2-12-50343/17 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

M. võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja 24.08.2009 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepingust, mis sisaldab kinnistu võlaõiguslikku müügilepingut, hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, Viljandi maakonna Kolga-Jaani vallavolikogu otsuse kinnistu omandamiseks nõusoleku andmise kohta, maavanema korraldused kinnisasja omandamiseks, kinnistusraamatu väljavõtte xxxxx kinnistu kohta, kinnistusraamatu väljavõtte Nigula Jüri kinnistu kohta, väljavõtte ehitisregistrist, väljavõtte maa-ameti tehingute andmebaasist, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu tüüptingimused ja käenduslepingu, arve metsamajandamiskava eest, täitetoimiku, teate täitetoimingust, vara enampakkumise akti, A. K. saadetud kahju hüvitamise nõude, väljavõtte Ametlikest Teadaannetest intressimäära kohta, intressiarvutused, City 24 portaali väljavõte, õigusabiarved (tl 12-56). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates järgmistele paragrahvidele: VÕS § 94 lg 1, 108 lg 2 p 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 3, 4, 128 lg 3, 189 lg 1, TsMS § 367. AÕS § 120 lg 1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 326 sätestab, et hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb üldjuhul vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Täitmise asemel kahju hüvitamist nõudev pool peab teise poole üleantu tagastama nii VÕS § 189 lg 1 kui § 115 lg 4 ls 2 järgi. Kui ta on omapoolse kohustuse täitnud, võib ta selle VÕS § 189 lg 1 järgi tagasi nõuda. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. Seega peab ostja müügilepingu täitmata jätmise või täitmisega viivitamise korral tõendama üksnes lepingu rikkumise fakti, müüja võib § 103 lg 2 kohaselt üritada tõendada, et temapoolne rikkumine oli vabandatav.