Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
26.juuni 2013 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Osaühingu Aktiva Finants hagi S. P. vastu võlgnevuse summas 936,81 € väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
936,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), Hageja lepinguline esindaja Uljana Feldman (e-post: [email protected] ) Kostja: S. P. (isikukood .)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. P. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 10,64 € (kümme eurot ja 64 senti, millest 5,32 € on põhinõue ja 5,32 € viivis).
3.Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
OÜ Aktiva Finants esitas 13.12.2012 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. P. 838,27 € saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti 22.01.2013 üle kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas tähtaegselt 01.04.2013 kohtule põhjendanud nõude hagiavalduse vormis Signe Piiskopilt põhivõla ja viivise kokku summas 936,81 € väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja 23.12.2008 liitumislepingu nr 1694215, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja oli kohustatud arved tasuma nendel näidatud tähtpäevaks ning arvete tasumisega viivitamisel kohtus kostja vastavalt lepingule ja selle lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele tasuma viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Eesti loovutas 03.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 468,43 € OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgneb lepingust tulenevalt põhivõlana 468,43 € ja perioodil 18.04.2010 – 01.04.2013 arvestatud viivisena 758,15 €. Hageja, tegutsedes heas usus, vähendas viivise nõuet põhivõla summani 468,38 €. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja ka viivis menetluskuludelt. 17.05.2013 vastuses kostja vastuväidetele hageja täpsustas nõuet ja selgitas, et AS Elisa Eesti ja kostja vahelise liitumislepingu lisaks oli soodushinnaga müügileping nr 1694215 ning arve ostetud kauba eest. Müügilepingu alusel kostja sai endale suure soodustusega sülearvuti ning tasuta modemi, mille eest tasus kokku 990 krooni. Müügilepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti poolt mistahes põhjusel tõi kaasa leppetrahvi (käsitlustasu) 5000 krooni. Kuna kostja oli AS-ile Elisa Eesti teenuse eest võlgu, lõpetas viimane kostjaga lepingu ning lõpetas nõude Julianus Inkasso OÜ-le. Lõpetamisega kaasnes leppetrahvi tasumise kohustus. Julianus Inkasso OÜ nõudekäsitleja kohtuvälises menetluses suhtles kostjaga ning kostja oli võlgnevusest teadlik. Selle tagajärjel kostja 27.01.2012 tasus 143,54 €, mis läks viiviste katteks. Kostja tasus ainult enne 02.04.2010 arvet võlgu olevate teenuste eest, kuid 02.04.2010 arve ning leppetrahv on tasumata. Vastutulekuna kostjale hageja luges kostja poolt tasutu põhivõla katteks, seetõttu hageja vähendas põhivõlgnevust 324,89 euroni ja sama summani vähendas ka viivist.
KOSTJA VASTUS
07.05.2013 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus põhivõla 143,54 € (2245,96 krooni) Elisa Eesti AS arveldusarvele 05.01.2012. Seega ei ole hageja kuupäevad ega viiviste arvutused tõesed. Arvel nr 2000508871 käibemaksuta summa 5000 krooni (319,56 €) nimetusega „käsitlustasu“ ei tulene Elisa Eesti AS üldtingimustest ega hinnakirjast, summa on mitteteenuslik ning sellega kaasnev viivis meelevaldne ega kuulu maksmisele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus 24.05.2013 määrusega tegi pooltele ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga ning andis selleks aega 14.juunini 2013. Kohus teatas, et kui määratud ajaks kompromissile ei jõuta, tuleb pooltel esitada kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikuks peetavad täiendavad tõendid ja avaldused 20.juuniks 2013 ning kohus lahendab hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas pooltele ka lahendi 26.06.2013 teatavakstegemise aja. Pooled kompromisslepingut kohtule kinnitamiseks ei esitanud, hageja esitas 20.06.2013 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
2.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Hagi täpsustusest järelduvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Elisa Eesti ja kostja S. P. vahel sõlmitud liitumislepingust nr 1694215 (lk 26) ja selle lisast „Soodushinnaga müügileping“. Hageja menetluse käigus vähendas nõuet ning taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 324,89 € ja samas summas viivist. Hageja täiendavate selgituste kohaselt kostja pärast nõude loovutamist tasus enne 02.04.2010 arvet võlgu olevate teenuste eest, kuid 02.04.2010 arve ning leppetrahv on kostjal tasumata. Hagile lisatud 02.04.2010 arve nr 2000508871 (lk 36) summa on 7329,13 krooni. Arve sisaldab varasemat võlgnevust 2245,96 krooni (143,54 €), mille kostja tasus AS-ile Elisa Eesti ligi aasta enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Seega viidatud arvest on tasumata 7329,13 EEK – 2245,96 EEK = 5083,17 EEK, mis ametliku vahetuskursi 15,6466 järgi on 324,87 €. Hageja täpsustatud põhinõude summa 324,89 €, konverteerituna ametliku vahetuskursiga 15,6466 Eesti kroonideks on 5083,42 EEK. Kohus leiab, et hageja on summade konverteerimisel ja kahe kohani pärast koma ümardamisel ilmselt eksinud ja esitanud põhjendamatult kostja vastu 25 Eesti sendi (0,02 eurosenti) võrra kõrgema nõude.
