2-13-12720
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2013, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-12720
Tsiviilasi
Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatislepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (KELA,
esindajad
postiaadress
20,
00232
Helsingi,
Soome
Vabariik) Puudutatud isik: AZ(isikukood XXX; postiaadress XXX) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (e-post: [email protected])
29.08.2003
kinnitatud
elatisleping
nr
XXX,
millega
kohustatakse puudutatud isikut AZ tasuma elatist alaealisele lapsele, XXX sündinud ADS ́ile, 50 eurot kuus alates 01.07.2003 kuni 30.10.2019. Indekseerimist kohaldatakse alates 01.01.2009. Alates kuupäevast 01.11.2012 kuulub igakuiselt tasumisele elatis 56,95 eurot. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates
määruse
kättetoimetamisest,
välisriiki
kättetoimetamise
puhul
kaks
kuud
kättetoimetamisest. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
19.03.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (KELA) edastatud taotluse Ylivieska linna Sotsiaalkomisjonis 29.08.2003 kinnitatud elatislepingu nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kohus kuulas puudutatud isiku 26.04.2013 ära. Puudutatud isik teatas, et kuna lepingu sõlmimisel ei teatatud puudutatud isikule kontot, kuhu raha tuleb maksta ning puudutatud isikule oli teada vaid poja kontonumber, on ta tasunud võlgnevusest 1880 eurot poja kontole. Puudutatud isik leiab ka, et osad nõuetest on aegunud. Puudutatud isik soovib, et koostataks graafik võlgnevuse tasumiseks.
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.
2-13-12720 Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatisleping on kinnitatud 29.08.2003. Kuna New Yorgis 20.06.1956 sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon rakendub Eestile alates 07.02.1997 tehtud elatisotsuste suhtes, siis kuulub taotlus läbivaatamisele ülalnimetatud konventsiooni ning TsMS tunnustamise ja täitmise sätete kohaselt. TsMS § 627 lg 1 järgi kohaldatakse TsMS 62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (TsMS § 627 lg 2). Kohus leiab, et elatislepingu tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad ning need vastavad TsMS § 627 lg 2 p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) §-st 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. Kohus märgib vastuseks puudutatud isiku väidetele elatise osalise tasumise ja nõuete aegumise osas, et nimetatud võimalikud asjaolud ei oma dokumentide tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Võlgnikul on võimalik esitada oma sellesisulised vastuväited täitemenetluses (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis), juhul kui täidetavaks tunnistatud dokument täitmiseks esitatakse. Kohus ei hinda siinkohal kõnesolevate väidete õiguslikku ja faktilist põhjendatust. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhistusi, mis tingiksid TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.