oli mõlemal poolel teineteise vastu täitmata nõudeid. Ülesütlemise ajal oli kostja laos hageja kaupa 118 241,25 euro väärtuses. Kostja kohustuseks hageja ees oli alusetult tasutud käibemaks 92,06 eurot, mis tuleneb 31.12.2009 arvest nr 9242, ja tasumata kauba eest 72 354,20 eurot. 27.04.2011 ülesütlemise avalduses tegi kostja mh ka nõuete osas tasaarvestuse BGB § 387 alusel. Kostja tasaarvestas 27.04.2011 arvest nr 11264 tuleneva 118 241,25 euro nõude hageja nõudega 72 354,20 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel on hageja kohustus kostja ees 45 887,05 eurot. Samas ei ole nimetatud tasaarvestuses märgitud nõuet 92,06 eurot. Kohtu hinnangul ei ole ülesütlemise avaldusega kaasnevas tasaarvestuse avalduses selgelt väljendatud kostja tahe tasaarvestada ka nimetatud hageja nõue. Tasaarvestuse tegemine toimub teisele poolele avalduse tegemisega (BGB § 388) ja sellise avalduse on kostja teinud 12.10.2011 menetlusdokumendis. Kohus leidis, et tasaarvestuse eeldused on täidetud ning vastuhagi (59 907,94 + 45 887,05) 105 794,99 eurot tuleb rahuldada.
44.Viivise nõuet reguleerib BGB § 286 lg 3 esimene lause, § 288 lg 1 esimene lause ja § 288 lg 2. Baasintress perioodil 01.01. - 30.06.2011 oli 0,12 protsendipunkti ning 01.07. 31.12.2011 oli 0,37 protsendipunkti. Seega on perioodil 01.01. - 30.06.2011 seadusjärgne intressimäär 8,12 % aastas ja 01.07. - 31.12.2011 8,37 % aastas. Seisuga 14.12.2011 on sissenõutavaks muutunud viivis 3787,02 eurot.
45.BGB § 291 alusel peab võlgnik rahaliselt võlalt tasuma intresse alates asja menetlusse võtmisest, seda ka juhul, kui ta ei ole viivituses (nn protsessiviivis). BGB § 288 intressimäär kehtib ka protsessiviivistele. Vastavalt Saksa õigusele on kostjal alates asja kohtumenetluses olekust vastavalt BGB §-le 291 ja § 288 lg-le 2 õigus nõuda hagejalt viivitusintressi baasintressimääras, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Saksa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ZPO) § 253 lg-st 1 ja BGB §-st 291 tulenevalt saab protsessiviivist nõuda alates hagi kostjale kättetoimetamisest ning ZPO §-st 258 tulenevalt saab viivist nõuda kuni kohustuse täitmiseni. Hagejale on vastuhagi kätte toimetatud 14.12.2011. Apellatsioonkaebus
46.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
47.Kohus leidis ekslikult, et hageja on rikkunud nii materiaalseid kui ka formaalseid lepingu ülesütlemise eeldusi. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja rikkumised olid kauakestva iseloomuga ning ajavahemikul aprillist-septembrini 2010 püüdis hageja rikkumisi lahendada, olles heauskne lepingu pool ja kaitstes lepingu raames oma huve. Pole selge, kuidas tuli kohus järeldusele, et pooltevahelised läbirääkimised ei pikendanud hageja õigust lepingut lõpetada. Kohus ei seleta läbirääkimiste tähendust ja täiendava tähtaja andmise asjaolu. Pooltel puudus vaidlus selles, et 31.03.2010 ei täitnud kostja plaani 400 apteegi suhtes, mistõttu toimusid poolte vahel läbirääkimised juuli
alguses selleks, et reguleerida seda küsimust. Samuti 26.07.2010 esitas hageja kostjale dokumenti lepingu rikkumise kohta (maksu mittetagastamine ja madalad müügid), ning seejärel 10.08.2010 osundas hageja kostja poolt lepingu järgi vajaliku mahu mittesaavutamisele.
