KÜ Punane Maja hagi VETA-A Kaubamaja AS-i vastu 8 925.27 eurot võlgnevuse nõudes. Hagihind 6 356.20 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: KÜ Punane Maja (registrikood 80082986, (registrikood 80082986, asukoht Tallinna mnt 33-2, 20303 Narva), lepinguline esindaja: Ljudmila Bogdanova (tel nr 5805 4040, e-post [email protected]); Kostja: VETA-A Kaubamaja AS ( registrikood 10200059, asukoht Tallinna mnt 33, 20303 Narva), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin, tel nr 516 1467; e-post [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
25. oktoober 2012 / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja AS-lt VETA-A Kaubamaja hageja KÜ Punane Maja kasuks seisuga 30.04.2012 tekkinud võlgnevus 8 899 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) eurot 73 senti, s.h põhivõlgnevus 6 356.13 eurot ja viivis 2 543.60 eurot.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Saata kohtuotsuse ärakiri poolte esindajatele teadmiseks. 1 (11)
2-10-56390 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12.11.2010 esitas hageja kostja vastu hagi seisuga 01.08.2010 tekkinud põhivõlgnevuse 3 195.58 eurot (50 000 krooni) ja viivise 771 euro (12 063.56 krooni) väljamõistmiseks.
2.Menetluse käigus hageja mitu korda täpsustas oma nõuet. 29.11.2012 esitatud üheaegselt elektrooniliselt kaks nõude muutmise avaldust. Ühe avalduse kohaselt on tegelikult seisuga 01.08.2010 kostjal tekkinud võlgnevus 2 928.76 eurot, s.h põhivõlgnevus 2 158.08 eurot ja viivis 770.68 eurot. Samal päeval esitatud teises avalduses palus hageja välja mõista kostjalt seisuga 01.08.2010 tekkinud põhivõlgnevus 5 149.24 eurot ja viivis 1 806.79 eurot. Hageja esitas ka nõude põhinõudelt viivise väljamõistmiseks määraga 0.07% päevas alates 02.11.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.13.12.2011 esitatud hagitäpsustuse kohaselt on perioodil 01.08.2010 – 01.11.2011 hageja arvestanud kostjale 15 kuu eest majandamiskulud põhisummas 2 991.15 eurot ja selles ajavahemikus on kasvanud kostja viivise võlgnevus 1 123.85 euro võrra. Hageja palus välja mõista kostjal põhivõlgnevus 5 149.24 eurot ja viivis 1 894.53 eurot. Hageja esitas ka nõude põhinõudelt viivise arvestamiseks määraga 0.07% päevas alates 02.11.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.01.06.2012 esitas hageja järjekordse nõude suurendamise avalduse, milles palus lisaks välja mõista kostjalt alates 01.011.2011 kuni 01.05.2012 arvestatud 7 kuu majapidamiskulud 1 377.25 eurot. Hageja põhinõudeks kostja vastu sai 6 526.49 eurot. Hageja arvates on kasvanud ka viivise võlgnevus 674.03 euro võrra, kuid viivise suuruseks on hageja arvestuste järgi kokku 1 760.82 eurot
KOSTJA VASTUVÄITED
5.22.12.2010 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt omandas kostja 11.01.2005 Narva linnalt Tallinna mnt 33, Narva asuva kaupluse hoone korteriomandina. Kaupluse hoone ei ole elamu osa, kuna on juurde ehitatud elamule, omab iseseisvat sissepääsu, kauplus ja elamu ei ole seotud omavahel tehnovõrgetega, välja arvatud külma vee torustikuga. Kostja õigustatult keeldub kohustuste täitmisest. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt võimaldada klientidele sissepääsu kaupliusesse ning keelava liiklusmärgi eemaldamist hoovi sissepääsu juurest ja parkimiskohade eraldamist. Hageja takistab pidevalt ja põhjendamatult kostja majandustegevust.
