Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2013 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-56390
Tsiviilasi
KÜ Punane Maja hagi VETA-A Kaubamaja AS-i vastu 8925,27 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6356,13 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. oktoobri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VETA-A Kaubamaja AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. juuni 2013. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): VETA-A Kaubamaja AS (registrikood: 10200059; asukoht: Narva Tallinna mnt 33), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin Vastustaja (hageja): KÜ Punane Maja (registrikood: 80082986; asukoht: Narva Tallinna mnt 33-2), esindaja Ljudmila Bogdanova
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 25. oktoobri 2012. a otsus muutmata.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud VETA-A Kaubamaja AS-i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Punane Maja esitas 12.11.2010. a hagi VETA-A Kaubamaja AS-i vastu põhivõlgnevuse 3 195.58 euro ja viivise 771 euro väljamõistmiseks. Menetluse käigus täpsustas hageja mitu korda oma nõuet. 27.06.2012. a esitatud hagi tervikteksti kohaselt on kostja Tallinna mnt 33, Narva mitteeluruumi M1 omanik. Korteriühistu 26.03.2008. a üldkoosoleku otsusega on kehtestatud mõttelise osa ühe ruutmeetri majandamishoolduse tariif 3.90 krooni (0.25 eurot)/m2, mis ei sisalda remondifondi kulusid. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-05-2376 Viru Maakohtu 04.10.2007. a määrusega kinnitatud kompromisslepingule kannab kostja hoolduskulud, kuid ei kanna remondikulusid. Samuti jättis hageja kostja hoolduskuludest välja Minu Kodu teenused (elektriseadmete hooldus ja remont), koristaja töötasud ja puhkusetasud ning Fonoluku hoolduse. Sel põhjusel vähendas korteriühistu 26.03.2008. a üldkoosolekuga otsusega kostja kasuks hooldustariifi kuni 3.20 krooni (0.20 eurot)/m2 perioodil 01.04.200801.06.2012. a. Kostja võlgnevus perioodi 01.08.2008-01.06.2012. a eest on 9 123.85 eurot, sh majandamiskulud 8 892.72 eurot ja veetarbimise eest 231.13 eurot. Lisaks on kostjal viivise võlgnevus 2 569.07 eurot perioodi 01.08.2008-01.05.2012. a eest. Kostja ei täitnud oma kohustusi täies ulatuses alates 01.08.2008. a. Kostja maksis perioodi 01.08.200801.06.2012. a eest kokku 2 767.72 eurot. Seega seisuga 01.06.2012. a moodustab kostja põhivõlgnevus 6 356.13 eurot (9 123.85-2 767.724) ja viivis 2 569.07 eurot, mille hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on hagejalt korduvalt nõudnud klientidele kauplusesse sissepääsu võimaldamist ning keelava liiklusmärgi eemaldamist hoovi sissepääsu juurest ja parkimiskohade eraldamist. Hageja takistab pidevalt ja põhjendamatult kostja
majandustegevust. Kostja viivitab õigustatult hageja ebaõigesti arvestatud hoolduskulude tasumisega VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. 02.01.2012. a esitatud vastuses teatas kostja, et poolte vahel tsiviilasjas nr 2-05-2376 sõlmitud kompromissi punkti 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kannab võrdselt korteriomanikega maja hooldusega seotud majandamiskulud, kuid hageja ei arvesta kostjale elamuremondikulusid, kuna kostja võtab enda kanda kõik kulutused, mis on seotud remondiga kaupluse piirides. Samas nimetati majanduskulusid kompromissi punktis 1 hooldustasuks. KÜ Punane Maja 26.03.2008. a üldkoosoleku protokolli punkti 4.2. kohaselt määrati teenindustariif 3.90 krooni/m2. Kostja arvates peab hageja tõendama, et teenindustariifi all mõistetakse hooldustasu KÜS § 151 lg-s 2 sätestatud majanduskulude katteks. Kostja leidis, et temale on esitatud valed arved ja tariifi määraga 3.90 krooni/m2 asemel peaks olema endiselt hooldustasu 2.85 krooni/m2, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid hooldustasu muutmise kohta. Kostja oli seisukohal, et viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhinõue pole tõendatud ning siiamaani pole kõrvaldatud kostja majandustegevuse takistused.