2-07-41593/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-41593 Pankrotihaldur esitas 03.06.2013 kohtule võlgnik PH taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks selle aluse äralangemise tõttu ning pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt jõustus 04.02.2013 Harju Maakohtu otsus 02.12.2011 tsiviilasjas nr 208-58052, millega Harju Maakohus mõistis KK’elt ja KK’elt välja solidaarselt PH’e kasuks 152 172,45 eurot. 08.03.2013 algatas kohtutäitur Veiko Kaasik täitemenetlused nr 007/2013/89155 ja 007/2013/89154 K ja KK vastu. 20.05.2013 teavitas OG OÜ nõude summas 107 121,08 krooni loovutamisest KK’ele. 21.05.2013 PH võlausaldajate üldkoosolekul otsustati müüa PH nõue K ja KK’e vastu enamtasuval viisil ühe euro eest tingimusel, et KK loobub oma nõudest PH vastu summas 107 121,08 eurot, võtab enda kanda PH kohustuse GK’i eest summas 44 738,15 eurot. Nõude loovutamisega ei ole PH enam nõuet K ja KK’e vastu summas 152 172 eurot ja puuduvad kohustused, samuti puudub vajadus jätkata täitemenetlust ja ära langenud vajadus jätkata hagimenetlust tsiviilasjas nr 213-12957. 21.05.2013 toimus notariaalne nõude loovutamise tehing. 21.05.2013 esitas PH haldurile, kohtule ja üldkoosolekule avalduse lõpetada pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-0741593, kuna on ära langenud pankroti alus. Teade lõpparuande ja pankrotimenetluse lõpetamise avaldusega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.05.2013. Vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele esitatud ei ole. Pankrotihaldur esitas kohtule alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Täitemenetluses laekunud summa 1908,09 eurot ja nõude loovutamise lepingu alusel 1 euro, kokku 1909,09 eurot. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pole väljamakseid tehtud, pole teada võlgniku sissetulekud. Massikohustused – pole tehtud. Pankrotimenetluses kohtukulud - puuduvad; Ajutise halduri tasu- summas 1 278,23 väljamakstud OÜ-le Konkurss; halduri tasu- 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse alusel 5000 eurot; halduri kulu – summas 643,20 eurot, ajavahemikus 18.01.2008 kuni 21.05.2013 väljamaksmata. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud JR Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis ja Väljamaks Rahuldamata K (euro) rahuldamise nõue (euro) järk

2-07-41593 18.01.2008 kuulutas Harju Maakohus otsusega välja võlgniku maksejõuetuse. 12.02.2008 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek. 26.06.2008 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 08.09.2008 esitas PH hagi KK’e ja KK’e vastu solidaarselt summas 152 172.45 eurot. Esitatud hagi kohaselt 07.11.2003 sõlmisid pooled liisingleping nr XXX alusel omandatavate kinnistute, asukohaga XXXja XXX, müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud liisingleping lõpetati novembris 2007 hageja algatusel, 19.11.2007 võõrandati ühisomandina kostjatele ja 28.12.2007 võõrandasid kostjad kinnistud edasi eraisik VR. Pankroti väljakuulutamisega muutus PH vara pankrotivaraks, mille abil viiakse läbi pankrotimenetlus ja rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Pankrotiotsusega läheb pankrotivara valitsemine üle pankrotihaldurile, halduril on õigus võlgniku nimel tegeleda küsimustega, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. 19.11.2007 sõlmitud lepingu punkti 3.1 kohaselt olid K väidetavalt enne lepingu sõlmimist tasunud H osalise müügihinna summas 2 187 402,50 krooni. Üldteadaolevalt raha ei kao kuskile, vaid omab olulist osa vahetusvahendina elamiseks ja vara omandamisel. Haldur võlgnikul sellises summas või rahalises väärtuses mingit vara ei tuvastanud. Haldur pöördus korduvalt K poole informatsiooni saamiseks rahaliste vahendite tasumise kohta. K on väitnud, et ei ole kohustusi, seejärel, et on hoopis tasaarveldanud PankrS § 99 sätete kohaselt, samuti väitnud, et on dokumendid olemas, kuid pole neid esitanud. 