48.Septembris 2010 pidasid pooled järjekordseid läbirääkimisi selleks, et leida lahendus tekkinud probleemi reguleerimiseks. Pärast läbirääkimisi oli hageja sunnitud lõpetama lepingu, kuivõrd nägi, et kostja ei kõrvaldanud ega kavatse kõrvaldada olemasolevaid rikkumisi. Seega on hageja andnud oma partnerile täiendavat aega, hoiatades teda lepingu rikkumistest nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ootamatu lepingu lõpetamine ilma eelnevate läbirääkimiste pidamise ja konsensuse saavutamiseta oli mõeldamatu. Hageja püüdis luua partneriga selliseid suhteid, mis annaksid võimaluse jätkata lepingu täitmist õigel tasemel, kuid seda ei toimunud kostja süül. Kohus ei selgita oma motivatsiooni läbirääkimiste suhtes. Kohtu järeldused on ebaselged ega põhine tuvastatud asjaoludel.
49.Kohus on vääralt tuvastanud, et kostja poolsed müügi eesmärgid ei ole kostja kohustused. Lepingu p 3.2 räägib kostja kohustustest. Vastavalt distributsiooni lepingute sõlmimise rahvusvahelisele praktikale on just nimelt eesmärkide saavutamine eksklusiivse distributsiooni lepingu põhitingimus.
50.Kohus on vääralt tuvastanud, et kulud reklaamimaterjalidele ei kuulu reklaamieelarve juurde. Vastavalt lepingu p-le 3.3 (b) ja lepingu lisale 4 sisaldas marketingipaan kulusid kõikvõimalikele reklaamaktiivsustele, sh prospektidele ja brošüüridele. Seetõttu pole selge, miks kohus ei arvestanud hageja reklaamikulu reklaamieelarve täitmise kasuks. Leping kostjaga oli lõpetatud juba 28.10.2010, seetõttu ei saa hageja 04.05.2011 kirja hinnata kui lepingu jätkamise ettepanekut.
51.Kohus tõlgendas ekslikult lepingu p 9.2. Vastavalt lepingu p-le 9.2 oli piisav saata teatis lepingu rikkumiste kohta, ilma täiendava teavituseta või ähvarduseta lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu p 9.2 tingimuseks oli selliste rikkumiste parandamine 30 päeva jooksul. Kohus leidis, et hoiatus lepingu lõpetamise kohta peab konkreetselt viitama rikkumiste asjaoludele ja tuleb viidata lepingu rikkumisele ja oma sisult peab see vastavama BGB § 314 lg-le 2. Kohus ajas segi ja vahetas ära lepingu ja seaduse kohaldamise, kuivõrd varem on kohus tuvastanud, et kohaldatakse lepingut. Vastavalt lepingu p-le 9.2 piisab vaid, et osundada rikkumisele.
52.Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kostja oma 27.04.2011 kirjas avaldas samuti lepingu ülesütlemisest ilma 30. päevase tähtajata, tehes võimalikuks seega topeltstandardi kontraagentide poolt lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lugedes lepingu p 9.2, olid pooled niigi informeeritud sellest, et piisab teatisest rikkumise kohta ja nõudest selle rikkumise kõrvaldamise kohta.
53.Kohus ei võtnud ekslikult arvesse kõiki argumente lepingu ülesütlemise põhjuste kohta. Arvete ebakorrektne esitamine oli hagejale aluseks põhjendatud pretensioonide esitamiseks. Toimiku materjali juures on tõendid selle kohta, et juba 2010 kevadel oli kostja teadlik hagejale arvete valest esitamisest. Seega hageja õiguste rikkumisest oli kostja teadlik maikuust aga mitte novembrist 2010. Nimetatud asjaolu tuleb tõlgendada kostja pahauskseks käitumiseks.
54.Lepingu ülesütlemise aluseks oli 26.07.2010 teatis, mis oli seotud madala müügiga, ebaseaduslikult saadud käibemaksuga, aga samuti 10.08.2010 teatis 1200 apteegi vajalike kaubamahtudega mittevarustamisega ja käibe mittetäitmisega. Sellel alusel kohtu argument, et ajavahemik 31.03. - 28.10.2010 on ebamõistlikult pikk tähtaeg lepingu lõpetamiseks BGB § 314 lg 3 mõttes, on ekslik. Kohus lihtsalt ei võtnud arvesse muid rikkumisi, mis leidsid aset kuni septembrini 2010, s.o nende süstemaatilisust.