6.08.04.2011 esitatud seisukohas teatas kostja täiendavalt, et elamu hoovis parkimiskorra korraldamine kuulub korteriühistu pädevusse korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel. Hageja algatusel olid paigaldatud kinnistule liiklusmärgid, mis ei võimalda kostja kaupluse külastajatel parkida elamu hoovis kaupluse juures. Korteriühistu põhikirja kohaselt ei ole maatüki ühise majandamise korra kehtestamine üldkoosoleku ainupädevuses ning põhikirja p.5.15 kohaselt juhatus otsustab küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. Seega saab hoovis liikluskorra 2 (11)
2-10-56390 kehtestada või muuta ainult korteriühistu juhatuse otsusega. Hageja ei ole vaidlustanud, et oma tegevusetusega ta riivab oluliselt kostja õigust vabale ettevõtlusele.
7.02.01.2012 esitatud vastuses teatas kostja, et 29.11.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on vähendatud kostja jaoks üldkoosoleku poolt kehtestatud tariifi kuni 3.20 krooni (0.20 euro)/m2 alates 01.04.2008 – 01.11.2011. Tariifi vähendamise 0.05 euro võrra alusel on tehtud haginõude ümberarvestus, mille kohaselt haginõue oli vähendatud kuni 2 158.08 euroni põhivõla osas ning viiviste osas – kuni 770.68 euroni ja seda seisuga 01.08.2010. Samas esitas hageja 13.12.2011 kohtule avalduse haginõude suurendamise kohta, millest nähtub, et tariifi 0.2 eurot kohaldamise tähtaeg algab mitte 01.04.2008, vaid 01.08.2010, ehk rohkem kui 2 aastat hiljem, kuid hageja polnud andnud sellele erinevusele mingit selgitust. Seega jääb arusaamatuks, kas tegemist on arveldusveaga või see on teadlik nõude muutmine.
8.Poolte vahel tsiviilasjas nr 2-05-2376 sõlmitud kompromissi punkti 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kannab võrdselt korteriomanikega maja hooldusega seotud majandamiskulusid, kuid hageja ei arvesta kostjale elamuremondikulusid, kuna kostja võtab enda kanda kõik kulutused, mis on seotud remondiga „kaupluse“ piirides. Samas nimetati majanduskulusid kompromissi punktis 1 hooldustasuks. KÜ Punane Maja 26.03.2008 üldkoosoleku protokolli punkti 4.2. kohaselt määrati mitte hooldustasu, vaid teenindustariifi 3.90 krooni/m2. Ka lisatud arvetes on maksmise aluseks võetud mitte hooldustasu, vaid maja teenindamise tariif sama määraga. Kostja arvates hageja peab kas tõendama, et teenindustariifi all mõistetakse hooldustasu KÜS § 151 lg 2 sätestatud majanduskulude katteks või nõustuma, et kostjale on esitatud valed arved ja tariifi määraga 3.90 krooni/m2 asemel peaks olema endiselt hooldustasu 2.85 krooni/m2, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid hooldustasu muutmise kohta. Juhul, kui hageja ei esita kostjale arvestatud tariifi eristust, siis võiks kostja võlgnevuse arvestamisel lähtuda ainult kompromissiga kinnitatud hooldustasust 2.85 krooni, ehk 0,18 eurot/m2, kui kohus leiab, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, vaatamata kostja vastuväidetele.
9.Võttes arvesse, et tariifi eristus ei ole esitatud, kohtumenetluse käigus kõigub hageja poolt valitud tariifi määr suvaliselt 0.25 eurolt 0.2 euroni, tuleb järeldada, et hageja põhinõue pole tõendatud. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja keeldub õigustatult maksekohustuse täitmisest kuni tema majandustegevusele takistuste kõrvaldamiseni. Kostjal on õigus keelduda viiviste tasumisest ka seetõttu, et põhinõue ei ole selge ja hageja ei ole seda nõuetekohaselt põhjendanud.
MENETLUSE KÄIK
10.Seoses asja lahendanud kohtuniku pikaajalise haigestumisega, jagati tsiviilasi 11.04.2012 Rakvere kohtumaja kohtuniku menetlusse.