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25.10.2012. a otsusega hagi ja mõistis välja AS-ilt VETA-A Kaubamaja KÜ Punane Maja kasuks seisuga 30.04.2012. a tekkinud võlgnevuse 8 899,73 eurot, sh põhivõlgnevus 6 356,13 eurot ja viivis 2 543,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. KOS § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majandamiskulude tasumise kohustuse, mille lõike 1 kohaselt on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Viru Maakohtu 04.10.2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-2376 kinnitatud poolte kompromissi p-s 5 on pooled kokku leppinud, et VETA-A Kaubamaja AS kannab võrdselt korteriomanikega maja hooldusega seotud majandamiskulusid (majandamiskulud KÜS § 151 lg 2 esimese lause mõistes) ja võtab enda kanda kõik kulutused, mis on seotud maja remondiga kaupluse piirides (remont KÜS § 151 lg 2 teise lause mõistes), KÜ Punane Maja kostjale elamuremondikulusid ei arvesta (II kd lk 76-78). KÜS § 151 lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et KÜS tähenduses loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal seadusest tulenev kohustus hageja poolt tegelikult osutatud või ostetud teenuste eest tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma kohustusi korteriühistu ees alates 01.08.2008. a, sh ei maksa hoolduskulu ega ole tasunud perioodil 01.08.2008-01.06.2012. a arvestite näitude alusel 126 m3 tarbitud vee eest, veetariifiga 1.816 eurot/m3 perioodil 01.08.200830.06.2009. a ja 1.847 eurot/m3 perioodil 01.07.2009-01.05.2012. a. Kostja maksis nimetatud perioodi eest 2 767.72 eurot (II kd lk 26-27). Kostja ei ole seda vaidlustanud. Seega on
tuvastatud, et kostja on kasutanud hageja ostetud ja osutatud teenuseid, kuid ei ole nende eest tasunud. Korteriühistu 26.03.2008. a üldkoosolekuga kehtestatud hooldustariifi 3.90 krooni (II kd lk 32-36) vähendati kohtumenetluse käigus kostja kasuks kuni 3.20 krooni (0.20 eurot)/m2 perioodil 01.04.2008-01.06.2012. a (I kd lk 103). Kuigi alates juulist 2008 kuni oktoobrini 2011. a esitatud arvetel on maja teenindamise tariifina märgitud 3.90 krooni (0.25 eurot)/m2 (II kd lk 43-63), on võlgnevuse väljatoomisel hagis ja sellele lisatud viivise arvestuses lähtutud tariifist 3.20 krooni (0.2 eurot)/m2 (II kd lk 70-72). Kostja oli seisukohal, et hooldustariifi 0.2 eurot/m2 arvestamisel on arvesse võetud mitte ainult hooldus-, vaid ka halduskulud summas 102 740 krooni, mis ei vasta poolte vahel sõlmitud kompromissile ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et majandamiskulud ajavahemikus 2009-2012. a ei ole muutunud ning kostjalt võib jätkuvalt nõuda sama hinda, mis oli määratud 2008. a. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Olukorras, kus hageja on hooldustariifi kehtestamise kohta esitanud 26.03.2008. a üldkoosoleku protokolli koos majandustegevuse aastakavaga, on käesolevas vaidluses majanduskulude muutumise osas tõendamiskoormis kostjal. Kuna teisi tõendeid majandustegevuse aastakava kohta esitatud ei ole, siis puudub alus kahelda korteriühistu majanduskuludes. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega on kinnitatud hooldustariif ning hagis on seda kostja kasuks vähendatud. Kostja ei ole nõudnud korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on korterühistu 26.03.2008. a üldkoosoleku otsus KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Kohus oli seisukohal, et antud otsus ei ole vastuolus ka 04.10.2007. a Viru Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissiga. Majandamiskulud KÜS § 151 lg 2 esimese lause mõistes ei välista hoolduskuludest halduskulusid, vaid pigem hõlmavad neid, olles vahendiks, mille kaudu on võimalik tagada elamu kasutuskõlblik seisukord ja ümbruse korrashoid. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja on hooldustariifi arvestamisel eksinud või et arvestus põhineb valedel andmetel. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega temale vastavalt poolte vahel sõlmitud ja kohtus kinnitatud kompromissile hoolduskulude määraga 0.18 eurot kuus arvestamise vajaduse kohta, sest kompromissis on pooled kokku leppinud sellises määras hooldustasu tasumises vaid ajavahemiku 01.02.2005-01.07.2007. a eest. Kompromissi punkti 1 kohaselt kohustus kostja maksma alates 01.02.2007. a hooldustasu samadel tingimustel ja määral, kui teised korteriomanikud. Kostja on jätnud tasumata ka tarbitud vee eest, mille osas puudub poolte vahel vaidlus ning arvestite näitude alusel on kostja kohustatud vee eest tasuma 231.13 eurot. Hagi tervikteksti juurde lisatud maksekorralduste kohaselt on N.N. tasunud kostja eest selgitustega: 1) 17.03.2009 arve nr 63 summas 3 911.87 krooni, 25.05.2009 arve nr 27 summas 3 883.44 krooni, 05.10.2009 arve nr 71 summas 3 911.87 krooni, 30.11.2009 arved nr 79, nr 87, nr 95 summas 10 000 krooni, 31.12.2009 arved nr 61 ja nr 69 summas 7 712.93 krooni. Samuti on N.N. 05.02.2010 tasunud arve nr 76 alusel 3 885.37 krooni ja viidates kostja kirjale 10 000 krooni (II kd t. lk. 38-40). Kokku on tasumine toimunud kuuel korral summas 43 305.48 krooni (2 767.72 eurot), mille võrra on kostja võlgnevus vähenenud.