3.Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue AS Elisa Eesti poolt kostjale 18.04.2010 esitatud arvel näidatud käsitlustasust 5000 krooni (319,56 €) ja M-Internet 549 tasust 83,17 EEK (5,32 €; s.o arvel näidatud interneti tasu 93,17 EEK tasaarvestatud meeldetuletustasude parandusega -10
EEK).
4.Kohus leiab, et nõue on põhjendatud M-Intrnet 549 tasu osas summas 5,32 €. Kostja ei ole kirjalikus vastuses esile toonud, et ta ei ole seda teenust saanud. Liitumislepingu lisaks olevates „Elisa Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused“ (kinnitatud juhataja 29.11.2005 korraldusega nr 116A) punktide 5.2.2 ja 5.2.3 järgi kohustus klient tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved ning arvete sissenõudmisega seotud kulud. Üldtingimuste punktist 7.1. tulenevalt Elisa esitas kliendile arveid ja klient tasub arveid talle osutatud või vahendatud teenuste eest liitumislepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt ja lähtudes teenuse osutamise või vahendamise ajal kehtivast hinnakirjast. Klient on kohustatud tasuma kõigi temale osutatud teenuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on faktiliste asjaoludega ja õiguslikult põhjendatud hageja nõue teenuste võlgnevuse 5,32 € kostjalt väljamõistmiseks.
5.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi (käitlustasu) 5000 EEK (319,56 €) nõude osas. Hageja nõude täpsustuse ja sellele lisatud soodushinnaga müügilepingu (Elisa Eesti AS liitumislepingu nr 1694215 lisa, lk 72) järgi kostja ostis 23.12.2008 soodushinnaga müügilepinguga hagejalt modemi FS AMILO MINI, tasudes selle eest 990 krooni. Soodushinnaga müügilepingus pandi kostjale kohustus, et lepingus märgitud telefoninumber peab olema avatud 24 kuu kestel pärast soodushinnaga vara ostmist. Müügilepingust nähtuvalt 5000 EEK suurune käsitlustasu ette nähtud liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud AS Elisa Eesti kulude katteks, kui klient soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal peatab või lõpetab Elisa’ga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, või soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse, või kui klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga M-Interneti teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu. Selliselt vastab käitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele. Ka hageja ise käsitleb seda nõuet leppetrahvina.
6.AS Elisa Eesti ja S. P. vahel sõlmitud mobiilsideteenustega liitumise leping ja selle lisaks olev soodushinnaga müügileping on tarbijalepingud. Kostja kui füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, on VÕS § 34 tähenduses tarbijaks. Soodushinnaga liitumislepingus sätestatud käitlustasu vastab VÕS § 35 lg-s 1 sätestatud tüüptingimusele: soodushinnaga müügileping on AS Elisa Eesti poolt kastutatav tüüpleping ning käsitlustasu tingimus on eelnevalt väljatöötatud nimetatud tüüplepingutes kasutamiseks. Käsitlustasu kohaldamist ega selle suurust ei ole lepingupooled eraldi läbi rääkinud, AS Elisa Eesti kohaldab käsitlustasu tüüptingimust kostja suhtes ning kostja ei ole võimeline mõjutama tüüptingimuse sisu.
7.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuste tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja ja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
8.Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuseosutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine tüüptingimus. Leppetrahv, mis rohkem, kui viiekordselt ületab soodushinnaga müügilepingu esemeks olnud vara hinna, on vaieldamatult ebamõistlikult suur. Kuna kostja on sellise tingimuse kehtivust oma kirjalikus vastuses vaidlustanud, ei saa hagejale, keda menetluses esindab õigusalaste eriteadmistega isik, olla üllatuslik, et kohus tõlgendab käsitlustasu tüüptingimusena ning hindab selle kehtivust. VÕS § 41 alusel kohus jätab tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust soodushinnaga müügilepingust tulenevat käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi põhinõude summas 319,56 € (5000 krooni) osas rahuldamata.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Hagi osalise rahuldamise tõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue viiviste väljanõudmiseks. Kohus rahuldas hagi 5,32 € osas. Selle tasumise tähtaeg saabus 18.04.2010. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus sätestatud määras 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse 02.04.2013 esitamise seisuga oli summalt 5,32 € arvestatud viivis 0,15% päevas muutunud sissenõutavaks summas 8,61 € (5,32 € x 0,15% x 1079 päeva). Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine põhinõude ulatuses. Ka hageja ise on oma hagis ja hagi täpsustuses pidanud hea usuga kooskõlas olevaks vähendada viivisesumma põhinõudeni. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudega samas summas, s.o 5,32 €.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus leiab, et hagejal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda, kui kostjale oleks koheselt esitatud nõue ainult tasumata teenuste eest. Kostja on 02.04.2010 arvel näidatud varasema perioodi teenuste võlgnevuse tasunud küll hilinemisega, kuid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist. M-Interneti tasu suhteliselt väikest suurust arvesse võttes jäi see summa kostjal 02.04.2010 arvest ilmselt ekslikult tasumata. Võttes lisaks arvesse, et kohus rahuldas 649,78 € suurusest täpsustatud nõude 10,64 € ulatuses (s.o vähem kui 2% ulatuses), peab kohus õigeks jätta menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Seetõttu kohus ei määra lahendis kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suurust.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.