11.07.05.2012 määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 07.06.2012 kell 12.00 Narva kohtumajas. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja teatas, et ta on varem esitanud taotluse tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamiseks. Kostja esindaja palus asja kohtuistungil ilma tema osavõuta sisuliselt lahendada. Seoses hageja poolt 01.06.2012 esitatud hagitäpsustusega ei saanud kohus asja kohtuistungil arutada. Hageja esindaja nõustus asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. 3 (11)
2-10-56390
HAGIAVALDUSE TERVIKTEKST
12.27.06.2012 esitatud tervikteksti kohaselt kostja on Tallinna mnt. 33, Narva mitteeluruumi M1 (üldpind 966,6m2 ) omanik. Kostja ei täida KÜS § 13 lg-s 4 ja §-s 151 ning KOS § 13 lg-s 1 sätestatud kohustusi ühistu ees, ta ei tasu ühistule elamu majandamisega seotud majandamiskulusid. Korteriühistu 26.03.2008 üldkoosoleku otsusega on kehtestatud mõttelise osa ühe ruutmeetri majandamishoolduse tariif 3.90 krooni (0.25 eurot)/m2, mis ei sisalda remondifondi kulusid, sest elamu remonditööd teostatakse renditulude ning muude tulude arvel.
13.Vastavalt Viru Maakohtu 04.10.2007 määrusega kinnitatud 15.07.2007 kompromisslepingule kannab kostja ainult maja hoolduskulud ning ei kanna remondikulusid. Samuti jättis hageja kostja hoolduskuludest välja Minu Kodu teenused (elektriseadmete hooldus ja remont), koristaja töötasud ja puhkusetasud ning Fonoluku hoolduse. Sel põhjusel korteriühistu 26.03.2008 üldkoosolekuga liikmetele kehtestatud hooldusetariif 3.90 krooni (0.25 eurot) on vähendatud kostja kasuks kuni 3.20 krooni (0.20 eurot)/m2 perioodil 01.04.2008-01.06.2012. Hageja on arvestanud kostjale majandamise eest 01.08.2008-01.06.2012 8 892.72 eurot (0.20 eurot x 966.6m2 - mitteeluruumide M1 üldpind x 46 kuu). Peale selle arvestas hageja kostjale alates 01.08.2008 kuni 01.06.2012 126 m3 tarbitud vee eest arvestite näitude alusel 231.13 eurot, s.h 01.08.2008-30.06.2009 eest 92.61 eurot (51 m3 x 1.816 eurot) ja 01.07.2009-01.05.2012 eest 138.52 eurot (75 m3 x 1.847 eurot). Kokku arvetati kostjale perioodi 01.08.2008-01.06.2012 eest 9 123.85 eurot, s.h majandamiskulud 8 892.72 eurot ja veetarbimise eest 231.13 eurot.
14.Lisaks on kostjale arvestatud maksetega hilinemise eest viivist 2 569.07 perioodil 01.08.2008-01.05.2012.
15.Kostja ei täida tema kohustusi täies ulatuses alates 01.08.2008. Kostja maksis perioodi 01.08.2008-01.06.2012 eest 2 767.72 eurot. Seega seisuga 01.06.2012 moodustab kostja põhivõlgnevus 6 356.13 eurot (9 123.85 – 2 767.724) ja viivis 2 569.07 eurot. Kokku põhivõlgnevus ja viivis 8 925.20 eurot.
16.Hageja saatis kostjale pretensioone nõudega tasuda seisuga 31.05.2010 tekkinud võlgnevus 3 466.28 eurot hiljemalt 22.06.2010. Kostja oma vastuses pretensioonile garanteeris võla 3 466.28 eurot tasumist kuni 01.11.2010, kuid antud lubadust ei ole täitnud.