Kuigi menetluses vaidleb kostja nõudele vastu, on kostja kinnitanud hageja 18.06.2010. a pretensioonile 22.08.2010. a esitatud vastuses temal seisuga 31.05.2010. a 54 235.50 krooni võlgnevuse olemasolu ja on lubanud seda kustutada (II kd lk 41, 42), mida vastavalt VÕS § 30 lg-tele 1 ja 2 tuleb käsitleda võlatunnistusena seisuga 31.05.2010. a tekkinud kohustuste tunnistamiseks. Põhjendamatu on kostja vastuväide hooldustariifi sisse ka võimalike remondikulude arvestamise kohta. Hagi tervikteksti kohaselt tariif 3.90 krooni/m2 ei sisalda remondikulusid, sest elamu remonditööd teostatakse renditulude ja muude tulude arvel. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostjale ei arvestata hoolduskulusid elektriseadmete, koristaja töötasu ja fonolukkude hooldamise eest. Hageja on selle tõttu vähendanud kostja jaoks tariifi 3.90 kroonilt 3.20 kroonini/m2. Kuna kostjale esitatud arvetel on kajastatud teistsugune tariif, siis kontrollis kohus, kas hagi lisaks olev viivise arvestus koos selles kajastatud põhinõudega on õige. Kohus tuvastas, et hageja arvestused hooldustariifi ja vee eest tasumisele kuuluvate summade osas on täpsed (erinevus 0.10 euro osas on tingitud ümardamisest). Seega pidi kostja perioodi 01.08.2008-01.05.2012. a eest tasuma hooldustasu 0,2 eurot/m2, s.o 8 892.72 eurot (46 x 0.2 x 966.6), millele lisandus arvestite näitude alusel 231.13 eurot vee eest. Kuna arvestatud summast on kostja tasunud 2 767.72 eurot, siis kostjal on tekkinud põhivõlgnevus hageja ees põhisummas 6 356.13 eurot (8 892.72 + 231.13 - 2 767.72). Ajavahemiku 01.08.2008-30.04.2012. a eest on määraga 0.07.% päevas arvestatud viivise suuruseks 2 543.60 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid 25.47 euro võrra rohkem. KÜS § 7 lg 4 võimaldab korteriühistu juhatusel nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Samas ei või võlgnik sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on võlausaldajal õigustatud huvi ning lõike 6 punkt 1 võimaldab täita esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse. Kuna kostja on makse tegemisel tasunud rohkem, kui oli viidatud arve, tuli enammakse arvestada esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks. Kohus ei nõustunud kostja väitega tema poolt kohustuse täitmisest õigustatult keeldumise kohta. See, et hageja poolt kinnistule paigaldatud liiklusmärgid ei võimalda kostja kaupluse külastajatel parkida elamu hoovis kaupluse juures, ei ole kostja poolt oma kohustuste täitmisest keeldumise aluseks. AÕS § 72 lg 1 alusel valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna elumajas Tallinna 33, Narva on moodustatud korteriühistu, mille liikmeks on ka kostja, siis korteriühistu otsused on ka kostjale täitmiseks kohustuslikud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mida hageja täitnud ei ole. Kostja ei ole tõendanud hageja tegevusega temale kahju tekitamise fakti ega tekitatud kahju suurust. Vastuhagi kahju hüvitamiseks või taotlust tasaarvestuse tegemiseks kostja esitanud ei ole. Kostja väide, et ta on korduvalt hageja poole