09.12.2010 tunnustas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-51430 GK nõuet PH vastu summas 44 738, 15 eurot. Nimelt väidetavalt 13.12.2005 sõlmitud laenulepingu kohaselt andis OÜ VI PH laenu summas 300 000 krooni intressivabalt, tähtajaga 13.06.2006. Nimetatud laenu andmine oli aga seotud faktooringlepinguga nr 1-2002. Nimetatud tehingut käendas AB M OÜ (kood XXX). AB M OÜ osanik ja juhatuse liige oli alates 16.04.2003 koos PH ega GK ja PH vabaabielu abikaasa KK. Seega käendas laenu seotud äriühing ning oli kohustatud täitma solidaarselt laenukohustust summas 300 000 krooni. Samas ka OÜ A , tegeliku raha saajana oli samuti seotud GK isikuga. PH oma 5.09.2008 meilis väidab, et GK sai pool äriühingust nimega A PH ning AO on oma kohustuse täitmise saanud läbi krundimüügi. PH väidab, et tal ei olnud laenukohustust ja ta pole raha saanud, sest 250 000 krooni sai OÜ A ja tasuma pidi AS KS, samas kohustust käendas AB M OÜ. 13.06.2008 nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas GK nõude PH vastu juba summas 700 000 krooni. 23.12.2011 kinnitas Harju Maakohus jaotusettepaneku. 04.02.2013 jõustus Harju Maakohtu otsus 02.12.2011 tsiviilasjas nr 2-08-58052. Nimelt 02.12.2011 mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-58052 võlgniku kasuks KK’elt ja KK’elt välja solidaarselt PH’e kasuks 152 172.45 eurot. 08.03.2013 algatas kohtutäitur Veiko Kaasik täitemenetlused nr 007/2013/89155 ja 007/2013/89154 K ja KK’e vastu. 21.02.2013 esitas PH Harju Maakohtule hagi kostjate 21.02.2013 vaheliste tehingute, kinnisvara registriosa numbriga XXX XXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu KK ja JR’a ning kinnisvara nr XXX, XXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu KK ja MO, kehtetuks tunnistamiseks (tagasivõitmiseks) algatatud täitemenetluses. Hageja taotles seoses pankrotiga riigiabi ja hagi tagamist. 21.05.2013 PH võlausaldajate üldkoosolekul otsustati müüa PH nõue K ja KK ́e vastu enamtasuval viisil ühe euro eest tingimusel, et KK loobub oma nõudest PH vastu summas 107 121,08 eurot, võtab enda kanda PH kohustuse GK ́i eest summas 44 738,15 eurot. Nõude loovutamisega ei ole PHel enam nõuet K ja KK ́te vastu summas 152 172 eurot, puudub vajadus jätkata täitemenetlust ja ära langenud vajadus jätkata hagimenetlust tsiviilasjas nr 213-12957. 20.05.2013 teavitas OGOÜ nõude summas 107 121,08 krooni loovutamisest KK’ele.

2-07-41593 21.05.2013 PH võlausaldajate üldkoosolekul otsustati müüa PH nõue K ja KK ́e vastu enamtasuval viisil ühe euro eest tingimusel, et KK loobub oma nõudest PH vastu summas 107 121,08 eurot, võtab enda kanda PH kohustuse GK ́i eest summas 44 738,15 eurot. Nõude loovutamisega ei ole PH enam nõuet K ja KK vastu. 21.05.2013 toimus nõude notariaalne loovutamine üldkoosolekul otsustatud tingimustel ning PH ei jäänud ka enam kohustusi KK ja GK ees. Langes ära pankroti alus. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses toimusid kohtuvaidlused Harju Maakohtus, tsiviilasi nr 2-08-51430, tsiviilasjas nr 2-08-58052, tsiviilasjas nr nr 2-13-12957. Menetlused on lõppenud ja rohkem haldur ei kavatse hagi esitada. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks isiku elamises üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi (füüsiline isik või juriidiline isik), kes elab üle oma rahaliste võimaluste või majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Võlausaldaja KK nõudest loobumise ja kohustute enda kanda võtmise tulemusena on maksejõuetuse põhjused ära langenud. Tulenevalt eeltoodust ei ole füüsilise isiku majandusalased tagasihoidlikud teadmised ja maksejõuetuks muutmine käsitletav raske isikliku elu karistatava juhtimisveana ja samuti ei ole võlgniku pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Halduri tasu ja kulud 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse alusel võttis KK endale kohustuse tasuda menetluskulud halduri tasu osas kuni 5 000 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub haldur kinnitada halduri tasuks 5 000 eurot, millest arvatakse maha tulumaks 21% (5000-21% = 3 950) ja millele lisandub sotsiaalmaks summas 1 650 eurot, kokku halduri tasu summas 6650 eurot. PankrS § 66 lg 1 alusel on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajavahemikus 18.01.2008 kuni 21.05.2013 on haldur teinud kulusid summas 643,20 eurot. Jrk