17.Hageja palus juhindudes korteriomandiseaduse (KOS) §-st 151, KÜS § 13 lg-st l ja korteriühistu 26.03.2008 üldkoosoleku otsusest mõista kostjalt välja seisuga 01.06.2012 tekkinud põhivõlg 6 356.13 eurot ja viivis 2 569.07 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUS HAGI TERVIKSTEKSTILE
19.24.07.2012 esitatud vastuse kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas hageja poolt määratud hind maja teenindamise eest vastab poolte vahel 15.06.2007 sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr 2-05-2376 või mitte. Korteriühistu 28.03.2008 üldkoosolek kinnitas maja ülalpidamise kulude eelarve, millest tuleneb, et elamu majandamiskulude tariifi arvestamisel on võetud arvesse mitte ainult hooldus-, vaid ka halduskulud summas 102 740 krooni, mis ei vasta poolte vahel sõlmitud kompromissile, mille kohaselt kostja on kohustatud 4 (11)
2-10-56390 tasuma ainult eluruumi hoolduseks vajalike tööde eest KÜS § 15 lg 2 esimese lause mõttes. Seega peaks kostja jaoks majandamiskulude tariif 2008. aastaks olema mitte 0.2 eurot/m2 eest, vaid 1.7154 eurot, järgides hagiavalduse lisas 6 toodud hageja arvestusi - (414 400 – 74 100 – 102 740) : 15.6466 : 8 850.6 m2. KÜS § 15 lg 1 kohaselt majandustegevuse kava, kus kajastatakse majandamiskulusid, kinnitatakse korteriühistu liikmete üldkoosoleku poolt igal aastal, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks, et majandamiskulud ajavahemikus 2009-2012 ei ole muutunud ning kostjalt võib jätkuvalt nõuda sama hinda, mis oli määratud 2008. aastal.
20.Kostja arvates haginõue pole muutunud sissenõutavaks, kuna kostjal on õigus keelduda oma maksekohustuse täitmisest kuni tema majandustegevusele takistuste kõrvaldamiseni ja seda vastavalt varem esitatud menetlusdokumentidele.
21.Tulenevalt sellest jääb kostja oma seisukoha juurde ka viivisnõude osas, leides tuginedes VÕS § 113 lg-le 4, et see pole õiguspärane, kuna põhinõue pole tõendatud ning siiamaani pole kõrvaldatud kostja majandustegevuse takistused. Seda enam, kõikides hageja poolt kostjale kuni 2011. a detsembrini edastatud arvetes on toodud maja teenindamise tariifi määr 3.90 krooni, ehk 0.25 eurot, mis ei vasta hagiavalduse terviktekstis toodud tariifi määrale – 0.2 eurot. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ta viivitab õigustatult hageja ebaõigesti arvestatud hoolduskulude tasumisega ja seda VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel.
MENETLUSE KÄIK
22.27.09.2012 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks.
23.17.10.2012 esitas hageja esindaja avalduse haginõude suurendamiseks 1 001,69 euro võrra. 22.10.2012 teatas hageja esindaja kohtule, et kutsub oma 17.10.2012 nõude suurendamise avalduse tagasi.
24.Kostja täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
27.Hagi tervikteksti juurde lisatud kinnistusregistri väljatrüki kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand nr M1, üldpinnaga 966.6 m2, asukohaga Tallinna mnt. 33, 5 (11)
2-10-56390 Narva, kinnistusregistriosa 836709 (II kd lk 31). Elumajas, mille juurde mitteeluruum kuulub, on moodustatud korteriühistu (hageja), mis kanti registrisse 11.05.1999 (II kd lk 29) ning mille liikmeks alates 25.01.205 on ka kostja (II kd lk 76). Hageja teostab maja hooldamist ja haldamist ning arvestab osutatud teenuste eest vastavalt korteriühistu põhikirjale. Kostjal ei ole vaidlust temale mitteeluruumi nr M1 kuulumise, mitteeluruumi pindala suuruse 966,6 m2, külma vee tarbimise ning hageja poolt hoone hooldamise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et arvetel näidatud teenindustariifi all mõistetakse hooldustasu majanduskulude katteks ning kostjale esitatud arved on valed ja tariifi määraga 3.90 krooni/m2 asemel peaks olema endiselt hooldustasu 2.85 krooni/m2. Kostja arvates on tal õigus keelduda oma maksekohustuse täitmisest kuni tema majandustegevusele takistuste kõrvaldamiseni.
28.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millises ulatuses hageja esitatud arvete alusel kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees; 2) kas viivise määr on kooskõlas seadusega ja kas viivise väljamõistmine on üldse põhjendatud; 3) kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamist.