pöördunud liiklusmärgi eemaldamiseks, ei ole piisavaks aluseks hagi rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et kohustuste vahel oleks piisav seos – kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Seega puudus kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.VETA-A Kaubamaja AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) puudub materiaalõiguslik alus hagi rahuldamiseks võlgnevuse ajavahemiku 2009-2012. a eest. Vastavalt KÜS § 15 lg 1 p-le 1 pidi hageja igal aastal otsustama korteriühistu üldkoosolekul majanduskulude määra. 26.03.2008. a toimunud korteriühistu liikmete koosolekul otsustati määrata majanduskulude eelarveliseks maksumuseks 3,90 eurot/m2 ainult 2008. a. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud dokumentaalseid tõendeid sellest, et ajavahemikus 2009-2012. a oli majanduskulude määr kindlaks määratud. Apellant on seisukohal, et haginõuet peab tõendama hageja, mitte kostja, kes vastasel korral peab tõendama negatiivset asjaolu, mis on raskendatud; 2) kohtu tõlgendus, et hoolduskulud hõlmavad halduskulusid, on vastuolus tsiviilasjas nr 2-05-2376 Viru Maakohtu 04.10.2007. a määrusega kinnitatud poolte kompromissiga, mille p 5 kohaselt oli VETA-A Kaubamaja AS kohustatud ainult maja hooldusega seotud majandamiskulusid kandma võrdselt korteriomanikega. Apellant leiab, et kompromissi sõlmimisega piirasid pooled kostja maksekohustust majanduskulude osas ja kohtul ei ole õigust tõlgendada teises tsiviilasjas jõustunud määrusega kinnitatud kompromissi; 3) on väär kohtu järeldus, et kostjal pole õigust maksekohustuse täitmisega viivitamiseks. Kostja omandis on praktiliselt eraldiseisev hoone ja seega on mõistlik ja tavapärane, et kauplusel peaks olema juurdesõit ja kaupluse juures parkimiskohad. Hageja pikaajaline venitamine takistuste kõrvaldamisega annab apellandile põhjendatult alus arvata, et isegi siis, kui kostja täidab oma maksekohustuse, ei täida hageja oma kohustust kõrvaldada takistused. Seoses sellega leiab kostja, et seadustes ei ole kehtestatud kitsendusi ja piiranguid korraldada kaupluse juurde sissesõit ning parkimiskohad ning seetõttu on hageja toimingud keelumärgi paigaldamisel ning parkimiskohtade kasutamise keelamisel õigusvastased ning kostjal tekkis õigus nõuda nimetatud takistuste kõrvaldamist ning kahju hüvitamist või viivitada oma maksekohustuse täitmisega VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. Väär on kohtu seisukoht, et ettevõtluse takistuse kõrvaldamise vastuväitena pidanuks apellant esitama vastuhagi. Riigikohtu otsuse 3-2-1-57-11 punkti 37 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel keeldub, teeb kohus VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Apellant jääb oma seisukoha juurde ka viivisnõude osas, leides, et see pole õiguspärane, kuna põhinõue pole tõendatud ning siiamaani pole kõrvaldatud kostja majandustegevuse takistused; 4) rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme andes apellandi 22.06.2010. a vastusele üllatuslikult võlatunnistuse tähenduse.