55.Kohus ei ole täpselt tuvastanud hageja poolt lepingu ülesütlemise põhjusi. Kohus ei märkinud muude põhjuste hulgas lepingu ülesütlemise peamist põhjust - s.o 1200 apteegi mittevarustamine kaubaga tähtaegselt. Samuti ei märganud kohus teatisi lepingu rikkumise kohta 26.07. ja 10.08.2010. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks loogiliselt
selgitanud hageja argumenti seoses selle asjaoluga. Aprillis 2010, pärast mittetäitmise tuvastamist, anti kostjale aega olukorra parandamiseks, mida ta ei kasutanud. Hiljem juulis ja augustis tehtud avaldustes anti kostjale korduvalt võimalus parandada olukorda. Nimelt seetõttu lõpetamise formuleeringus olid märgitud süstemaatilised rikkumised, mis ei olnud parandatud juuniks ega augustiks 2010.
56.Kohus leidis ekslikult, et lepingu p-s 3 kajastatud kohustused müügimahtude kohta ei ole pooltele täitmiseks kohustuslikud. Kohus eksib, väites, et märgitud tingimused on kaubaeelarve tingimused, aga mitte poolte kohustused selle tulemuse saavutamiseks. Kohtu järeldus sellest, et hageja ei ole finantseerinud piisavas mahus reklaamitegevust, on ebaselge. Kohus osutab marketingi tegevuse plaani järgi finantseerimise vajadusele, kuid ei pea pooltele kohustuslikuks marketingi eesmärkide saavutamist. Selles osas on otsus ebaloogiline ja ebaselge.
57.Kohus osundas ebapiisavale finantseerimisele, samas ei andnud hagejale võimalust seda tõendada. Kohus keeldus tunnistajate ülekuulamisest, kes võiksid selgitada hageja vajalikku finantseerimist ja osundada kostjapoolsele kohustuste täitmise puudumisele. Kohus ei võtnud arvesse kõiki finantseerimise viise, seega ei ole kostja poolt oma kohustuste mittetäitmine vabandatav.
58.Kohus leidis ekslikult, et käibemaksu arvutamine ei ole lepingu lõpetamise aluseks. Partneri tasumisega petmine on tähtis aspekt eksklusiivse müügiõigust usaldanud isiku jaoks. Kohus ei hinnanud 08.07.2010 kostja kirja kui keeldumist kõrvaldada heauskse lepingupoole rikutud õigust. See omakorda andis aluse partneri suhtes usalduse kaotamiseks ja lepingu lõpetamiseks. Kuna lepingu jätkamine oli mõttetu kostja käitumise tõttu, siis hageja kasutaski oma õigust. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvel.
59.Kuivõrd kohus on valesti tuvastanud lepingu lõpetamise kuupäeva, siis puudub alus kostja nõude rahuldamiseks. Kostja pidi saama komisjonitasu pingutuste eest, mis olid seotud müügiga, aga mitte kauba ladustamisega. Kuivõrd mingeid müügipingutusi ei osutatud, siis alates septembrist 2010 ei olnud kostjal õigust nõuda mingit tasu. Kohus ignoreeris toimiku materjali juurde lisatud tõendit - kostja esindaja 15.04.2010 kirja, milles on korrektne poolte poolt kooskõlastatud lepingu p 3.8.3. tasu arvestus osutatud teenuste ja realiseeritud kauba eest. Kuivõrd kostja töötulemused olid mitmeid kordi väiksemad, kui lepinguga ette nähtud, siis ei saa rääkida sellest, et kohustused pingutuste osas oleksid täidetud. Vastustaja seisukoht
60.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
61.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
62.Maakohus määratles õigesti, et hagile ja vastuhagile kohaldub Saksa tsiviilseadustik (BGB) ning poolte vahel sõlmitud leping on vaadeldav käsunduslepingu laadse võlasuhtena (BGB § 662 jj). Lepingu põhisisuks on turundus-, müügi- ja reklaamitegevuse osutamine kostja poolt (lepingu p-d 1-3).
