2-13-23775
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2013, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-23775
Tsiviilasi
XXXavaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: XXX(sünniaeg XXX; elukoht XXX)
esindajad
Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)
täidetavaks
tunnistamiseks menetlusse.
avaldajale
käesolevas
menetluses
menetluskulude
kandmiseks
menetlusabi.
hilinemise
korral
on
puudutatud
isik
kohustatud
tasuma
kindlaksmääratud viivist Poola Vabariigi seadusandluse kohaselt.
on
õigus
esitada
täidetavaks
tunnistatud
kohtulahend
kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.
Menetluskulude jaotus
Eesti
2-12-46023 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetati isikule kätte või saadeti tema elukohta. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
16.05.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Poola Vabariigist saabunud XXX taotluse Gdanski Piirkonnakohtu 04.10.2011 otsuse tsiviilasjas nr V RC 502/10 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Poola Vabariigi Gdanski Piirkonnakohtu poolt 04.10.2011 asjas nr V RC 502/10 tehtud kohtuotsuse kohaselt on puudutatud isik XXX kohustatud tasuma XXX elatist 500 Poola zlotti (PLN) kuus, mis tuleb maksta XXX ette iga kuu 10. päevaks, kindlaksmääratud viivistega hilinenud maksetelt. Gdanski Piirkonnakohtu 04.10.2011 kohtuotsus asjas nr V RC 502/10 kehtib alates 26.10.2011.
Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ka ülalpidamiskohustuste määrus). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada. Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevat taotlust tuleb käsitleda hagita asjana TsMS § 475 lg 1 p 14 kohaselt. Ülalpidamiskohustuste määruse art 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse § 371 lg 1 järgi kohaldatakse riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses riigi õigusabi seadust
2-12-46023 üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse art 45 p-de b, c ja f kohaselt hõlmab õigusabi ka õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust, annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Ülapidamiskohustuste määruse artiklis 67 sätestatu järgi võib kulud tagasi nõuda vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt sama määruse artiklile 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab. Ülalpidamiskohustuste määruse art 30 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast art 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Kohtule edastatud tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab praegusel juhul ülalpidamiskohustuste määruse art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ning kohtuotsus kuulub seega tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 esimesest lausest kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse artiklist 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse art 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt taotlejale ja võlgnikule kättetoimetamisele. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3). TsMS § 625 lg-st 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.