29.Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majandamiskulude tasumise kohustuse, mille lõike 1 kohaselt on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Viru Maakohtu 04.10.2007 määrusega tsiviilasjas 2-05-2376 kinnitatud poolte kompromissi p 5 on pooled kokku leppinud, et VETA-A Kaubamaja AS kannab võrdelt korteriomanikega maja hooldusega seotud majandamiskulusid (majandamiskulud KÜS § 151 lg 2 esimese lause mõistes) ja võtab enda kanda kõik kulutused, mis on seotud maja remondiga „kaupluse“ piirides (remont KÜS § 151 lg 2 teise lause mõistes) ning KÜ Punane Maja kostjale elamuremondikulusid ei arvesta (II kd lk 76-78). KÜS § 151 lg 2 esimese ja teise lause sätestavad, et KÜS tähenduses loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või 6 (11)
2-10-56390 nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal seadusest tulenev kohustus hageja poolt tegelikult osutatud või ostetud teenuste eest tasumiseks.
30.Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida oma kohustusi korteriühistu ees alates 01.08.2008, sh ei maksa hoolduskulu ega ole tasunud perioodil 01.08.2008-01.06.2012 arvestite näitude alusel 126 m3 tarbitud vee eest, veetariifiga 1.816 eurot/m3 perioodil 01.08.2008-30.06.2009 ja 1.847 eurot/m3 perioodil 01.07.2009-01.05.2012. Kostja maksis nimetatud perioodi eest 2 767.72 eurot (II kd lk 26-27). Kostja ei ole seda vaidlustanud. TsMS § 231 lg 2 esimese lause järgi ei vaja tõendamist poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on tuvastatud, et elumaja juures asuva mitteeluruumi M1 omanik, kostja on kasutanud hageja ostetud ja osutatud teenuseid, kuid ei ole nende eest tasunud.
31.Korteriühistu 26.03.2008 üldkoosolekuga kehtestatud hooldustariifi 3.90 krooni (II kd lk 3236) vähendati kohtumenetluse käigus kostja kasuks kuni 3.20 krooni (0.20eurot)/m2 perioodil 01.04.2008-01.06.2012 (I kd lk 103). Kuigi alates juulist 2008 kuni oktoobrini 2011 esitatud arvetel on maja teenindamise tariifina märgitud 3.90 krooni (0.25 eurot)/m2 (II kd lk 43-63), on võlgnevuse väljatoomisel hagis ja sellele lisatud viivise arvestuses lähtutud tariifist 3.20 krooni (0.2 eurot)/m2 (II kd lk 70-72). 04.10.2007 Viru Maakohtu määrusega 2-05-2376 kinnitatud kompromissi p 5 kohaselt kannab VETA-A Kaubamaja AS võrdelt korteriomanikega maja hooldusega seotud majandamiskulusid („majandamiskulud“ KÜS § 151 lg 2 esimese lause mõistes) (II kd lk 76-78). Kostja on seisukohal, et hooldustariifi 0.2 eurot/m2 arvestamisel on arvesse võetud mitte ainult hooldus-, vaid ka halduskulud summas 102 740 krooni, mis ei vasta poolte vahel sõlmitud kompromissile ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et majandamiskulud ajavahemikus 2009-2012 ei ole muutunud ning kostjalt võib jätkuvalt nõuda sama hinda, mis oli määratud 2008. aastal. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Olukorras, kus hageja on hooldustariifi kehtestamise kohta esitanud 26.03.2008 üldkoosoleku protokolli koos majandustegevuse aastakavaga, on käesolevas vaidluses majanduskulude muutumise osas tõendamiskoormis kostjal. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et hageja ei ole tegutsenud vastavalt üldkoosolekul otsustatule. Kuna teisi tõendeid majandustegevuse aastakava kohta esitatud ei ole, arvestades, et 26.03.2008 korteriühistu üldkoosolekuga kehtestati hooldustariif (II kd lk 32-36), siis puudub alus kahelda korteriühistu majanduskuludes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2011 otsuse 3-2-1-28-11 p 11 kohaselt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 7 (11)