63.Maakohtu otsus ei ole vastuoluline põhjenduste osas, kas lepingu ülesütlemisele kohaldub leping või seadus. Kuivõrd pooled on ise lepinguga kehtestanud lepingu mõjuval põhjusel ülesütlemise regulatsiooni, tuleb kohaldada lepinguga kehtestatud regulatsiooni ning seadust saab kohaldada täiendavalt lepinguga reguleerimata osas.
64.Kohus ei tõlgendanud ekslikult lepingu p 9.2. Lepingu p 9.2 kohaselt on mõlemal lepingupoolel õigus leping ilma etteteatamata lõpetada, kui teine lepingupool rikub mõnda käesoleva lepingu olulist sätet, eriti p 2.1 teises lauses sätestatut, ning ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul pärast sellekohase kirjaliku teatise saamist. Sellest lepingu punktist tuleneb ühemõtteliselt, et erakorraline ülesütlemine eeldab nii lepingu olulist rikkumist, eelnevat hoiatamist kirjalikus vormis ja vähemalt 30-päevase tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hoiatuses peab ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid selgitama ja lepingu rikkumisele tuleb konkreetselt viidata.
65.Alusetu on hageja etteheide, et maakohus ei ole täpselt tuvastanud hageja poolt lepingu ülesütlemise põhjusi. Ülesütlemise alus peab olema selgelt ja ühemõtteliselt kirjas ülesütlemisavalduses. Nähtuvalt hageja poolt 28.10.2010 tehtud ülesütlemisavaldusest ütles hageja lepingu üles peamiselt põhjusel, et kostja on käitunud pahauskselt, küsides hagejalt alusetult käibemaksu summasid. Lisaks tugineb hageja kostja ettevõtte muutunud õigusvormist mitteteavitamisele, samuti ebapiisavale müügitööle ja meediatoe vahendite ebaefektiivsele kasutamisele, mille tulemusena ei ole kostja täitnud regulaarselt lepingu punktides 3.2.jj kindlaksmääratud müügieesmärke, viidatud on toodete väljapaneku peatamisele aprillis 2010 nõudega meediakulutuste suurendamiseks. Seega ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et leping öeldi üles põhjusel, et hiljemalt 31.03.2010 ei olnud vähemalt 400 stardipaketti turule viidud. Sellele alusele hakkas hageja tuginema alles kohtumenetluses. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud uue väite, et lepingu ülesütlemise peamine põhjus oli hoopis 1200 apteegi mittevarustamine kaubaga tähtpäevaks 01.07.2010, mida samuti ülesütlemisavalduses välja toodud ei ole.
66.Vaidlust pole selles, et kostja nõudis ebaõigesti hagejalt käibemaksu tasumist ja hageja tasus kostjale alusetult käibemaksuna 67680,91 eurot ja see oli hageja poolt nimetatud ka lepingu ülesütlemise aluseks. Leping ei reguleerinud arvete sisu nõudeid ega sätestanud arvetel käibemaksu summade kajastamise keeldu. Seetõttu ei saa ka hagejale väljastatud arvetel ekslikult käibemaksusummade märkimist lugeda lepingu olulise sätte rikkumiseks, mille esinemine on lepingu ülesütlemise materiaalseks eelduseks. Maakohus on hinnanud ka poolte lepingulise suhte eesmärke ja asjaolu, et kostja lisas käibemaksu ekslikult ning vea ilmsikstulekul tegi vastavad parandused ja selle alusel leidis, et kostja poolt arvetes käibemaksu summade kajastamise näol ei ole tegemist lepingu olulise tingimuse rikkumisega.
67.Samuti ei ole hageja, käsitledes käibemaksu nõudmist lepingu olulise rikkumisena, selle tagajärgedest kostjat eelnevalt hoiatanud. Hageja on kostjale saadetud kirjades küll ebaõige käibemaksu lisamisele viidanud, kuid ei ole kostjat hoiatanud, et selle arvestamise jätkamisel öeldakse leping üles. Seega hageja poolt 28.10.2010 ülesütlemisavaldus, millega öeldi leping üles põhjendusega, et kostja on hagejalt saanud alusetult käibemaksu summasid, oli kostja jaoks üllatav.
