2-13-14271/9 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXvastu tehingute tagasivõitmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 20.12.2010 kohtumäärusega välja osaühing XXX(hageja) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. XXX(kostja) on hageja osanik (osa nimiväärtus 14 000 krooni) ja juhatuse liige (alates 26.09.2006 kuni käesoleva ajani). 2010. aasta jooksul tagastas hageja kostjale laenu kokku 90 000 krooni (5 752,04 eurot). Laenu tagastati sularahas kassast väljamaksetega kolmel korral: 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 20.02.2010 summas 30 000 krooni ja 04.05.2010 summas 30 000 krooni. Kõikidel hageja kassa väljamineku orderitel on selgitus „laenu tagasi makse“. 25.04.2011 esitas hageja kostjale ettepaneku tehingu alusel saadu tagastamiseks kohtuväliselt. Hageja teine juhatuse liige ja osanik, kelleks on kostja poeg XXX, oli nõus sõlmima hagejaga võlatunnistuse ja maksegraafiku raha tagastamiseks. XXX ja hageja vahel sõlmiti 30.08.2011 leping, mille kohaselt kohustus XXX tagastama 5 752,04 eurot 12 kuu jooksul osamaksetega 479,33 eurot kuus. Kuna XXX jättis maksegraafiku täitmata (tagastas vaid viiviste katteks 2 000 eurot) ning hageja pretensioonidele ei vastanud, siis pöördus hageja uuesti kostja poole 13.02.2013 nõudekirjaga. Kostja on hageja ettepaneku kätte saanud 18.02.2013, kuid ei ole hageja ettepanekule vastanud. Võlgniku poolt võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et võlgnik on vahetult enne võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist tagastanud lähikondsele isikule laenu. Kui laenu tagastatud kostjale ei oleks, siis kuuluks antud raha proportsionaalselt vastavalt jaotusettepanekule jagamisele kõikide võlausaldajate vahel. Seega on antud tehinguga eelistatud üht, lähikondset võlausaldajat, teistele võlausaldajatele, mistõttu jäävad selles ulatuses rahuldamata teiste võlausaldajate nõuded. Hageja oli laenu tagastamise ajal maksejõuetu 01.01.2010 seisuga oli omakapital miinus -1 265 021,37 krooni ning 2010 jooksul kahjum suurenes 234 086,54 krooni võrra. Seega oleks kostja juhatuse liikmena pidanud 2010 alguses esitama hageja pankrotiavalduse, kuid kostjale hoopis tagastati laenu ning tegutseti kuni 2010 lõpuni, mil võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kuulutati välja hageja pankrot. Haldur on ka esitanud politseile kuriteoteate pankrotiavalduse esitamata jätmise kohta ning 04.09.2012 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt algatatud kriminaalasi nr 12230112268. Hageja pankrotimenetluses on vastavalt 16.04.2012 kohtumäärusega kinnitatud ja jõustunud jaotusettepanekule rahuldamata nõudeid kokku 142 910,65 eurot. Võlgnikul puudub pankrotivara võlanõuete rahuldamiseks. Hageja leiab, et kostja poolt on väidetavalt osaliselt ja valikuliselt täidetud osade võlausaldajate (konkreetselt kahe isiku) nõudeid. Võlausaldajad hageja pankrotihaldurit oma nõuete vähenemisest teavitanud ei ole. Arusaamatuks jääb, miks on kostja tasunud vaid teatud võlausaldajate nõudeid, kuid jätnud teistele (näiteks riik maksuameti kaudu) võlad tasumata. Eeltoodud kostja käitumine on vastuolus hea äritava, heade kommete ja pankrotiseaduse põhiprintsiipidega. Hageja on seisukohal, et kostja poolt osade võlanõuete