2-10-56390 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega on kinnitatud hooldustariif ning hagis on seda kostja kasuks vähendatud. Kostja ei ole korteriühistu otsuse KÜS § 13 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 sätestatud korras kehtetuks tunnistamist või MTÜS § 24 sätestatud korras otsuse kehtetuks tunnistamist nõudnud. Seega korterühistu 26.03.2008 üldkoosoleku otsus on KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Kohus on seisukohal, et antud otsus ei ole vastuolus ka 04.10.2007 Viru Maakohtu määrusega 205-2376 kinnitatud kompromissiga, kuivõrd ka antud kompromissi p 5 kohaselt oli VETA-A Kaubamaja AS kohustatud maja hooldusega seotud majandamiskulusid kandma võrdelt korteriomanikega. Majandamiskulud KÜS § 151 lg 2 esimese lause mõistes ei välista hoolduskuludest halduskulusid, vaid pigem hõlmavad neid, olles vahendiks, mille kaudu on võimalik tagada elamu kasutuskõlblik seisukord ja ümbruse korrashoid. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja on hooldustariifi arvestamisel eksinud või et arvestus põhineb valedel andmetel. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega temale vastavalt poolte vahel sõlmitud ja kohtus kinnitatud kompromissile hoolduskulude määraga 0.18 eurot kuus arvestamise vajaduse kohta, sest kompromissis on pooled kokku leppinud sellises määras hooldustasu tasumises vaid ajavahemiku 01.02.2005- 01.07.2007 eest. Kompromissi punkti 1 kohaselt kostja kohustub maksma alates 01.02.2007 hooldustasu samadel tingimustel ja määral, kui teised korteriomanikud.
32.Kostja on jätnud tasumata ka tarbitud vee eest, mille osas puudub poolte vahel vaidlus ning arvestite näitude alusel on kostja kohustatud vee eest tasuma 231.13 eurot. Hagi tervikteksti juurde lisatud maksekorralduste kohaselt Nikolai Naumov on tasunud kostja eest selgitustega: 1) 17.03.209 arve nr 63 summas 3 911.87 krooni, 25.05.2009 arve nr 27 summas 3 883.44 krooni, 05.10.2009 arve nr 71 summas 3 911.87 krooni, 30.11.2009 arved nr 79, nr 87, nr 95 summas 10 000 krooni, 31.12.2009 arved nr 61 ja nr 69 summas 7 712.93 krooni. Samuti on Nikolai Naumov on 05.02.2010 tasunud arve nr 76 alusel 3 885.37 krooni ja viidates kostja kirjale 10 000 krooni (II kd t. lk. 38-40). Kokku on tasumine toimunud kuuel korral summas 43 305.48 krooni (2 767.72 eurot), mille võrra on kostja võlgnevus vähenenud. Kuigi menetluses kostja vaidleb nõudele vastu, siiski hageja 18.06.2010 pretensioonile 22.08.2010 esitatud vastuses kostja on kinnitanud temal seisuga 31.05.2010 54 235.50 krooni võlgnevuse olemasolu ja on lubanud, et kustutab seda kuni 01.11.2010 (II kd lk 41, 42), mida vastavalt VÕS § 30 lg 1 ja lg 2 tuleb käsitleda võlatunnistusena seisuga 31.05.2010 tekkinud kohustuste tunnistamiseks.
33.Põhjendamatu on kostja vastuväite hooldustariifi sisse ka võimalike remondikulude arvestamise kohta. Hagi tervikteksti kohaselt tariif 3.90 krooni/m2 ei sisalda remondikulusid, sest elamu remonditööd teostatakse renditulude ja muude tulude arvel. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostjale ei arvestata hoolduskulusid elektriseadmete, koristaja töötasu ja fonolukude hooldamise ees. Hageja on selle tõttu vähendanud kostja jaoks tariifi 3.90 kroonilt 8 (11)
2-10-56390 3.20 kroonini/m . Kuna kostjale esitatud arvetel on kajastatud teistsugune tariif, siis kontrollib kohus, kas hagi lisaks olev viivise arvestus koos selles kajastatud põhinõudega on õige.