5.KÜ Punane Maja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas vastustaja 19.10.2011. a toimunud läbirääkimistel kompromisslepingu sõlmimisel apellandile tõendid (ajavahemikul 2009-2011. a toimunud ühistu üldkoosolekute protokollid ning nendega kinnitatud majanduskavad), et alates 2008. a ei muutunud majandamiskulude tariif, s.o 0,25 eurot/m2. Korteriühistu oli nõus vähendama kostja majanduskulude tariifi kuni 0,20 eurot; 2) ei ole vastustaja nõus apellandi seisukohaga selles, et halduskulud ei kuulu elamu majandamiskulude hulka. KÜS § 151 lg-st 1 tuleneb, et ühistu liige peab ühistule hüvitama kõik korteriühistu vajalikud majandamiskulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest; 3) ei ole vastustaja nõus apellandi seisukohaga selles, et temal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Väär on apellandi seisukoht, et temal on sissenõutavaks muutunud õigus nõuda parkimiskohtade kasutamist ning kahju hüvitamist või viivitada oma maksekohustuse täitmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning ei ole rikkunud menetlusnorme, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Apellandi väide, et puudub materiaalõiguslik alus hagi rahuldamiseks 2009-2012. a tekkinud võla eest, ei ole õige. Kostjal oli kohustus esitada vastuväited kostja kirjalikus vastuses, kui see ei olnud võimalik siis maakohtu menetluses esimesel võimalusel. Kostja tugines hagivastuses õigusele keelduda hageja nõude täitmisest ning esitas seisukoha, et kostja juhatuse esimehe antud kirjalik nõustumine võla suurusega ei ole käsitletav võlatunnistusena (I kd lk 19). Kuna kostja juba oma vastuses hagile käsitles võimalust, et tema 22.06.2010. a antud kirjalikku nõustumist võla olemasolu ja suurusega võidakse käsitleda võlatunnistusena, siis on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme andes 22.06.2010. a kirjale üllatuslikult võlatunnistuse tähenduse. Menetluse kestel vaidlustas kostja ka korteriühistu otsustes kasutatud terminid ja nõudis, et hageja tõendaks, et teenindustariifi all mõeldakse hooldustasu (II kd lk 48 ja 81). Maakohtu menetluses seadis kostja kahtluse alla ka hageja ühepoolselt tehtud võla suuruse vähendamise. Hageja on kinnitanud, et perioodil 2009-2012 tariife ei muudetud ja esitas omapoolsed arvestused, mida kostja sai kontrollida. Kui kostja oleks soovinud maakohtus tariifide mittemuutmist vaidlustada, siis oli tal võimalus esitada korteriühistu üldkoosolekute otsused, millest oleks nähtunud, et vastupidi hageja väidetele tariife siiski muudeti. Kostja omapoolseid tõendeid esitada ei soovinud.
Hagejal on õigus ühepoolselt võlanõuet vähendada, st hageja võis lähtuda vähendatud tariifist, samuti ei muuda hageja nõuet alusetuks asjaolu, et korteriühistu väitel tariife ei muudetud.
8.Maakohus leidis õigesti, et kostjal (apellandil) puudub nõue, mis annab aluse keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 väljendab endas hea usu põhimõtet, st isik (võlausaldaja) käitub vastuolus hea usu põhimõttega, kui nõuab samast suhtest tuleneva kohustuse täitmist, ilma et täidaks oma kohustuse. Apellant on nii maakohtus kui ringkonnakohtus viidanud õigusele esitatud nõude täitmisest keelduda VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et tema poolt viidatud säte välistab võlgniku (apellandi) õiguse kohustuse täitmisest keelduda. Ringkonnakohus leiab, et kostja hüpoteetiline nõue – parkimiskohad ja liiklusmärgi teisaldamine – ei pruugi olla hageja ainupädevuses. Juhul, kui on, siis asjas ei ole vaidlust, et korteriühistu üldkoosolek ei ole andnud nõusolekut kostja soovidele vastutulekuks. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud võlanõude ja kostjal väidetava kujundusõiguse vahel ei ole piisavat seost, tegemist ei ole ka vastastikuste nõuetega ning ebaselge on kostja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Apellant ei ole maakohtus väitnud, et tal on rahaliselt väljendatud kahjunõue hageja vastu. Ringkonnakohtu istungil esitas apellant esmakordselt väite, et 2010 aastaks oli kostjal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue 500 000 krooni, so 32 000 €, mille põhjuseks on liiklusmärk. Tegemist on uue väitega, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et apellandi väide oleks osaliselt vastuolus ka kostja kirjalikus vastuses hageja pretensioonile esitatuga, kus kostja märkis, et võlgnevus tekkis muuhulgas seoses sellega, et Veta-A Kaubamaja AS-i ruumides pika aja jooksul ei olnud rentnikke (I kd lk 11 pöördel). Ringkonnakohtu arvates ei kasutanud kostja maakohtus kõiki oma seadusest tulenevaid õiguseid ning erinevates menetlusetappides uute vastuväidete esitamine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt ning TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.
9.Apellant on ebaõigesti mõistnud maakohtu põhjendusi. Maakohus ei teinud kostjale etteheiteid ega ettepanekuid seoses vastuhagi esitamise kohustusega. Maakohus leidis, et kostjal puudub vastunõue ning märkis muuhulgas, et kostja ei ole oma nõude olemasolu kinnituseks esitanud vastuhagi ega soovinud teha ka tasaarvestus menetluses.
10.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse
jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.