rahuldamine ei muuda olematuks hageja nõuet kostja vastu. Kostja väitel on kokku tasutud võlausaldajatele 18 398,96 eurot. Hageja nõude rahuldamise korral kostjalt välja nõutud raha arvelt tasutakse pankrotimenetluses kõikide võlausaldajate nõudeid vastavalt pankrotiseadusele ja kinnitatud jaotusettepanekule. Samuti leiab hageja, et kostja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et vastavate ülekannetega on vähendatud hageja kohustusi. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks OÜ XXX(pankrotis) ja XXXvahel toimunud järgmised laenu tagasimakse tehingud: 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 20.02.2010 summas 30 000 krooni ja 04.05.2010 summas 30 000 krooni, kokku summas 90 000 krooni (5752,04 eurot). Hageja palub XXXvälja mõista OÜ XXX(pankrotis) kasuks 5 752,04 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et on tasunud antud summa ja rohkem veel XXXOÜ võlausaldajatele. Kostja hinnangul nõuab hageja alusetult laenu tagasimakse tehinguid ning kostja jääb seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud. Kostjaga ei ole hageja mitte mingisugusel viisil üritanud ühendust võtta kuni hagiavalduseni. Kostjale maksti välja 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 20.02.2010 30000 krooni ja 04.05.2010 30 000 krooni, seega maksti välja kokku 90 000 krooni. Kostja maksis teisele juhatuse liikmele välja 140 000 krooni 15.07.2010. XXXOÜ pankrot kuulutati välja 20.12.2010, seega toimusid tehingud pool aastat enne pankroti välja kuulutamist. Hageja väide et kostja on omavolitsenud pankroti rahadega ei pea paika, kuna 50 000 krooni suurem summa anti üle XXX15.07.2010. Kostja ei oma hageja poolt nõutavat raha alates 15.07.2010. Kui pankrotihalduril jääb mingi asi arusaamatuks või tekib küsimusi, võiks ta ikka ettevõtte juhatuselt seda enne küsida, kui kohtusse pöördub. Kostja on pikka aega enne ettevõtte pankrotistumist nõutavat 90 000 krooni välja maksnud (ja isegi rohkemgi), miks peaks ta seda teist korda uuesti tegema. Kui kohus leiab et kellelgi on mingigi summa tagastamata, siis ei ole see kindlasti kostja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • kostja on hageja osanik (osa nimiväärtus on 14 000 krooni) ja juhatuse liige (alates 26.09.2006 kuni käesoleva ajani); • 2010. aasta jooksul tagastas hageja kostjale laenu kokku 90 000 krooni (5 752,04 eurot). Laenu tagastati sularahas kassast väljamaksetega kolmel korral: 1) 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 2) 20.02.2010 summas 30 000 krooni ja 3) 04.05.2010 summas 30 000 krooni. Kõikidel hageja kassa väljamineku orderitel on selgitus „laenu tagasi makse“ (tl 11-12); • Harju Maakohtu 20.12.2010 kohtumäärusega kuulutati välja hageja pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok (tl 6-10); • 25.04.2011 esitas hageja kostjale ettepaneku tehingu alusel saadu tagastamiseks kohtuväliselt. Hageja teine juhatuse liige ja osanik XXX ning hageja sõlmisid 30.08.2011 lepingu, mille kohaselt kohustus XXX tagastama 5 752,04 eurot 12 kuu jooksul osamaksetega 479,33 eurot kuus (tl 13-14); • XXX jättis maksegraafiku täitmata (tagastas vaid viiviste katteks 2 000 eurot) ja ei vastanud hageja pretensioonidele, millest tulenevalt pöördus hageja uuesti kostja poole 13.02.2013 nõudekirjaga (tl 16-17).