Arve
Maksmine tasumisele kuuluv summa võlg arve koos makse arve Kuu nr veega tähtaeg kuupäev laekumine lõikes aug.08
Eeltooduga on tuvastatud, et hageja arvestused hooldustariifi ja vee eest tasumisele kuuluvate summade osas on täpsed (erinevus 0.10 euro osas on tingitud ümardamisest). Seega pidi kostja perioodi 01.08.2008-01.05.2012 eest tasuma hooldustasu 0,2 eurot/m2, s.o 8 892.72 eurot (46 x 0.2 x 966.6), millele lisandus arvestite näitude alusel 231.13 eurot vee eest. Kuna arvestatud summast kostja on tasunud 2 767.72 eurot, siis kostjal on tekkinud põhivõlgnevus hageja ees põhisummas 6 356.13 eurot (8 892.72 + 231.13 - 2 767.72).
34.Küll aga ei ole päris täpne hageja viivisearvestus, sest ajavahemiku 01.08.2008-30.04.2012 eest määraga 0.07.% päevas arvestatud viivise suuruseks on 2 543.60 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid 25.47 euro võrra rohkem (2 569.07 – 2 543.60) (vt ka II kd lk 70-73). KÜS § 7 lg 4 võimaldab korteriühistu juhatusel nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Samas ei või võlgniks sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on võlausaldajal õigustatud huvi ning lõike 6 punkt 1 võimaldab täita esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse. Hagi lisaks olnud maksekorraldustes on kostja märkinud, millise arve tasumiseks on makse tehtud (II kd lk 38-40). Kuna kostja on makse tegemisel tasunud rohkem, kui oli viidatud arve, tuli enammakse arvestada esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks.
35.Käesoleval otsuse p-s 31 tuvastanud, et hageja ei ole kostjale hooldustariifi arvestamisel läinud vastuollu poolet vahel sõlmitud kohtuliku kompromissiga ning tegemist on kehtiva üldkoosoleku poolt kehtestatud hooldustariifiga. Kohus ei nõustu kostja väitega tema poolt kohustuse täitmisest õigustatult keeldumise kohta. See, et hageja poolt kinnistule paigaldatud 10 (11)
2-10-56390 liiklusmärgid ei võimalda kostja kaupluse külastajatel parkida elamu hoovis kaupluse juures, ei ole kostja poolt oma kohustuste täitmisest keeldumise aluseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 alusel kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna elumajas Tallinna 33, Narva on moodustatud korteriühistu, mille liikmeks on ka kostja, siis korteriühistu otsused on ka kostjale täitmiseks kohustuslikud. Kostja ei väida, et hageja ilma korteriühistu üldkossoleku või juhatuse otsuseta keelava liiklusmärgi paigaldas. Ei väitnud kostja ka seda, et ta otsuse, mille alusel keelumärk paigatati, seadusega ettenähtud korras vaidlustas. VÕS § 110 lg 1 annab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mida hageja täitnud ei ole. Kostja ei ole tõendanud hageja tegevusega temale kahju tekitamise fakti ega tekitatud kahju suurust. Vastuhagi kahju hüvitamiseks või taotlust tasaarvestuse tegemiseks kostja esitanud ei ole. Kostja väide, et ta on korduvalt hageja poole pöördunud liiklusmärgi eemaldamiseks, ei ole piisavaks aluseks hagi rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et kohustuste vahel oleks piisav seos – kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Seega puudus kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest. Hagi tuleb rahuldada kokku summas 8 899.73 eurot. Menetluskulud
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
37.Hageja on 17.10.2012 tasunud 150 eurot täiendava riigilõivu järjekordse nõude suurendamise, s.o lisaks varem esitatud hagiavalduses toodule ka ajavahemiku 01.05.2012 kuni 01.10.2012 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmise eest. Kuna 22.10.2012 hageja kutsus nõude suurendamise avalduse tagasi, siis hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist sama paragrahvi lg 4 ja lg 6 sätestatud korras ja tähtaja jooksul.
38.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg-d 1 ja 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 11 (11)
2-10-56390 Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2013 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
Jätta Viru Maakohtu 25. oktoobri 2012. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud VETA-A Kaubamaja AS-i kanda.
Riigikohtu 04.12.2013 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud VETA-A Kaubamaja AS kanda. Kohtuotsus jõustus 04. detsembril 2013. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent
12 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.