2-07-41593 maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. Harju Maakohtu 18.01.2008 otsusega on välja kuulutatud PH’e (isikukood XXX) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Urmas Tross. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks selle aluse äralangemise tõttu. Haldur avaldas sellekohase teate Ametlikes Teadaannetes 31.05.2013. Haldur toetab menetluse lõpetamise avaldust. Kohtule esitatud pankrotihalduri lõpparuandest ja selle lisadest nähtuvalt otsustati PH 21.05.2013 võlausaldajate üldkoosolekul müüa võlgniku nõue K ja KK vastu tingimusel, et KK loobub oma nõudest PH vastu summas 107 121,08 eurot, võtab enda kanda PHe kohustuse GK’i eest summas 44 738,15 eurot. Nõude loovutamisega ei ole PH enam nõuet K ja KK vastu ning PH ei ole enam ka kohustusi KK ja GK ees. Kuivõrd võlgniku vastu ei ole pankrotimenetluses esitatud ühtegi muud nõuet, ei ole võlgnik käesoleval hetkel enam maksejõuetu ja on ära langenud pankroti alus. Kuna võlgnik ei ole maksejõuetu ning võlgnik on esitanud pankrotimenetluse lõpetamise avalduse, kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas PankrS § 159 lg 1 alusel lõpetamisele. PankrS § 150 lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotihaldur esitas kohtule pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt võttis 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse alusel KK endale kohustuse tasuda menetluskulud halduri tasu osas kuni 5 000 eurot. Haldur palub kinnitada halduri tasuks 5 000 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks summas 1 650 eurot, kokku halduri tasu summas 6 650 eurot. Pankrotihaldur palub määrata kuludeks 536 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 643 eurot. Halduri kulud palub pankrotihaldur välja mõista võlgnikult OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. TsMS § 146 lg 1 p 2 järgi menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Seega tuleb pankrotihalduri tasu välja mõista KK , kes on endale võtnud vastava kohustuse. Samas ei nõustu kohus halduri käsitlusega nagu oleks KK võtnud endale kohustuse tasuda halduri tasu summas 5 000 eurot ja lisaks ka nõustunud tasuma ka halduri tasule lisanduva sotsiaalmaksu. Võlausaldajate üldkoosolekul on KK võtnud endale kohustuse tasuda menetluskulud kuni summas 5 000 eurot, seega saab temalt väljamõistetav menetluskulude maksimumsumma olla 5 000 eurot. Suuremas summas menetluskulusid KK ei ole nõustunud hüvitama. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et haldur oleks KK selgitanud halduri tasule lisanduva sotsiaalmaksuga seonduvat ning KK oleks endale vastava täiendava kohustuse võtnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasuks tuleb määrata 3 759,40 eurot, millelt tuleb tasuda (lisandub) sotsiaalmaks summas 1 240.60 eurot. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Haldur on lõpparuandes avaldanud, et palub halduri tasu KK välja mõista tasumise kohustusega kuue kuu jooksul PH pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kohus leiab, et halduri vastav taotlus tuleb rahuldada. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et arvestades seda, et pankroti väljakuulutamisel võlgnikul igasugune raha puudus ning pankrotimenetluse kulud on kantud pankrotihalduri büroo poolt, siis on pankrotihalduri kulud summas 536 eurot mõistlikud,

2-07-41593 põhjendatud ning vajalikud. Tulenevalt eelnevast kinnitab pankrotihalduri kulutused summas 643 eurot (koos käibemaksuga). Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus teenuse osutamisega seotud kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Konkurss. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka pankrotihalduri kulu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt kulult 536 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 107,20 eurot, mille tasub väljamakse tegija. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Urmas Tross PH (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.