68.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et müügi eesmärkide mittesaavutamist ei saa pidada kostjapoolseks lepingu rikkumiseks. Lepingust ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kostjal on kohustus müüa hagejalt saadud kaupu mingite konkreetsete väärtuste ulatuses. Hageja on põhjendamatult samastanud lepingu p-s 3.8.6 sätestatud 400 stardipaketi turuleviimise eesmärgi muude lepingus käsitletud müügieesmärkidega. Stardipakettide turuleviimise mitteõnnestumise puhul oli hagejal lepingu p-st 3.8.6 tulenev õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kuid sama õigust ei ole sätestatud juhuks, kui müügitulemused ei vasta lepingus märgitud
müügieesmärkidele. Pooled ei ole kokku leppinud, et faktiliste müügitulemuste mittevastamine lepingus märgitud müügieesmärkidele, on käsitletav kostjapoolse lepingu rikkumisena. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et ebamõistlik oleks ka eeldada, et müügieesmärkide lepingus sätestamisega võttis kostja endale kohustuse selliseid müügieesmärke reaalselt saavutada, kuna tegelik müügitulemus ei sõltunud ainult kostjast.
69.Maakohus on andnud hinnangu pooltevahelistele läbirääkimistele ja põhjendanud, miks läbirääkimised ei pikendanud hageja õigust lepingut lõpetada sel alusel, et 31.03.2010 ei täitnud kostja plaani 400 apteegi suhtes. Samuti on maakohus andnud hinnangu hageja 26.07.2010 ega 10.08.2010 kirjadele. Hageja on kirjades juhtinud kostja tähelepanu käibemaksu probleemile ja ilmutanud muret madalate müügitulemuste pärast, kuid ühestki hageja pöördumisest ei nähtu, et tegemist on lepingu ülesütlemise hoiatusega lepingu p 9.2. teise lause tähenduses.
70.2010 suvel alanud poolte läbirääkimised näitavad seda, et vaatamata sellele, et hiljemalt 31.03.2010 ei olnud vähemalt 400 stardipaketti turule viidud ega 01.07.2010 vähemalt 1200 apteeki kaubaga varustatud, ei soovinud hageja lepingu lõpetamist. 26.07.2010 kirjas kostjale avaldas hageja otsesõnu, et ükski nendest tegevustest (suutmatus saavutada kavandatud müügieesmärke ja maksustamise kooskõlastamise puudumine turustuspiirkonnas) ei too mingil juhul kaasa lepingu lõpetamist ( kirja tõlge V kd lk 91).
71.Septembris 2010 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu kokkuleppel lõpetamise üle ning alles kokkuleppe mittesaavutamisel ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Vastavalt BGB § 314 lg-le 3 võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Mõistliku ülesütlemisaja osas ei oma tähtsust see, millal tekkis lepingu üles öelnud poolel kavatsus leping üles öelda. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks pärast poolte vahel 2010 toimunud läbirääkimiste lõppemist saanud mingeid uusi teadmisi selliste põhjuste kohta, mida saaks lugeda lepingu olulisel põhjusel ülesütlemist õigustavaks. Kokkuleppe mittesaavutamine lepingu lõpetamise osas selliseks põhjuseks ei ole.