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on seisukohal, et kuivõrd raha tagastati kostjale ajal, mil hageja oli maksejõuetu ning raha tagastamisega kostjale kui lähikondsele isikule kahjustati selgelt teiste võlausaldajate huve, siis tuleb tehing kehtetuks tunnistada ning kostjalt saadu välja mõista. Kostja leidis, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleks lõpetada, kuna kostja on tasunud osaliselt hageja võlausaldajate nõudeid. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendid 3-2-1-80-06, 32-1-39-08, 3-2-1-90-08, 3-2-1-163-11). Vaidlusalused tehingud tehti perioodil 31.01.2010-04.05.2010, millest tulenevalt kohaldab kohus perioodil 01.01.2010-14.11.2010 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt selgitab haldur välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg 1 reguleerib tagasivõitmist pankrotimenetluses. Selle kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjale täideti rahaline kohustus ühe aasta jooksul (perioodil 31.01.2010-04.05.2010) enne pankroti väljakuulutamist (20.12.2010). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejalt raha saamise kohta. PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ning juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Seega oli antud juhul kostja võlgniku (hageja) lähikondne. Hageja on seisukohal, et võlgniku (kostja) poolt võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et võlgnik (kostja) on vahetult enne võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist tagastanud lähikondsele isikule laenu. Kui laenu kostjale tagastatud ei oleks, siis kuuluks antud

raha proportsionaalselt vastavalt jaotusettepanekule jagamisele kõikide võlausaldajate vahel. Seega on antud tehinguga eelistatud üht, lähikondset võlausaldajat, teistele võlausaldajatele, mistõttu jäävad selles ulatuses rahuldamata teiste võlausaldajate nõuded. Kostja leidis, et kostjale maksti välja kokku 90 000 krooni. Kostja maksis teisele juhatuse liikmele välja 140 000 krooni 15.07.2010. Hageja pankrot kuulutati välja 20.12.2010, seega toimusid tehingud pool aastat enne pankroti välja kuulutamist. Kostja oli seisukohal, et kostja on pikka aega enne ettevõtte pankrotistumist nõutavat 90 000 krooni välja maksnud (ja isegi rohkem), seega ei pea kostja seda teistkordselt enam välja maksma. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja laenu tagastamise ajal maksejõuetu. Seisuga 01.01.2010 oli omakapital -1 265 021,37 krooni ning 2010. aasta jooksul kahjum suurenes 234 086,54 krooni võrra (tl 18-21). Kostja juhatuse liikmena oleks pidanud 2010. aasta alguses esitama hageja pankrotiavalduse, kuid kostjale hoopis tagastati laenu ning tegutseti kuni 2010. aasta lõpuni, mil võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kuulutati välja hageja pankrot. Haldur on ka esitanud politseile kuriteoteate pankrotiavalduse esitamata jätmise kohta ning 04.09.2012 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt algatatud kriminaalasi nr 12230112268 (tl 22). Hageja pankrotimenetluses on vastavalt 16.04.2012 kohtumäärusega kinnitatud ja jõustunud jaotusettepanekule rahuldamata nõudeid kokku 142 910,65 eurot (tl 23-25). Võlgnikul puudub pankrotivara võlanõuete rahuldamiseks. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejalt raha saamise kohta. Hageja on tõendanud, et kostja oli hageja lähikondne isik ja eelistas laenu tagasi saades enda huve teiste võlausaldajate huvidele, mistõttu on tehingud teiste võlausaldajate huve kahjustavad. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pankrotimenetluse üks peamisi põhimõtteid on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Pankrotiseadus näeb ette võlanõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise korra. Võlausaldajate nõudeid rahuldatakse proportsionaalselt vastavalt nõude suurusele. Kohus leiab, et kostja poolt kahele välja valitud võlausaldajale raha tasumine ei ole kooskõlas PankrS §-iga 44 ning kahjustab teiste võlausaldajate huve, kelle nõudeid on kaitstud kogusummas 142 910,65 eurot. Kostja on võlausaldajatele kokku tasunud 18 398,96 eurot (tl 43-51). Kostja oleks antud summa pidanud tasuma pankrotipesasse, millest haldur oleks vastavalt jõustunud jaotusettepanekule rahuldanud osaliselt kõikide võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vastavate ülekannetega, laenulepinguga ja seletuskirjaga on vähendatud hageja kohustusi (tl 4748). Võlausaldajad ei ole hageja pankrotihaldurit teavitanud oma nõuete vähenemisest. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Kohus leiab, et kuna hageja oli kostjale laenu tagastamise ajal maksejõuetu, millest kostja oli ka teadlik, on käesoleval juhul kostja teadlikult kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Kostja poolt kahele võlausaldajale võlgade tasumisega on kostja kahjustanud teiste hageja võlausaldajate huve. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel toimunud järgmised laenu tagasimakse tehingud: 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 20.02.2010 summas 30 000 krooni ja 04.05.2010 summas 30 000 krooni, kokku summas 90 000 krooni (5 752,04 eurot) tuleb tunnistada kehtetuks. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 752,04 eurot. Menetluskulude jaotus