72.Hageja on nimetanud ühe lepingu ülesütlemise olulise põhjusena ka seda, et kostja kujundati lepingu kehtivusajal ümber osaühinguks (GmbH) ja sellega on hageja olukord lepinguga kaasnevate riskide jaotuse aspektist oluliselt halvenenud. Hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Enne kostja piiratud vastutusega osaühinguks (GmbH) ümberkujundamist oli kostja äriühingu vormiks usaldusühing, mille isiklikult vastutavaks täisosanikuks oli piiratud vastutusega osaühing (GmbH). Seega on väär hageja käsitlus, nagu halvenenuks hageja olukord põhjusel, et kostja kujundati ümber piiratud vastutusega osaühinguks ja et seetõttu „kadus ära“ isiklikult piiramatult vastutav osanik. Ka enne kostja piiratud vastutusega osaühinguks (GmbH) ümberkujundamist ei vastutanud ükski kostja osanikest piiramatult. Saksamaa Liitvabariigi ümberkujundamise seaduse § 224 lg 1 sätestab, et vormimuutus ei mõjuta äriühingu võlausaldajate nõudeõigusi vormi muutva äriühingu kohustuste eest äriühingu osaniku vastu, kes nende kohustuste eest äriseadustiku § 128 järgi vormimuutuse hetkel isiklikult vastutab. Äriühingu ümberkujundamine võib olla Saksa õiguse kohaselt erandjuhul käsitletav lepingu ülesütlemise alusena üksnes siis, kui ümberkujundamine on toonud kaasa konkreetse ohu ülesütleja nõudeõiguse suhtes. Ilma, et esineks erilisi asjaolusid, mis ümberkujundatud äriühingu võlausaldajate nõudeõigusi kahjustaksid, ei saa äriühingu ümberkujundamine lepingu ülesütlemise aluseks olla. Seega ei saanud kostja osaühinguks ümberkujundamine olla asjaoluks, mis oleks andnud hagejale õiguse leping erakorraliselt üles öelda.
73.Väär on hageja 29.04.2013 menetlusdokumendis esitatud uus väide, nagu oleks lepingus kokku lepitud lepingu korralise ülesütlemise tähtajaks 6 kuud ja et seetõttu võib lepingu
erakorralise ülesütlemise puhul mõistlikuks ajaks BGB § 314 lg 3 tähenduses lugeda sellest pikemat aega. Lepingu p-s 9.1 sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei puuduta lepingu korralist ülesütlemist, vaid tegemist on lepingu automaatse pikenemise välistamiseks avalduse tegemise tähtajaga. Vaidlust ei ole selle üle, et Saksa õiguse kohaselt ei ole lepingu ülesütlemiseks BGB § 314 lg-s 3 nimetatud mõistliku aja osas konkreetseid tähtaegu seaduses sätestatud ja mõiste „mõistlik aeg“ tuleb igal konkreetsel juhul sisustada vastavalt iga juhtumi eripärale. Käesoleval juhul on maakohus õigesti leidnud, et 400 stardipaketi turule viimata jäämise tõttu lepingu ülesütlemine 7 kuu möödudes pärast sellest asjaolust teadasaamist ei ole igal juhul toimunud mõistliku aja jooksul.
74.Õige ei ole hageja etteheide, et kostja on samuti lepingu lõpetanud ilma eelneva hoiatamiseta. Maakohus tuvastas, et 17.03.2011 kirjaga andis kostja hagejale teada, et ei tunnista hageja poolt lepingu ülesütlemist ega hageja väidetud lepingurikkumisi. Selles kirjas nõudis kostja hagejalt lepingu täitmist ja andis hagejale lepingu rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja ning hoiatas hagejat sõnaselgelt lepingu ülesütlemisest. Kostja lisas kirjale ka kokkuvõtte 15.03.2011 seisuga poolte vastastikustest nõuetest (II kd tl 92-96, tõlge 97-100). Ülesütlemisavalduse tegi kostja 24.04.2011.
75.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejapoolne lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ja leping lõppes kostjapoolse lepingu ülesütlemisega, on kostja vastuhagi, mis põhines lepingu jätkumisel, rahuldatud õigesti. Õiguslikult põhjendamatu on hageja poolt 30.04.2013 väidetu, nagu esineks hageja puhul suurem kaitsevajadus ja justkui seetõttu tuleks lugeda hagejapoolne lepingu ülesütlemine kehtivaks. Käesoleva lepingusuhte puhul olid mõlemad lepingupooled võrdväärsed. Mõlemad lepingupartnerid võtsid ühiselt ettevõtlusriske ja ei ole võimalik järeldada, et hagejal võiks olla suurem kaitsevajadus kui kostjal. Menetluskulude jaotus ja selgitus
76.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
77.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.